Lumest

Seoses suure lumeuputusega on mitmelt poolt kostnud arvamust, et miks ei võiks lund koristama kutsuda töö kaotanud inimesi.

Tallinnas seda juba ka tehakse nn avaliku tööna, mida võib töötuna registreeritud inimene ühes kuus teha maksimaalselt 50 tundi, nii ei kaota ta 1000 kroonist toimetulekutoetust.

Eestis pakuvad sellist töövõimalust väga vähesed omavalitsused, peale Tallinna ja Tartu vaid kolmes maakonnas. Samas on tööde populaarsus kiirelt kasvanud. Vastavalt Töötukassa andmetele aasta tagasi jaanuaris vaid 26 inimest, veebruaris 50, märtsis 92, aprillis 305, mais 275, juunis 127, juulis 111, augustis 54, septembris 93. Valdav enamus neist töökohtadest olid Tallinnas (2009. aastal anti enam kui 700 töötule võimalus töötada ajutiselt linna heakorra töödel ning selleks kulus ligikaudu 2,4 miljonit krooni).

Tallinna algatusel tegime Keskerakonna poolt möödunud aasta septembris seadusemuudatuse, et ajapiirangut 50 tundi kuus laiendataks, nii et töötul oleks õigus osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus ehk 80 tundi kuus. Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus (tunnitasu alammäär on 27 krooni).

Kuigi selline töövõimaluse laiendamine ei kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve ning ka Valitsus nentis, et eelnõu vastuvõtmine muudaks kohalikul omavalitsusel tööde korraldamise lihtsamaks, hääletasid siiski IRL ja reformikad seaduse vastu. Nagu öeldud, täna suudavad neid töid pakkuda väga vähesed linnad, seega oleks avalike tööde pakkumisel seekord omavalitsustele ärategemise rõõmu asemel olnud vaja tulla töö kaotanute poolele.

Tallinna koalitsioonikõnelustest

Ma mäletan, et kui Andrus Ansip tuli Tartu linnapea kohalt Tallinnasse riigi tasemel poliitikat tegema, räägiti, et ta peab mõistlik mees olema – linnajuht näeb igapäevaseid probleeme ning ei saa oma põhimõtetelt olla paduparempoolne. Sellele vaatamata olid 2005. aastal Reformierakonnaga peetud koalitsioonikõnelused rasked. Reform hoidis kiivalt kinni oma riigieelarvele kulukatest maksualandustest, samas kui iga lisakrooni haridusele või tervishoiule pidi kiskuma välja jõuga.

Selles mõttes on koalitsioonikõnelused sotsidega midagi väga erinevat. Esiteks pole Keskerakond ja sotsid nii töises õhkkonnas kunagi ühe laua taga istunud. Teiseks on ühise tegevuskava kokkupanek situatsioonis, kus arusaamine asjadele on sarnane, pigem teineteise ideid edasiarendav kui mahakiskuv.

Järgneva nelja aasta suhtes kokku lepitud tegevuskava saab avalikuks ilmselt lähitundidel ja igaüks võib sealt siis leida endale meelepäraseid (vastased otsivad siiski ilmselt vaid mittemeelepäraseid) lubadusi. Kui neli aastat tagasi sai lubatud Tartu maantee läbimurret, uut Vabaduse väljakut ja Nõmme turgu, siis krimpsutati ka nägu ja öeldi, et muinasjutte võib ju jutustada, aga tegelikult te niikuinii ära ei tee. Eks selleski leppes ole mitmeid ülisuuri asju, mille teostus ei tule lihtsalt kätte.

Nende pikkade läbirääkimistundide jooksul sai kokku lepitud päris ulatuslikus tegevusplaanis. Üle saja alapunkti sisaldavad tegelikkuses omakorda veel enamaid tegevussuuniseid. Ma aiman ette, et on punkte, mis saavad ajakirjanduses kogu tähelepanu – lapsed, Euroopa kultuuripealinn, töökohad, suurprojektid ja linna toetused nii eakatele kui pangalaenu tasumisega hätta jäänud peredele.

Ma ei taha kelleltki ära võtta avastamisrõõmu ja seetõttu lisan siia hoopis näite valdkonnast, mis ajakirjanduslikult ilmselt nii apetiitne pole. See on prügi. Täpsemalt prügi sorteerimine ja taaskasutus.

Antud teema oli jutuks ühel õhtusel kõnelustevoorul ja kõigepealt tuli jutuks tänane probleem - hetkel ladestatakse segajäätmete seas kümneid tuhandeid tonne pakendeid. Suurimaks probleemiks on taaskasutuse tegelik tõendatus – sorteerimine on tülikas ja kui ma ka prügi sorteerin, mis sellest siis ikkagi edasi saab?

Ka Keskkonnaministeerium ütleb, et taaskasutus ei tähendagi vaid seda, et materjal võetakse uuesti ringlusesse. Näiteks tetrapakki on päris keeruline tagasi kartongiks muuta, hoopis kergem on see pakend saata energiatootmisse ehk jäätmepõletusse. Seega on Tallinna 2009-2013 leppes sees nii sorteeritud prügi äraandmise mugavamaks tegemine kui prügipõletusjaama loomine, samuti jäätmeveoga tegelev linnaettevõte.

Nüüd kui ma selle prügi näite tõin, tekkis kohe tunne, et tegelikult peaks ikka töökohtadest ka kirjutama ... ja sellest, mis plaan on linna tulubaasiga. Ühesõnaga -võtke teadmiseks, et kõige vähemisuäratav koalitsioonileppe punkt on teile ette ära jutustatud : )

Tänud toetajatele

Head sõbrad, tänan südamest iga mulle antud toetushääle eest!

Selle jaoks, et teha põhjalikumaid kokkuvõtteid ja need siin blogis ka lugemiskõlblikuks vormistada, läheb veidi aega. Tallinna valimisvõidu üle rõõmustamiseks pole tegelikult aega antud. Üle Eesti käivad tõsised arutelud edasiste liitlassuhete üle ja omajagu saab teha ka riigikogus. Näiteks kaitstes eelarves omavalitsuste tulubaasi.

Küll aga on selge, et Riigikogus Reinsalule&sõpradele omaseks saanud trallimine seadustega ei too talle ega tema parteile kasu. Kogu soolise võrdõiguslikkuse seaduse külge poogitud Tallinnale ülejäänud Eestist erineva valimisseaduse vastuvõtmine, oli ju tehtud selleks, et riigis valitsevatele erakondadele valimistulemused meelepärasemaks disainida. Saadi aga hoopis kõrge valimisaktiivsus, sest sellised trikid pühivad passiivsuse.

Mulle meeldib see, kuidas Tallinn viimase nelja aastaga arenenud on. Ma usun, et ta areneb edasi ja suudab lahendada ka linlaste muresid, mis riigi tähelepanu ei pälvi. Pikas valimiskampaanias panin tähele, et sotside programm toetas meie põhimõtteid. Praegusel hetkel oma sissekande lõpetangi, et minna edasist koostööd arutama sotsidega.