Haigus läheb kalliks maksma

Kindlasti on teil mõni tuttav, kes on jätnud enda haiguse välja ravimata, sest rohud on tema jaoks olnud liiga kallid. Võibolla see inimene polegi vaid tuttav, vaid olete sedasi ka ise pidanud tervise arvelt kokku hoidma. Üks korralik viiruslik kopsupõletik või tõsisem gripp võib väga kalliks minna. Ja mitte ainult kallima vara – tervise seisukohalt, vaid puhtalt rahaliselt. Kuid krooniline haigus võib terve pere vaesusesse paisata.

Mul on üks hea sõber, kes ameti poolest on arst. Ta on aina tihedamini hakanud rääkima oma murest, et nemad haiglas üritavad anda endast parima, aga kulude kokkuhoiu surve on ka neil suur. Seega tuleb sageli inimene välja kirjutada enne tema täielikku paranemist. Probleemiks on see, et ravi peab jätkuma kodus. Selleks vajalikud ravimid peab inimene aga ise ostma. Ja kui raha pole kojusõidukski, siis on naiivne loota, et ravi lõpule jõuab. Mis omakorda tähendab seda, et millalgi mitte väga kauges tulevikus on sama patsient tagasi, olukord on tõsisem ning uus ravi kallim.
Eesti patsiendi omaosalus ravimite eest tasumisel on ligi 50 %, ületades Euroopa keskmist üle seitsme korra (Euroopas on see näitaja keskmiselt 7%, Prantsusmaal isegi 4%). Me ei ole veel poolel teelgi viie rikkama riigi hulka, kuid inimeste tervise pealt teenib riik nii nagu oleksime.

2008. aastal otsustas reformierakonna ja IRLi liit tõsta ravimite käibemaksu 5protsendilt 9% protsendile. See peaaegu kahekordne maksulisamine tõi riigile ainuüksi möödunud aastaks elanike tervise arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha.

Nüüd kiitleb peaminister sellega, et eelarve tasakaalu poolest püüdleb ta Euroopa meistriks. Selline meistritiitel pole aga midagi väärt, kui inimesed selles riigis kaotavad tervise ja vaevlevad võlgades. Seetõttu tegimegi ettepaneku karmidel aegadel tõstetud makse leevendada.

Paraku täna otsustas valitsus, et ravimeid kallimalt maksustades soovivad nad riigieelarve tulu saada. Eriti arusaamatult kõlab põhjendus, et ravimite käibemaksu ei saagi kahe aasta tagusele tasemele langetada, sest see „moonutaks konkurentsi ja oleks kellegi suhtes ebaõiglane ega omaks soovitud mõju“. Seda ütleb rahandusminister Jürgen Ligi, kelle nägemuses kümnekordse erinevusega emapalk on õiglus ise. Aga ravimi maksumäära puhul saaks korraga soodustusi ka need, kes „tegelikult riigi tuge ei vaja“.

Tegelikult saaks meie ettepaneku kohaselt kõige enam maksuvabastust Haigekassa. Tema on täna suurim ravimite ja meditsiinitehnika ostja. Ja sellest rahast, mis on mõeldud inimeste ravimiseks, peab Haigekassa maksma kümneid miljoneid riigieelarve käibemaksulahtrisse. Sealt see raha aga enam inimeste terviseparanduseks tagasi ei jõua. Kui Haigekassa saaks aga säästa kümned miljonid aastas käibemaksutõusule kuluvaid kroone, siis saaks selle eest näiteks laste ja eakate ravimeid enam soodustada. Nii nagu Euroopas kombeks on.

Spordisaal jääb erisoodustuseks

Riigikogus arutati töötajate tervisesse panustamist ja seda, kas ettevõtjat tuleb oma töötajate tervise pärast muretsemise eest lisamaksustada.

Tõsi, alguseks tuleb öelda, et Reformierakonna initsiatiivil jääb ka edaspidi teenindaja vaktsineerimine, sportimisvõimaluste loomine töötajatele või hambaravi kompenseerimine erisoodustusmaksu alla. Oma vastuhääle andis ka IRL, mis on imelik, sest enne eurovalimisi ei pidanud nad paljuks teha pressiteade, et valitsus vabastab ettevõtted töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust ning Valitsus kiitis ühiselt Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud ettepanekud heaks.

Ei aidanud üleüldine arusaamine, et iga tervisesse pandud kroon toob ajaga riigile kümme krooni tagasi. Ega ka see, et kuna täna ettevõtted tervislike eluviiside soodustamiseks peavad maksma erisoodustusmaksu, siis enamik on sellest loobunud. Paraku on ka tõsiasi, et maksu laekumise osas ei suutnud Riigikogu kõnetoolis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kolmel korral vastata, palju seda 2009. aasta eelarvesse laekub.

Tööinspektsiooni kodulehel on väga ülevaatlik artikkel, sellest, mis tingimustel peab täna tööandja erisoodustusmaksu maksma prillide eest, sportimise eest, vaktsineerimise eest, hambaravi eest või isegi joogivee olemasolu eest.

Keskerakonna eelnõu oli loodud taustal, kus eelarvekärped on niigi toimunud suurelt inimeste tervise arvelt. Meenutame või kevadisi otsuseid haiguspäevi enam mitte riigi poolt kompenseerida, vaid panna tööandjale. Raskendati ka väikese lapse vanematel koju jääda. Rääkimata üldisest ravijärjekordade pikenemisest ehk lihtsalt arsti juurde pääsemise keerukamaks tegemisest. Ravimitele suurendati käibemaksu ning juba arutatakse soodusravimite nimekirja lühendamist poole võrra.

Valitsus näeb töötaja terviseedenduse kuludelt erisoodustusmaksu laekumist riigikassasse tuluna, aga see teenitakse elanike tervise ja majandusarengu arvelt. Inimeste tervise paranemisele kaasaaitamine aga erisoodustusmaksu kaotamise näol on õigustatud peamiselt avalike huvidega - tervema ja tootlikuma inimtööjõu tagamisega. Eksperdid muide kinnitavad, et tervislike eluviiside edendamise abil on võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada.

Veri, ei mingit kahtlust!

Andsin täna verd. Ja seni kuni käsi pumpab pallikest ja veri veenist kotti voolab, oli aega mõelda, miks ma seda üldse teen.

Esimest korda teadvustasin doonoriks saamise võimaluse neliteist suve tagasi. Olime klassikaaslastega just edukalt ülikooli sisseastumiseksamid sooritanud. Ilmselt sada-kakssada aastat tagasi oleks inimesed oma rõõmsat sündmust tähistanud kirikule altari või kroonlühtri kinkimisega, aga ajad on teised. Nii seadsime kooliaegse parima sõbrannaga sammud Maarjamõisa, et verd loovutada. Paraku olid minu verenäitajad peale intensiivset eksamiteperioodi nii viletsakesed, et minu verd ei tahetudki. Kogu mulje sain vaid värskest arstitudengist sõbrannalt, kes käis veel paar päeva peale oma vereloovutust kaamelt ringi. Nii jäigi veredoonorluse mõte tosinaks aastaks soiku.

Paar aastat tagasi tegin uue katse. Nüüd oli hemoglobiin korras, vererõhk ideaalne ning kuna ma polnud ka liig eksootilistes paikades reisinud, end tatoveerinud ega augustanud, siis saingi seekord doonoritoolile.

Sellel, mis juhtus minuga järgmisel päeval, võib olla neli põhjust.
Esiteks olid nii Ädala tänava verekeskuse arst kui minuga tegelenud õde ülisõbralikud, hoolivad ja soojad.
Teiseks oli just minu veregrupi verd abivajajatel vaja.
Kolmandaks oli peale vereloovutust nii kerge tunne, et ma sain aru, miks keskajal aadrilaskmist ravimeetodina kasutati.
Neljandaks saabus esimene päikeseline kevadpäev.

Kõigi nende nelja positiivse elamuse koosmõjul on mul esimesest doonoripäevast õnnis mälestus.

Doonoriks tulek on tehtud kõigile väga mugavaks. Tallinna kesklinnas on uus doonorikeskus ning mööda Eestit sõidab ringi doonoritelk. Selleks, et doonoriks saada peab olema täisealine ning terve, puhanud ja söönud.

Kuidas tappa haigust

Head sõbrad, olen olnud pikalt haige ja sellest ka pisuke paus. Eelkõige on mul muidugi blogi suhtes südamel, et kiituseta on jäänud eelmisele sissekandele lisatud kaks vaimukat luuletust. Aitäh A! Lennuka sõna ja terava sule suhtes on mul endiselt suur nõrkus!

Aga haigusest ei räägi ma mitte vabandamise pärast, vaid sel üks teine mõte ka. Kuidagi hirmutavalt mõjub mulle see, et iga ringiliikuv viirus just minu maha murrab. Olen hakanud vaikselt mõtlema, et äkki oleks mõttekam ennetada, mitte rivist väljas olla ja ravida.

Täna toimus Sihtasutus dr Ruta Kruuda Fondi mälestusloeng. Dr Ruta Kruuda Fondi missiooniks on tegeleda rahvatervisega ja seekord räägiti eestlaste tervisest läbi toitumise vaatenurga.

Usun, et ettekanded jõuavad varsti ka fondi kodulehele, nii et ümber jutustama ammutatud tarkust ei hakka.

Vaid niipalju, et eestlaste tervise kohta mainis põhiettekande teinud doktor Anne-Reet Ilves Annunziata, et meie oodatav eluiga 71,4 aastaga on maailma pingereas alles 105ndal kohal. Paradoks, aga riigid, kes oma kodanikest ei hooli, näevad, et riigile ongi odavam pigem nooremas eas surnud inimene kui kehva tervise juures rauk. Kui 2008. aastal peavad Euroopa Liidus ühte vanaduspensionäri üleval neli tööealist, siis aastaks 2060 on vahekord vaid 2 töötavat inimest ühe pensioneerunu kohta.

Siiski kalliks teeb pika eluea vaid see, et väga kallis on ravida inimest, kes on juba haige. Palju odavam on haigusi ennetada. Ehk pikk eluiga peaks tähendama ka pikka tegusat ja tervet elu.

Ennetuse seisukohalt on suurimateks terviseohtudeks alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ning ülekaal.

Need pahed kipuvad inimesele külge aina õrnemas koolilapseeas, eriti aga halvad toitumisharjumused. Seetõttu olen veendunud, et soe koolitoit kõigile eesti koolilastele, toob meie riigile kordades enam kasu, kui neelab riigieelarvest kroone.

Muuseas, kel aega ja huvi, siis eluea kalkulaatoriga saate välja rehkendada, palju tänase eluviisiga veel elada on jäänud. Mina näiteks võin loota veel 66 aastale, aga ilmselt vajab tänase hea stardipositsiooni elluviimine siiski senisest enama tähelepanu pööramist oma tervisele. Ma ei taha ju elada kaua, vaid täis elujõudu. Vaid vaimust ei aita ja tundub, et seekordne uusaastalubadus, mis puudutas üksnes raamatute lugemist, oli siiski liiga mugav.