Avaliku arvamuse küsitlustest koos pildimaterjaliga

Minu postitus selle kohta, et EMORi igakuised uuringud erakondade populaarsuse kohta ei pruugi sugugi kokku langeda tegeliku valimissituatsiooniga, on põhjustanud tormilist vastukaja. Üks anonüümne kommentaator selgitas, et Euroopa Parlamendi valimistel ei saanudki erakondade eelistus korrektne olla, sest osales ka Indrek Tarand. Teine väitis, et EMORi valimisennustus läks täppi.

Olen nõus, et Tarand lõi erakondade jõujooned sassi, aga kas Riigikogu valimistel pole siis üksikkandidaatidel kamba peale sama lootus? Nii nagu eelmisel aastal jäid uuringutabelisse vaid nende inimeste arvamused, kes olid erakondliku valiku teinud jätkub see tänavugi. Mis puutub EMORi valimisennustusse, siis seda saab kommenteerida alles eeloleval veebruaril kui EMOR selle teeb. Praegu saab kommenteerida siiski vaid oktoobris ja novembris avaldatud EMORi igakuiseid küsitlusi, millest soovitaks välja lugeda Reformierakonna kindlat sammumist ainuvõimule. Kuid pidage! Ärge kiirustage! See küsitlus ongi sama meetodiga tehtud, millega eelmise aasta kahtedel valimistel ennustas EMOR Reformierakonna toetust pea poole suuremaks kui see valimissituatsioonis kujunes.

Lisan jutu ilmestamiseks foto EMORi uuringunumbritega ja Vabariigi Valimiskomisjoni graafikud tegelike valimistulemuste kohta. Pange tähele ka seda, et kui Reformi puhul eksiti 15-16 protsendiga, siis IRLi puhul vaid 2-4 protsendiga. Samas kõik vabandused, miks avaliku arvamuse küsitluse tulemusi tegelikult valimistel ei realiseritud võiks neil kahel erakonnal kokku langeda.

Avaliku arvamuse uuringust

Vahe uuringutulemuste ja tegeliku elu vahel võib olla ootamatult suur. Kui möödunud aasta europarlamendi valimiste eel, mõõtis üks Eesti juhtivaid uuringufirmasid TNS Emor Reformierakonnale 25% toetust, siis Reformierakonna tegelik tulemus nendel valimistel jäi napilt üle 15 protsendipunkti (15.3%).

Kohalike valimiste eel mõõdeti Ansipi partei toetuseks Emori poolt 31%, samas kui tegelikult toetas Reformierakonda 16.7% valijatest.

Europarlamendi valimiste eel oli niisiis vahe uuringute mõõdetud ja tegeliku toetuse vahel 10%, kohalikel valimistel aga koguni kahekordne.

On keeruline ette kujutada, kuidas saab peaministri erakonna toetus aina kasvada, olukorras, kus pikaajaline töötus suureneb, Eesti töötute vaesusrisk on Euroopa suurimaid, esmatarbekaupade, toasooja ja elektri hinnad tõusevad.

Keskerakonna poolt möödunud nädalal korraldatud Maarahva kongress tõi selgelt välja ka selle, kuivõrd eluvõõras on Reformierakonna ja IRL-i poliitikute jutt sellest, kuidas Eestil läheb aina paremini. Maapiirkondade elanikud näevad, kuidas suletakse koolimaju, postkontoreid, kaotatakse bussiliine ning väikesed maapoed on sunnitud uksed sulgema. Nii maainimesi kui linnainimesi löövad tänase valitsuse maksutõusud ning kurvastab tegutsematus tööpuuduse osas.

Uuringutulemus, et töötute esimene valik on Reformierakond on sama hea kui loomaaia jänes nimetaks oma turvalisemaks sõbraks boamao. Jah, tema kõhus on soojalt pime ning kuna homset ei tule pole homse pärast vaja ka muretseda. Kuid nii saab mõelda küll vaid jänes, kes on leppinud olukorraga, et temal polegi eluõigust ning kogu eksistentsi mõte on teha kingitus tugevamale. Ma arvan, et valimissituatsioonis hääletab eesti valija siiski nii, et tema enda ja ta pere elu oleks parem. Ning märtsis tõdeme -- kaks ei jää kolmandata - taas on uuringufirma ülehinnanud oma lemmikpartei reitingut.

NB! Kuna keskpäevatunnis võtsid Hõbemägi/Ruussar kritiseerida, et EMORi numbreid kuidagi valesti kajastatakse, lisan selle postituse juurde ka tabeli EMORI tulemustega vastavalt siis juuni 2009 ja oktoober 2009. Pilt pärit EMORi kodulehelt.