Kuvatud on postitused sildiga talv. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga talv. Kuva kõik postitused

laupäev, 24. detsember 2011

Häid jõule!



Häid pühi ja kui koduloomi pole, kellele pai teha, siis pange varblastele teri ja tihastele pekki :)

laupäev, 12. märts 2011

Rõõm ilusatest kinnastest



Sain täna hommikul paki Kihnu saarelt. Selles olid Urga Elvi sõrmkindad.

Suvel, nädalake enne jaanipäeva käisin nimelt Kihnu saarel. Tulin sealt täis meeldivaid emotsioone, kõht suitsutatud tuulehaugi ja koduleiba täis ning kaasas kingiks saadud sõrmkindad.

Sügisel kui kindad kätte tõmbasin, et rõskete põhjatuulte eest kaitset saada, hakkasid tulema ka komplimendid. Minu Kihnu sõrmkindad olid vaieldamatult selle talve lemmikud. Ja kõik kiitjad pärisid, et kust selliseid kauneid mustrilisi ja värvirõõmsaid kindaid ka endale saaks? Kuni veebruarini teatasin, et selleks tuleb ette võtta merereis. Siis aga avati koos jääteega ka kihnu kauba kaubamaja internetis ja nüüd ei peagi muud tegema, kui vaid kõige meelepärasema kindapaari välja valima ja varsti saabubki Kihnu saarelt pakike.

Ma tean, et ühel armastatud näitlejannal on sellised kindad niinimetatud pühapäevakindad, mida vaid erilistel käikudel kätte tõmmatakse. Ja mis on pidanud vastu aastakümneid. Mul on nüüd mustakirjalised tavapäevaks ja sinisekirjalised pidupäevaks ning hea tuju igaks päevaks, kui neid südamega kootud kindaid kannan.

esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Soovitusi gripihooajaks



Taas on aeg, kus inimesi langeb loogu tõvevoodisse. Samas on olemas paar head nippi, mis aitasid mind terve eelmise seagripihirmu-talve tervena püsida. Midagi pole parata, tervena veedetud talv tegi veidi uljaks ja nii olen selleks korraks siiski pisiku kinni püüdnud. Aga endale meelespeaks ja teistele soojaks soovituseks annan nüüd teadmise edasi.

Minu hea arstist sõber on oma lapsi säästnud tablettide neelamisest ühe lihtsa asjaga. Kohe kui lapse pilgus on väiksemgi läige ja vihje võimalikule haigusealgele, keedetakse suur pott tulist vett ja tehakse sinepipulbriga jalavanne. Kõik mis sobib lastele, on ka vanainimestele ohutu. Nii on ka minu koduapteegis viimastel talvedel sinepipulber ootamas. Kui õiget aega mitte maha magada, siis aitab esimesel haiguse-eelsel õhtul kümneminutilisest tulisest jalavannist, seejärel villastest sokkidest ja pikast ööunest ning järgmisel päeval võib asuda taas töiste toimetuste juurde.

Teiseks talviseks abinõuks on emalt saadud ingverijoogi retsept:

Koorid ja riivid paraja pöidlapikkuse ingverijupi, kallad selle keeva veega üle. Minuti pärast kurnad, lisad poole sidruni mahla ja küllusliku lusikatäie mett. Vähe sellest, et jook on maitsev ja annab sisemiselt sooja, ingveris olevad aromaatsed õlid stimuleerivad ka kopsude tööd ja kergendavad köha.

Kolmandaks tervena püsimise nipiks on aga võimalikult sageli kopse ventileerida. Ehk inimkeeli – organismist peab läbi käima võimalikult suures koguses värsket õhku ja seda saab õues pikema aja jooksul intensiivselt liikudes. Suusa- ja uisufännid ilmselt teavad, millest ma räägin.

neljapäev, 16. detsember 2010

Eel jõul

Täna lõpetas Riigikogu selleks aastaks istungid. Käis ka jõuluvana, kes jagas nii hirmu kui armu.

Keskerakonna fraktsioon sai kingituseks kaunilt raamitud Eesti kroonid. Kingi lunastamiseks esitasin Jõuluvanale Contra värsiread:


jõuluvana kullapai
meie uueaastasoov
sedamoodi kirja sai
kõigile las rõõmu toob

et lapsed koolis süüa saaks
isad-emad leiaks tööd
et eesti rahvas välismaalt
tahaks leida koduteed

et eurost tulev hinnatõus
masu lõppemist ei varjutaks

riik et valdu-linnasid
partnerina arvestaks
ja ta leiaks rohkem teid
näidata end riigina
et õpetajaid politseid
ei koheldaks võõrliigina

jõuluvana kullapai
ära muutu rahutuks
kui me soov nii priske sai
et kottigi ei mahutuks

sinult soovime me vaid
valijaile mõtteid häid
et nende targast valikust
luua saaks uut valitsust

ja tiu tiu siis teisiti
tuleb seekord kevad
tore mõnus lahe kevad
kus kõik mured lahenevad


Jõuluvana oli seekord vitsakibmu maha jätnud. Häid sõnu aga ei unustanud. Meile ütles, et Keskerakonna fraktsioon on tänu oma noortele ja võimekatele fraktsioonijuhtidele selgelt mässumeelseim ja tänu sellele ka poliitiliste vastaste jaoks hoopis tõsiselt võetavam ja jõulisem kui kunagi varem.

laupäev, 20. märts 2010

Bye bye talv!

Neil minutitel saab talvest kevad. Ammu oodatud kevad! Siiski väärib lõppenud talv väikest järelohet. Ma ei mäletagi teist nii pikka, nii lumist ning nii postkaardilikku talve, kui tänavune. Ilus talv oli.
Kunagi kuulsin üht vanarahva tarkust, et Eestis on aasta keskmine temperatuur alati sama. Seega külma talve kompenseerib soe suvi. Ootan rõõmuga:)

reede, 26. veebruar 2010

Kirsiõied

Internetis on sellised menukid nagu seakaamera ja kakukaamera, kus alati midagi toimub. Lahe, avad kaamerapildi oma kodusel ekraanil ja juba on tuba metsanotsude matsutamist täis.

Oleks mul viimastel päevadel selline kaamera aknalaual vaasis olevatele kirsiokstele suunatud, oleks ka pidev areng toimunud. Sest õiepungast said õied ja seda vaid tundidega. Täpselt nii nagu Nukitsamehe filmis, kus sekunditega küpsesid punapõsksed maasikad.

Õhus on kevadet ja linnud lõhuvad juba laulda!

teisipäev, 23. veebruar 2010

Kirsiõis


Väljas sajab laia paksu lund, aga minul hakkas toas kirsioks õitsema.

Tõeline talv on väga tore ja kui lumi esimest korda maha sadas, siis said pimedad sügisõhtud iseenesest helgeteks ja lumest valgeteks. Aga midagi pole teha, hing ihkab juba kevadet.

esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Mida ma siis sünnipäevakingiks sain

Mulle kallid inimesed aitasid mul uude eluaastasse astuda rõõmsal meelel ning andsid algavaks aastaks ka toreda tõuke kaasa. Olgu selleks heade teatrite pääsmed või väärt kirjavara. Aga ka tarkuseallikad, mis aitavad seni elus omandatud värskendada.

Erilise tähelepanuga sirvisin läbi kingiks saadud söögiseente välimääraja. Olen ikka olnud kukeseene-riisika-pilviku-puravikuusku. Nüüd aga võta näpust!, sooriisikas kuulutatud lausa mürgiseks.

Täpsemal uurimisel sattusin intervjuule Kuulo Kalamehega, endise Tartu Ülikooli mükoloogia õppetooli juhatajaga, kus ta pajatab, et kui räägib maal inimestele, et sooriisikat ei tohi ka kupatatult süüa, siis öeldakse, et mis jutt see on, oleme seda ju elu aeg söönud ja midagi pole juhtunud. Ma pole päris kindel, et ka minu korvi pole neid seeni sattunud. Ikkagi vanarahvatarkus ju, et kui riisikas mahla välja annab, siis on söödav. Edaspidi enam ei korja, sest tark raamat kohe paneb kahtlema kumb see minu korvi tee on leidnud kas Lactarius helvus või Lactarius mammosus.

Sain kingituseks ka maailma riikide lauamängu. See mäng oleks mulle meeldinud ka veerand sajandit tagasi, sest viieaastasena teadsin peast kõigi Euroopa riikide pealinnu ja riigipäid. Sellest teadmisest on ümber lükkamata veel vaid pealinnad ning riigipeadest monarhid. Täna, aastakümneid hiljem, on aga Aafrika pealinnade ning Kariibi mere riikidega mängulisust veel küll.

Üks kingitus on mind veel lummanud. See on Evelin Pange CD ja sellelt lugu „Mind veel ei ole“.
Lihtsalt lummutav:

Mind veel ei ole

Aarne Oit/Heldur Karmo

Igalt poolt mind otsi sa,
läbi käi kasvõi kogu maa,
üle mäe, mis püsti meie ees on teel,
üle jõe, mis meie vahel voolab veel.

Igalt poolt mind kutsu sa,
lõpuks siis tõesti tulen ma.
Läbi öö ja valge udu mind sa näed
läbi tuulte tõstan sinu poole käed.

Mind veel ei ole,
kuid sa leiad mind
Leiad ka siis,
kui peaks viima ka
aastaid see...
Mind veel ei ole,
kuid sa leiad mind.
Sina jääd õnnest ilma,
kui ei jää seisma poolel teel.

Igalt poolt mind küsi sa,
sinu jaoks ammu elan ma.
Tahan olla laul, mis sind mu juurde toob...
Tahan olla läte, millest rõõmu jood....

Kuulasin seda laulu kordi ja kordi ning tõepoolest, vastupidiselt Marju Kuudi originaalile laulab Evelin "sina jääd õnnest ilma,kui ei jää seisma poolel teel". See poolel teel seisatumine on tänases rallis ka kuidagi arusaadav, ilma et tähendaks käegalöömist.

pühapäev, 10. jaanuar 2010

Uisutamine tuleb tagasi


Suusarahva suurte tegemiste kõrvalt ajab ka Eesti uisurahvas vaikselt oma asja ja nüüd on ka uisusõprade jaoks tekkinud hulk võimalusi end talvel proovile panna. Viljandi järvel toimus täna esimene Mulgi uisumaraton. „Katja”-kirja kandvad valged iluuisud jalas, söandasin ka mina end kümnekilomeetrisele rahvadistantsile kirja panna. Ettevalmistus koosnes küll ainult kahest varasemast rahumeelsest liuglemisest Harju tänava uisuplatsil.

Korraldajad olid teinud tõeliselt tasemel loodusliku jääraja, millel kaks viiekilomeetrist ringi möödus kiirelt. Osalejaid oli ka üsna palju, esimesel ringil meenutas üritus pigem linna uisuplatsi meeleolu, kuhu terved pered olid tulnud kaunist talvist pühapäeva sportlikult veetma. Finišis ootas spordiürituste üks lemmiktoite – korralik kuum hernesupp.

Viimasel ajal on uisutamine toreda come backi teinud. Kui varem oli kuulda vaid Kalevipoja uisumaratonist Peipsil, siis nüüd toimub sarnaseid üritusi mitmel pool. Oma lapsepõlvest mäletan, kuidas kõigil talvedel sai just uisutamas käidud ja sageli oodatud platsi ääres, kuni hokimeeskond oma treeningu lõpetab, et siis ka uisukaared sooritada. Vahepeal oli minu jaoks uisutamine ligi paarikümneks aastaks unustatud, alles paar aastat tagasi panin uisud uuesti alla.

Korralikke trennipaiku, kus pikemat maad sõita, on uisurahva jaoks veel siiski vähevõitu. Mulgi uisumaraton võiks igas järvega linnas innustada inimesi lumiseid välju puhtaks lükkama ja radu kastma. Ilma sellise uisurajata nagu Viljandi järvel ei oskaks õieti aimatagi, kui palju uisusõpru on. Rohkem selliseid üritusi!

neljapäev, 25. detsember 2008

Mida teha esimesel jõulupühal?


Peale jõululaupäeva pikka istumist lookas laua taga ning paratamatut ülesöömist, on mõttekas esimesel jõulupühal valgetest jõuludest rõõmu tunda. Minu meelest parim viis selleks on uisutama minna.

Tallinnas on kaks võrratut talvist uisuvälja. Harju tänava liuväljale pidavat kohe-kohe ka uus valik uiske saabuma, mis on abiks neile, kellele jõuluvana sel aastal uisud toomata unustas. Lisaks on võimalik neil, kes omal jõul veel uiskudel püsti ei püsi, saada abi uisuinstruktoritelt.

Pirital avatud liuväljal mängib aga mõnus retromuusika ning ruumi on avaramalt kui kesklinnas, inimesi aga vähem. Ilmselt ei ole uisutajad veel Pirita spordikeskuse velodroomi ja Pirita jõe vahelisel alal asuvat jääplatsi avastanud.

Tartus on Lõunakeskuse sisejää ka mõnus ja võrreldes välijääga hirmus sile. Paraku on Tartus palju treeningaegu ja mõnikord isegi Eesti meistrivõistlused, mis tähendab, et oma rõõmuks uisutajad mitte iga kord löögile ei pääse. Samas täna ja homme on vaba jääd lausa kuue tunni jagu.

Head jõuluaega kõigile!