Otsitakse sotsist naist

Homme õhtul peaks Brüsselis kogunevad 27 Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrid ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso leidma üksmeele Euroopa Liidu presidendi ning kõrgema välispoliitika esindaja osas.

Nädalavahetusel Suurbritannias NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumistel sai muuhulgas räägitud ka neist kahest positsioonist. Tõsi, vaid kuluaarivestlustes. Nimelt oli assambleel üheks esinejaks ka brittide välisminister David Miliband (fotol NATO PA üritusel), kelle nimi kuni viimase ajani oli üks tõsiseltvõetavamaid EL välisministri positsioonile.

Miliband aga andis ametlikult teada, et ta jääb kuni valimisteni Gordon Browni valitsusse ning läheb koos leiboritega vastu valimistele (mis tõenäoliselt toimuvad 5.mail). Neist valimistest ootavad kõik leiborite kaotust ning vastavalt briti tavale astub valimised kaotanud peaminister oma erakonna esimehe kohalt tagasi. Seetõttu ei soovigi Miliband Suurbritanniast lahkuda. Saades leiborite esimeheks, on tal 5 aasta pärast reaalne võimalus saada ise peaministriks.

Brittide seni pikima karjääriga peaministrist Tony Blairist on räägitud kui tõsisest kandidaadist EL presidendi ametikohale. Tema kahjuks räägib see, et Suurbritannia ei kuulu ei Schengeni viisaruumi ega eurotsooni. Ka on Blair liiga tugev, et teised kaks Euroopa suurjõudu Prantsusmaa ning Saksamaa rahul oleks.

Nii paistab enim võimalusi olevat üsna hallil Belgia peaministril Herman Van Rompuyl. Paar nädalat tagasi Brüsselis mainis üks volinik, et Rompuy on muljet avaldanud oma läbirääkimisoskuse ning kompromissidele alti olemisega.

Samas, Euroopa Liidu tipp-positsioone vaadatakse paketina. Mitte niivõrd riikide osas, kuivõrd ka poliitilise jaotuse mõttes.

Viiest kolm kohta on jagatud. Euroopa Komisjoni president konservatiiv José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president konservatiiv Jerzy Buzek, NATO peasekretär liberaal Anders Fogh Rasmussen.

Kui nüüd räägitakse EL presidendi ametis Herman Van Rompuyst, kes on Flaami kristlik-demokraatliku partei esimees ning EL välisministri positsioonile ka endisest NATO peasekretärist Jaap de Hoop Schefferist, kes samuti kristlik-demokraat.

Seega sotsiaaldemokraatidel ja Tony Blairil on teatud õigustatud ootus homseks õhtuks, sest konservatiivid on oma tõsise esindatuse juhtpositsioonidel juba saanud.

Ning oma hääle on kuuldavaks teinud ka euro-naised (nt Siiri Oviir oma kolleegidega Europarlamendis), kes pole rahul sellega, et kõik tipp-positsioonid on ühekülgselt meespoliitikutele sattumas.

FLÄSH! Rohelised: hääled sulle, raha mulle

Riigikogu kohvikus käis usin häältega kauplemine. Ühelt poolt Marek Strandberg ja Toomas Trapido „depositsioonist“, teiselt poolt Reinsalu, Tsahkna, Rõivas ja Rosimannus vähemuskoalitsioonist.

Kuna kauplemiseni jõuti alles sel nädalal, siis ei saanud ka 2010. aasta riigieelarve parandusettepanekuid enne tänast rahanduskomisjonis otsustada. Rohelised soovisid lihtsaid asju – polaarekspeditsiooni rahastamist kolme ja poole miljoniga, Keskkonnaühenduste kojale 630 tuhat krooni, Looduskaitse seltsile 130 tuhat lisakrooni jne paarkümmend ettepanekut. Nende sekka ka 250 miljonit krooni Energia- ja Kliimaagentuurile. See on see sama moodustis, mida suvel riigieelarve teise kärpimise juures veel olemas ei olnud, aga roheliste häälte saamiseks eraldati olematu sisu ja vormiga „agentuurile“ 86 miljonit. Rohelised rääkisid üsna hooletult, et neil ka keegi Kalle Virkus, kes oskab selle rahaga asju ette võtta.

Täna rahanduskomisjonis hääletati kõik opositsiooni ettepanekud roheliste hääle abil välja.

Roheliste endi ettepanekud võeti aga tagasi, sest: „rohelised on jõudnud kokkulepetele vastavate ministritega, et vajalikud vahendid leitakse ministeeriumide seest“. Lisaks on töös roheline investeerimisSKEEM, millega saab toetada lisaks roheliste poolt valitud MTÜsid. Kate leitakse aga imikumähkmete lisamaksustamisest.

Mis siis Keskerakonna ettepanekute väljahääletamise tõttu tegemata jääb?
ei alane toasooja käibemaks. Veel 2 aastat tagasi oli see 5%, täna juba 20%. Veel 2 aastat tagasi ei kehtinud maagaasile ka aktsiise, tänavuseks on aktsiisid tõstetud maagaasil 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta.

Ei taastata veebruaris Eesti linnadelt ja valdadelt ära võetud tulumaksuosa. (20. veebruaril seletati seda nii: Tulumaksuosa vähendamisega seoses muudetakse kohalike omavalitsuste kohustusi, et vähendada survet kohalike omavalitsuste kuludele. Näiteks Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused „annavad võimaluse“ vähendada omavalitsusüksuse tehtud kulusid ca 260 miljoni krooni ehk soovitus hoida see raha lasteaedade pealt kokku. Veel kirjutati veebruarikuises negatiivse eelarve seletuskirjas, et Kohalikele omavalitsuse üksustele tasandusfondi arvestatud eraldiste mahtu vähendatakse kokku 519,17 miljoni krooni võrra, seejuures eelarvete tasandusfondi vähendatakse 330 mln krooni, hariduskulusid 169,2 mln krooni, toimetulekutoetusi suurendatakse 100 mln krooni, toetust koolieelsetele munitsipaallaste asutustele vähendatakse 150 mln krooni. Eelarvekärbete tulemusena lõpetatakse koolieelsete lasteasutuste õpikeskkonna arendamise ja pedagoogide palgatõusu toetamine. Kuna toetust enam ei eraldata, ei tule omavalitsusüksustel ka oma lasteaiapedagoogide palga alammäärasid kooli noorempedagoogi palga alammäärani suurendada.
Lisaeelarvega lõpetatakse koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetamine ning luuakse täiendav meede omavalitsusüksuste tulubaasi stabiliseerimiseks, mistõttu täpsustatakse § 4 lõike 2 sõnastust.

Ei tõsteta toimetulekutoetust 1000 kroonilt 1200 kroonile. See toetus on eelkõige oluline neile inimestele, kes näiteks on langenud pikaajalise töötu staatusesse ja muid sissetulekuid ei oma.

Ei toetata Eesti põllumehi. Eesti põllumehed on viimasel kahel aastal tegutsenud kahjumiga ning enamus põllumeestest ei suuda tähtaegselt tasuda pangalaene ja liisinguid, kuid pangad üldjuhul maksepuhkust ei võimalda.
Selline olukord viib aastavahetuseks paljud põllumehed pankrotti või põllumajandusettevõtete madala hinnaga ülesostmisele väliskapitali poolt, töötuks jäävad sajad inimesed. Olukorra raskust näitab see, et isegi Leedu ja Läti toetavad oma põllumehi maksimummääras, samas kui Eesti seda ei tee. Nii joomegi varsti Läti piima, meie põllumehe lehm läheb aga vorstiks.

Väheste hüve, paljude kulu

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on viimastel kuudel kabinetivaikuses algatanud kaks määrust, mis puudutavad väikelaste vanemaid.

Neist esimene määrus 27. augustist tõstis vanemapalga ülempiiri järgmisest aastast 35 316 kroonini kuus. Pevkur märkis, et 19 521st vanemapalga saajast võiks hinnanguliselt sellest tõusust kasu saada ligi 900 lapsevanemat ja lisakulu riigile on 20-25 miljonit krooni.

Teine määrus jõudis kooskõlastusringile mõned päevad tagasi - hinnanguliselt 30 miljonit lisakrooni saab riik sellega, et tõstab mähkmete käibemaksu 20 protsendini.

Pea üks ühele kattuv kulu ja tulu.

Väheste perede sissetulek kasvab 5000 krooni kuus, kuid kõigi imikute
vanemad hakkavad maksma mähkmete eest ligi 10% enam.

Vabanduseks on toodud see, et Euroopa Liit nõuab meilt erisuste kaotamist. Kolm aastat tagasi lubas Euroopa Komisjon, et astub vajalikke samme, et luua õiguslik baas, mis lubaks kehtestada mähkmetele käibemaksusoodustuse. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille järgi laiendatakse madalama käibemaksuga toodete ja teenuste ringi, kuid pärast õigusloome heakskiitmist ELi tasandil otsustab siiski iga liikmesriik ise, kas seda võimalust kasutada või mitte.
Ja nende madalama käibemaksuga toodete alla kuuluvad ka laste mähkmed.

Kehva eelarveseisu korral ei kõhkle meie valitsus tõstmast makse, mis võtavad raha kõigi taskust. Toasoe, millele lisatud aktsiise ja käibemaksu. Toiduained, ravimid ja kultuuriüritused, millele lisatud käibemaks. Nüüd siis lastekaubad. Samas jätkatakse kingitusi kõige rikkamatele.

Tallinna koalitsioonikõnelustest

Ma mäletan, et kui Andrus Ansip tuli Tartu linnapea kohalt Tallinnasse riigi tasemel poliitikat tegema, räägiti, et ta peab mõistlik mees olema – linnajuht näeb igapäevaseid probleeme ning ei saa oma põhimõtetelt olla paduparempoolne. Sellele vaatamata olid 2005. aastal Reformierakonnaga peetud koalitsioonikõnelused rasked. Reform hoidis kiivalt kinni oma riigieelarvele kulukatest maksualandustest, samas kui iga lisakrooni haridusele või tervishoiule pidi kiskuma välja jõuga.

Selles mõttes on koalitsioonikõnelused sotsidega midagi väga erinevat. Esiteks pole Keskerakond ja sotsid nii töises õhkkonnas kunagi ühe laua taga istunud. Teiseks on ühise tegevuskava kokkupanek situatsioonis, kus arusaamine asjadele on sarnane, pigem teineteise ideid edasiarendav kui mahakiskuv.

Järgneva nelja aasta suhtes kokku lepitud tegevuskava saab avalikuks ilmselt lähitundidel ja igaüks võib sealt siis leida endale meelepäraseid (vastased otsivad siiski ilmselt vaid mittemeelepäraseid) lubadusi. Kui neli aastat tagasi sai lubatud Tartu maantee läbimurret, uut Vabaduse väljakut ja Nõmme turgu, siis krimpsutati ka nägu ja öeldi, et muinasjutte võib ju jutustada, aga tegelikult te niikuinii ära ei tee. Eks selleski leppes ole mitmeid ülisuuri asju, mille teostus ei tule lihtsalt kätte.

Nende pikkade läbirääkimistundide jooksul sai kokku lepitud päris ulatuslikus tegevusplaanis. Üle saja alapunkti sisaldavad tegelikkuses omakorda veel enamaid tegevussuuniseid. Ma aiman ette, et on punkte, mis saavad ajakirjanduses kogu tähelepanu – lapsed, Euroopa kultuuripealinn, töökohad, suurprojektid ja linna toetused nii eakatele kui pangalaenu tasumisega hätta jäänud peredele.

Ma ei taha kelleltki ära võtta avastamisrõõmu ja seetõttu lisan siia hoopis näite valdkonnast, mis ajakirjanduslikult ilmselt nii apetiitne pole. See on prügi. Täpsemalt prügi sorteerimine ja taaskasutus.

Antud teema oli jutuks ühel õhtusel kõnelustevoorul ja kõigepealt tuli jutuks tänane probleem - hetkel ladestatakse segajäätmete seas kümneid tuhandeid tonne pakendeid. Suurimaks probleemiks on taaskasutuse tegelik tõendatus – sorteerimine on tülikas ja kui ma ka prügi sorteerin, mis sellest siis ikkagi edasi saab?

Ka Keskkonnaministeerium ütleb, et taaskasutus ei tähendagi vaid seda, et materjal võetakse uuesti ringlusesse. Näiteks tetrapakki on päris keeruline tagasi kartongiks muuta, hoopis kergem on see pakend saata energiatootmisse ehk jäätmepõletusse. Seega on Tallinna 2009-2013 leppes sees nii sorteeritud prügi äraandmise mugavamaks tegemine kui prügipõletusjaama loomine, samuti jäätmeveoga tegelev linnaettevõte.

Nüüd kui ma selle prügi näite tõin, tekkis kohe tunne, et tegelikult peaks ikka töökohtadest ka kirjutama ... ja sellest, mis plaan on linna tulubaasiga. Ühesõnaga -võtke teadmiseks, et kõige vähemisuäratav koalitsioonileppe punkt on teile ette ära jutustatud : )