Jäneseaasta

Möödunud aasta jõuluturgude hitiks kujunesid valged karvased ja kõrvadega talvemütsid. Sellised nunnukesed, mis peaks iga väikese tüdruku unistuste garderoobi kuuluma. Täna on siis lõpuks jänesemütsi-menukite tegelik hooaeg kätte jõudnud – head valge jänese aastat!

Ma olen paaril eelneval aastal nalja pärast kokku kirjutanud horoskoobi ja uskuge või mitte – päris mitu asja on läinud täkkesse. No kasvõi eelmiseks aastaks rotile ennustatu: „Rott on 2010 aasta lõpuks väsinud ja annab ohjad nooremale“ Ja juhtuski nii, et Siim Kallas saatis poliitikasse tütar Kaja, Mart Laar läks aga seilama soojale merele ja jättis partei Res Publica poistele.

Pühvli saatuseks pidi saama, et aastas on palju kokkupõrkeid agressiivsete konkurentidega, kuid väike tagant utsitamine ja Pühvel saavutab tiigriaastal asju, mis aasta varem vaid unistusena paistsid. Nii oligi – väike tagant utsitamine ning Obama on taastanud populaarsuse, läbi viinud teise majanduse elavdamise paketi. Kuid enne seda olid vahevalimistel vabariiklased tõeliselt agressiivsed konkurendid. Teine pühvel Sven Mikser aga on utsitatud erakonna etteotsa.

Sellel aastal omaloomingulist horoskoopi aga ei tule. Kui midagi liiga massiliselt tehakse, siis pole see enam naljakas. Andku tõsiusklikud horoskoobisõbrad mulle andeks, aga minu sisetunne ütleb, et igas ajalehesabas leiab sama „teadusliku“ ennustuse.

Siiski, vanadel hiinlastel oli ka sajanditepikkuste tähelepanekute tulemusel teada, et jäneseaastal peaks tõmbama hinge ja puhkama närve. See on aasta, kus esmajoones hoida kodu ja peret ning pidada tähtsaks naisi ja lapsi. (Ja kui soovitust veidi tänapäevastada, siis võiks tähtsaks pidada ka mehi : )

Delfi kui tööriist

Olen viimastel nädalatel hämmastusega jälginud Delfi portaali ühekülgsust ja vaenulikkust. Delfit jälgides jääb mulje, et Eesti riigile pole absoluutselt probleemiks juba teist aastat miljarditega miinusesse planeeritud riigieelarve, üks maailma kiiremini kasvav tööpuudus või pensionireservi kulutamine jooksvateks kuludeks. Selle asemel võivad delfi lugejad tutvuda peaministri optimistlike hõisetega, et Laari ajal aastal 2000 oli veel hullem.

Ja loomulikult jääb kõikjal Eestis, aga ka välismaal sellesse portaali sattudes mulje, et elu Tallinnas on väljakannatamatu (peaaegu on tunne, et päike siin linnas ei tõuse kunagi).

Kõik uudised, kus mainitud Keskerakonda, on negatiivsed. Kasvõi üks näide: uudis, et Riigikogu arutab taas Tallinna valimisseadust kandis pealkirja „Kesk venitab Tallinna valimisseaduse arutelu.“ Tegelik sisu asja taga oli, et paljud keskerakondlastest saadikud esitasid antud eelnõu kohta küsimusi, kuna see on kantud soovist kujundada valimissituatsioon, mis tänastele koalitsioonierakondadele võimalikult soodne oleks (rääkimata sellest, et enamuse eilse istungi ajast kulutas kahe saadiku igijätkuv personaaluurimine).

Selle asemel, et arutelu halvustada, võiks küsida miks terve 2009. aasta jooksul kümnendik riigikogulastest (kõik koalitsioonist) pole leidnud ühtegi arutelukohta, kus küsida kasvõi üks küsimus või avaldada oma arvamust kõnes. Nende hulgas näiteks IRL peasekretär Margus Tsahkna tegi Riigikogu saalis viimati suu lahti esinedes möödunud aasta detsembrikuus jõuluvanale.

Lugege palun eilseid ja tänaseid küsimusi, see pole venitamine, vaid dokumenteeritud mõttevahetus, kuidas Riigikogu enamus teeb seadusi endale soodsama olukorra kujundamiseks valimistel.

Pentuse suur eeskuju

Sel aastal tuleb kevad teisiti, võiks ka seekord meenutada aastate eest Edgar Savisaare poolt poliitretoorikaks pööratud poeesiaridu. Savisaar kasutas seda esmakordselt 2003. aasta 25. jaanuaril. Tundub, et Pentus püüab igati Savisaare moodi olla ning on „kaveriga“ välja tulnud kuus kevadet hiljem. Mida see „teisiti“ Pentuse mõttes tähendab – koalitsioonimuutust? või uut lisaeelarvet?

Kolmas kiri Ingile

See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.

Nii palju naeru, linde, lilli't hoi!
Ja päikest meeletumalt päikest.
Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi!
Paar prahvakut veel rõõska äikest:
Mürr-mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh!

Lööb lahti hõbedase paju koor.
Võin teha tuhat-tuhat pilli.
Tuul, puud ja ööbikud on koor.
Saan lututa kas sõrmed sadavilli:
Tuut-tuut! Tuut-tuut! Tuut-tuut!

Kõik metsad, niidud ainult hullata!
Sind magatan siin-sääl kui susi.
Kui palju lahkuv päev võib kullata,
Sa jagada võid kallistusi:
Tiu-tiu! Tiu-tiu! Ssu-ssu!

Ja öö on ainult väike valgusring,
Mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab
Mind laulikut ja sind, mu Ing.
Kun peatab, millal seisatab, ken teab?
Hoi-tii! Hoi-tii! Hoi-tii!

See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti!

Lehekuu 1919

Henrik Visnapuu

Läks nii nagu alati

Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember sööstis täna noorte naiste au kaitsele, kelle puhul Ansip ei tolereeri küsimuste küsimist. Ma oleks palju üldistavam. Ansip ei käitu kui kapten Bertorelli Allo!Allost!, kes naisterahva puhul hüüatab "Da Beautiful Liedee I kissa de hand". Tema ei tolereeri küsimusi vaatamata soost või east. Seega meenutab pigem herr Flicki – emotsioonitu ja ainueksimatu.

Nädal tagasi neljapäeval kuulutas ta Eesti uue suure sihi – eurole ülemineku 1. juulist 2010. Mulle on jäänud mulje, et sellest pressikonverentsil tehtud avaldusest sai isegi rahandusminister alles tagantjärele teada. Vahest kihutas peaministrit tagant päev varem Ärilehes ilmunud intervjuu Eesti Panga aseesimehe Märten Rossiga, kes masendunult küsis „Öelge teie mulle, mis võiks olla Eesti sõnum?”

Ansip andis üleöö selle sõnumi, aga välja kukkus nii nagu alati. Täna, nädal hiljem soovitab
Danske panga analüütik Eestil edaspidigi töötada ambitsioonika plaani nimel eurole üle minna, aga mitte sellega ette praalida. Sest juhul kui suure suuga lubatu ei täitu, annab see vastupidiselt positiivsele lootusele turgudele hoopis tugeva negatiivse signaali.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia on täna ilmselt üsna diplomaatiliselt andnud Ansipile ka teada, et varajast hindamist, mille Ansip nädal tagasi suure suuga välja lubas, ei ole mõttekas teha. „Almunia arvas, et pikem ettevalmistusaeg annab rohkem kindlustunnet. Varajase hindamise juures on ka oht, et tulemus ei vasta soovitule nii nagu näiteks juhtus Leedus,” tõdes peaminister.

Ma pean väga tõenäoliseks, et Brüsselist koju jõudes hakkab peaminister ette valmistama järjekordset eelarvekärbet. Kogu euro-kiirtulemise sõnum oli aga vabanduse leidmiseks ja raskete lõigete vabandamiseks. Aastal 2003 õnnestus umbes samasuguse mudeliga välja vabandada Eesti innustunud sekkumine Iraagi sõtta – seda nõudvat meie eesmärk liituda NATOga. Ka nüüd on plaanis lõiked, mis nii mõneski osas lähevad lausa põhiseadusega vastuollu, aga kui eesmärk seda nõuab, siis pühitsetud on iga abinõu. Vähemalt Reformierakonna PR-tiimi arvates.

Pühvliaasta horoskoop

26. jaanuaril algab Pühvliaasta. Eestlaste huvi idamaise kalendri vastu näitas ilmekalt eile rahvasumma uppunud Kadrioru park, kus toimusid Hiina uue aasta pidustused.

Mis nägu siis Pühvliaasta tuleb? See on konservatiivne traditsioone ja väärtusi hinnas hoidev aasta. Kõik toimub aeglasemalt kui varem ja kasv tuleb vaid neile, kes on kannatlikud ja usinad. Sel aastal lõikad seda, mida rotiaastal oled külvanud.

Ülevaadet tähemärkide osas alustan Ahvist, sest see on peaminister Ansipi märk.

Ahv

See aasta lubab ahvidele enam kvaliteetaega, mida veeta pere ja sõpraderingis. On oodata suuremaid edusamme spordivallas, eriti märtsikuus (Türgi suusamaraton), tööalaselt pettumusi rohkem kui õnnestumisi.

Kukk

Sobiv aasta, et heastada senised kaotused. Sinu prestiiž ja maine paranevad.

Koer

Sel aastal hoia madalat profiili. Pööra enam tähelepanu kodustele asjadele, sest maised rõõmud on selle aasta märksõna.

Siga

Hillary Clinton, Siiri Oviir, Priit Toobal

Ära võta asjatuid riske, usalda instinkti ning lao vundamenti tulevasteks aastateks.

Rott
Mart Laar, Siim Kallas

Rõõmurohke ja stabiilne aasta. Tööalaselt Rott tunneb kohustust võtta lisaülesandeid ja kohustusi, mida seni õnnestus vältida.

Pühvel
Barack Obama

Uue tsükli algus, kus alustatu omab mõju tervelt tosin aastat.

Tiiger

Maret Maripuu, Edgar Savisaar ja Urmas Paet
Tiigrile on pühvliaasta uimasus väga raske kannatada. Kuid see aasta toob tagasi vanad sõbrad, loob uusi liite ning mõnest rotiaasta vaenlasest võib saada kasutoov liitlane järgmisel, tiigri aastal.

Kass

Hea aasta kodu soetamiseks ja muudeks kinnisvaratehinguteks. Aasta, mil peaks keskenduma kodule ja perele.

Draakon

Kadri Simson, Keit Pentus ja Laine Jänes
Jätka oma senist rutiinset tööd ja sa ehitad baasi pikemaajaliseks tõusuks. Tööalaselt ootab ees suurem pettumus oktoobris, kuid selle korvab kuhjaga õnn isiklikus elus novembris.

Madu

Ivari Padar, Toomas-Hendrik Ilves, Ester Tuiksoo

Väga hea aasta madudele! Haara võimalustest! Probleeme tekitab vaid raha, sest eriti kevadel, kuid pühvliaastal vingerdab madu ilma end kriimustamata välja igast probleemipuntrast.

Hobune

Kuigi Hobune ei ole oma tänase tööga rahul, peab ta ka pühvliaastaks säilitama kannatlikuse. See aasta ei ole sobiv, et murda välja senisest rutiinist, pürgida uute väljakutsete poole. See on aasta, kus tasub kindlustada seniseid positsioone. Helge külg sel aastal on aga rohket rõõmu pakkuv armuelu.

Eestis esitavad seda aastat Jaak Aaviksoo, Juhan Parts, Jüri Pihl, Jüri Ratas

Lammas

Pühvliaasta pole lambale kerge, seetõttu karda raskeid väljakutseid.

Kes ei leidnud ses postituses seda, mida otsisid, siis äkki annab teile vastuseid Kivisildnik

...

Kolumbia seriaal Eesti ekraanidel

„Meie pole süüdi,” oli ühe uudisteportaali pealkiri, mis võttis kokku sellenädalase Ansipi käigu Riigikogu infotunnis, kus teemaks ikka seesama vana – kuidas nii juhtus, et majandus ja riigi eelarve tuksi läksid. Kes on süüdi ja mida teha on ka kuuldavasti meie idanaabri ajaloo kõige iidsemad küsimused.

Ühte põnevat süümängu kirjeldab majandusekspert Michael Fairbanks artiklitekogumikus „Kultuur on tähtis” (Culture matters – eesti keeles aastast 2002). Tegevus toimub Kolumbias, aga kui tuttav see kõik tundub! Häda oli selles, et kolumblased üritasid Ameerikas müüa nahkkotte, aga äri ei sujunud. Kotid olid liiga kallid, aga samas viletsad. Nii hakkaski üks firma piki tootmisahelat uurima, et milles viga. Tootjad vastasid: „No es nuestra culpa” – pole meie süü. Süüdi olid nahaparkimistöökojad, kes tarnisid neile viletsaid nahku.

Uurijad sõitsid provintsi, nahaparkimistöökodasid otsima. See pole meie süü, kinnitasid nemadki. Süüdi olid hoopis tapamajad, kes ei hoolinud nahkadest, vaid lihast ja kippusid loomi tappes ja nülgides nahku tarbetult vigastama. Liha eest makstakse paremini ja nahast nad ei hooli.

Tapamajades seletati nii. „Vaadake, rantšodes märgitatakse lehmi üleliia, et neid ei varastataks.” Aga põletusmärgid, mõistagi, tegid lehmanahad viletsaks. Rantšoomanikud aga vastasid jällegi „No es nuestra culpa”. Süüdi olid rumalad lehmad, kes nii pea kui kärbes neid hammustas, hakkasid end vastu okastraati sügama, ja muidugi läks siis nahk katki. „Olime selgeks saanud, et Kolumbia käekotitootjad ei suuda konkureerida USA ahvatleval turul, sest nende lehmad on juhmid,” võttis Fairbanks asja kokku. Käekottide tootmine toimus intelligentsemate lehmadega riikides. Muidugi selgus teekonnal veel üht-teist, nagu imporditollid, mis ei lase paremaid nahku sisse vedada jne.

Mis on selle jutu mõte? See, et maailmamajanduse kehv seis pole vabandus meie enda möödapanekutele. Muidu jäämegi süüdistama mõnda olendit, kes vastu ei suuda vaielda.