USA presidendikampaania lähivaates

USA vabariiklaste presidendikandidaadi selekteerimine on pikk ja keeruline protsess. Täna toimunud Washingtoni osariigi caucus oli kohapeal vaadeldes veelgi segasem protseduur kui raamatuist loetu põhjal arvata võiks.

Igal osariigil on omad reeglid, aga suures plaanis eristuvad need, kes valivad oma valijamehed augustikuisesse vabariiklaste konventi traditsioonilise üldise sedeliga hääletamise teel (primary) ja teised, kes korraldavad selleks nn naabruskonna kogunemisi (caucus).

Seda teist õnnestuski mul Seattles oma silmaga näha. Mitte päris puhtal kujul, sest paarkümmend aastat kasutati siin vahepeal segasüsteemi. Kui osariik aga otsustas rahastuse ära võtta, pidi Vabariiklik Partei minema seekord odavama variandi peale. Selleks ongi caucus. Teoorias peaks igas piirkonnas grupike kohalikke kogunema, et oma eelistus tänaseks rivvi jäänud Mitt Romney, Ron Pauli, Rick Santorumi ja Newt Gingrichi vahel välja selgitada. Maapiirkondades ilmselt saadigi kokku kas kellegi kodus või väiksemates grupikestes mõnes avalikus hoones. Seattles toimunud kogunemisel oli aga ühte saali paigutatud paarkümmend kogunemist korraga.
Kuna võrreldes nelja aasta taguse ajaga oli osavõtt üle nelja korra arvukam, siis tekkis ka paras ruumikitsikus.

Ausalt öeldes ei oleks osanud oodata, et täna väljub veenva võitjana Mitt Romney. Esiteks viitsivad caucusele välja tulla eelkõige konservatiivsemad inimesed, kes pole just Romney valijad. Teiseks oli ainsana siinses osariigis korralik meeskond ja kontor Ron Paulil.

Romneyt valivad aga ülekaalukalt need, kes soovivad Obamale saada tõsiseltvõetavat vastast. Nii järeldatigi, et ilmselt hakkavad vabariiklased ise ka aru saama, et nende pikaks veniv vennatapusõda tuleb eelkõige kasuks demokraatidele.
Üleeile käisin ka Mitt Romney kohalikus kontoris ja see polnud just muljetavaldav. Kampaaniajuht oli äsja saabunud Nevadast ja teadis, et täna suletakse kontor ja teda on ees ootamas juba uus osariik.

Praeguse hetke seisuga on Romney saanud kokku 185 delegaati, Santorum 90, Gingrich 33 ja Paul 23. Selleks, et võita, on vaja jõuda 1144 delegaadini. Ehk pikk tee on veel ees.

Päris suure osa annavad eeloleval teisipäeval korraga valimis korraldavad 10 osariiki. Seda päeva nimetatakse Super Tuesdayks ja Romney kontor ootab võitu seitsmes. Samas kinnitasid kampaaniameistrid, et nad ei pea hulluks ka suveni kestvat siseheitlust. Lohutades end sellega, et neli aastat tagasi õnnestus John McCainil saada kiire võit juba aprilliks, aga see ei toonud endaga kaasa presidendiks valimist.

Üldiselt on vabariiklaste eelkampaania vaidluspunktid pigem nende võimalusi vähendavad. Aga bensiinihinna tõusus, tööpuuduse mittelangemises ja Iraani tumedas tulevikus näevad nad oma võimalusi.

Mis Iowas praegu toimub ja miks see tähtis on?

Neil minutitel kogunevad aktiivsemad vabariiklaste toetajad Iowa osariigis, et anda avapauk presidendikandidaatide eelvalimistele. Kandidaatide pingeritta panemine toimub täna Iowas mõneti erinevamalt kui nädala pärast New Hampshires.

Vaadates energiat, aega ja raha, mida kandidaadid sellesse 3 miljoni elanikuga osariiki panustanud on, ei usukski, et tegelikult piisab sealse eelvalimise võiduks nii umbes 30 tuhande veendunud toetaja olemasolust.

Täna kell 19 kohaliku aja järgi ei kogunenud ju niinimetatud naabrite kokkusaamistele mitte terve osariik, vaid nii umbes viis protsenti kõige aktiivsemaid. Vabariiklaste caucuse-protseduur on mõneti lihtsam kui demokraatidel, kellel seekord on kõik selge, sest toetatakse ametisolevat presidenti.

Caucuse õhtul kogunetakse üle osariigi 1774s erinevas ruumis. Osa saavad võtta registreeritud vabariiklased, aga on võimalik end ka kohapeal registreerida ja see muudab ennustamise mõneti keerulisemaks. Hääleõigus on ka 17-aastastel noortel, kes enne 6. novembrit (siis valitakse Obama ja vabariiklase vahel president neljaks järgnevaks aastaks) saab valimisealiseks. Registreerimine omakorda tähendab, et edaspidi on parteil valija kontaktid ja ta on otse kaasatav ka teiste valimiste eel.
Enne salajasel hääletusel oma otsuse tegemist on iga kandidaadi kohta ühel esindajal võimalik teha kihutuskõne. See on oluline, sest vaid paar päeva tagasi ei olnud 40 protsendil tänastest valijatest kindlat favoriiti välja kujunenud.

Mõni kandidaat ei pea Iowat üldse pingutuse väärilisekski, sest sealne valijaskond on märksa teistsugusem kui USA valija keskmiselt. See aga eeldab lubaduste andmist, mis edasises kampaanias võib saada hoopis takistuseks. Selle osariigi elanikud on valdavas enamuses valgenahalised ning maal elab neist 40%, mis on üle kahe korra kõrgem USA keskmisest. Siiski ei takistanud demograafiline eripära neli aastat tagasi demokraatide eelvalimistel Obamal Iowas võita. Aga ei takistanud ka John McCainil saada vabariiklaste nominatsiooni, vaatamata sellele, et ta Iowas ei jõudnud kolme esimese hulka.

Iowa tähtsus pole selles, et ta saadab augusti lõpus toimuvale vabariiklaste konvendile 28 delegaati. See on napp protsent 2286 delegaadist, kellest võitjal on vaja saada vähemalt poolte toetus. Iowa tähtsus on hoopis selles, et tänaõhtune hea esinemine annab tuule tiibadesse ja kannab edulainel ka järgmistes osariikides. Edu Iowas aitab säästa miljoneid kampaaniadollareid.

Ja lõpetuseks – Fox News, selgelt vabariiklasi toetav meediakanal on ilmekalt kokku võtnud, mida nimekamad kandidaadi vajavad, et edukalt kampaaniat jätkata.

Ron Paul vajab võitu.
Mitt Romney vajab võitu VÕI seda, et võidaks kandidaat, kes on tast üleriigiliste näitajate poolest pikalt maas.
Rick Santorumil on vaja võita Ron Pauli.
Newt Gingrich peab lõpetama esikolmikus.
Rick Perryl tuleb võita Newt Gingrichi.
Michele Bachmann peab jätkamiseks jõudma Iowas esikolmikusse.

Hommik on õhtust targem...

Parempoolsed supernoovad

Viis aastat tagasi oli mul võimalik kaeda USA presidendivalimiste eelkampaaniat, kus demokraadid ja vabariiklased alles oma presidendikandidaati otsisid. Üks toonane reisikaaslane pakkus 2007. aasta keskel kihlvedu, et vabariiklased valivad lõpuks välja Mitt Romney, sest tal on parimad võimalused saada lõppvoorus ka sõltumatute hääled.

Läks aga teisiti ning ka tänavu, kui pingsalt otsitakse Obamale vastaskandidaati, soovib enamik tulihingelisi vabariiklasi keda iganes, aga mitte Romneyt.
Paraku pole suudetud üksmeelt leida, keda siis. Nii on vabariiklaste kampaaniakarusellis pea kõik olulisemad kandidaadid korraks supernoovana tõusnud, et siis taas põrmu langeda. Vaid Romney püsib visalt neljandiku toetuse peal.

Esimene tõusev täht oli Michele Bachmann, Teepartei asutaja ja suvise Iowa eelvalimiste peaproovi võitja. Kuid tema toetus langes kiirelt ja täna ei usuta tema erilisse edusse isegi mitte oma koduosariigi Iowa eelvalimisel.

Teisena tõusis Texase kuberner Rick Perry. Tema täht lõi särama augustis. Tal oli raha, tal oli šarmi. Tema vastu polnud Teepartei ja teda talus ka Washingtoni baas. Ning ta sai ette näidata Texase väga head töökohtade loomise numbrid.

Põhimõtteliselt on tal see kõik ikka veel olemas, raha eest on võtmeosariikide eetrid tema reklaame täis, staarigeeni tõttu soovivad inimesed temaga kokku saada. Kukkumine tuli aga valus, sest mees on debatikõlbmatu. Tema äpardusi on youtube vahendusel vaadatud rohkem kui tema presidendivalimiste kampaanialehte.

Nende valimiste eripära ongi ülitihe debattide koormus. Mis andis järgmiseks võimaluse tõusta kuldsuudele, kes sõltusid rohkem oma väljendusoskusest kui kampaaniakassa kopsakusest.

Nii tõusis sügise edenedes Herman Cain, kes küll langes ka peatselt üldse kampaaniast välja, sest koos populaarsusega kaevati välja ka tema rohke ahistamiste ajalugu. Caini langemine andis tuule tiibadesse võrratule debateerijale Newt Gingrichile, kellel omakorda on poliitilist taaka rohkem kui kõigil vastaskandidaatidel kokku.

Kokkuvõttes on aga pool aastat kampaaniakarusselli jõudnud sinna punkti, kus täna õhtul toimuva Iowa eelvalimise (caucuses) listis on vaid üks kandidaat, kes end tõsimeeli võib eksponeerida kui meest, kellel on mingigi võimalus sügisel Obamat võita. Kuigi neli-viis kuud on otsitud kedagi teist, pole siiski leitud kedagi peale Romney.

Põnevamatest presidendivalimistest

USAs on täie hooga käima läinud presidendikampaania, mis kulmineerub 2012 6. novembril presidendivalmistega. President Obamale on sel nädalal osaks saanud tema ametiaja madalaimad toetusnumbrid. Sellele aitasid kaasa pingelised kõikumised Wall Streetil, USA riigireitingu langetamine ning aina ärevamaks muutuvad hääled, et majanduskriisil võib olla ees uus langus ehk nn double-dip recession.

Igatahes asus Obama kolmepäevasele bussituurile osariikides, mis eelmistel valimistel hääletasid tema poolt, aga võivad uuel aastal sama hästi ka vabariiklikuks muutuda.

Kui demokraatide kandidaadi suhtes on kõik selge -- Obama taotleb teist ametiaega, siis vabariiklaste seas toimub märksa põnevam siseheitlus.

Ametlikult valitakse vabariiklaste presidendikandidaat osariikide eelvalimistel. Neist esimene toimub Iowas oletatavalt 6. veebruaril 2012. Seda võidakse ka ettepoole liigutada, sest Iowale on väga oluline olla just esimesena valikut tegev osariik. See tagab tähelepanu ja kandidaatide kordades aktiivsema kampaania võrreldes mõne hilisema osariigiga.

Iowas kampaania sai avalöögi möödunud nädalavahetusel kui sel laupäeval oli võimalik kõigil aktiivsetel vabariiklastel endale 1000 dollari eest lunastada osalus poliitilisel kogunemisel, kus umbes 14000 osalejat tegid esimese (mittesiduva) valiku seni üles tulnud kandidaatide vahel. Selle tulemusena tõsistest pürgijatest üks on tõusuteel, üks on juba konkurentsist väljas, üks lisandus konkurentsi ning ühte nähakse endiselt kõige tõenäolisema vastaskandidaadina Obamale. (Loe: straw polli võitis Teepartei liider kongressis Michele Bachmann, presidendikampaaniast loobus endine Massachusettsi kuberner Tim Pawlenty, kuid tema toetust hakkavad püüdma kõik allesjäänud ja ilmselt pakub nii mõnigi talle kohta oma kõrval tulevase asepresidendikandidaadina. Konkurentsi lisandus Texase kuberner Rick Perry ja endiselt kardavad demokraadid kõige enam oma vastasena ka möödunud korral hea tulemuse teinud mõõdukat vabariiklast Mitt Romneyd.

Kõige karismaatilisem kandidaatidest - texaslane Rick Perry andis oma kandideerimisest teada samal ajal kui ülejäänud Iowas mõõtu võtsid. Sellega näppas ta suuresti ära meediatähelepanu ja oma kolmandal kandideerimispäeval on küsitlustes mööda läinud kõigist konkurentidest. Tegemist on mehega, kes on kõige kauem ametis olnud Texase kuberner. Viiendat põlve nägus texaslane, kes käib uhkelt kauboisaabastes ja on ametiaja jooksul andnud 224 korda heakskiidu surmanuhtluse täideviimiseks. Aga lisaks on tal ette näidata parimad töökohtade loomise numbrid kogu riigis ning kasuks tuleb ilmselt ka see, et kuigi ta päris oma ameti George W. Bushilt (kes suundus Texase kuberneri kohalt presidendiks), on "Bushi aju" Karl Rove teda praeguses kampaanias väga innukalt ründama hakanud.
USA poliitikas on kandidaadi edukuse üheks mõõdupuuks ka võime kampaaniamiljoneid koguda. On juhtunud, et rahakogujatest parimaid premeerib tulevane president mõne meeldiva riigi suursaadiku kohaga. Vabariiklaste rahastajaid on alati enam olnud kui demokraatidel. Need rahastajad olid valmis parima puudumisel minema Mitt Romney taha, aga ootasid. Nüüd siis ongi hetk, et kas nad näevad Perrys suuremat võitjapotentsiaali ja suunduvad tema taha või ootavad veel.

Sisudebattideks on veel aega küll, vabariiklik kandidaat peaks enam vähem selge olema nn Super-Tuesdayl, mil oma valiku teevad korraga neljateistkümne osariigi vabariiklased. Siis on võitja oma momentumi saanud ja ülejäänud osariikides liigutakse etteantud suunas.