Mind üllatab Tartu Ülikooli diplomiga reformisti hariduslünk. See reformist on rahanduskomisjoni esimees. Aga ta ei saa aru majandusteaduse algterminitest.
Nii suudabki ta oma nime all levitada valet astmelise tulumaksu kohta, esitades meie poolt esitatud eelnõu nii, nagu võis kunagi toimida nõukogude ajal maksustamine. Eksitades aga selgelt inimesi tänapäevase astmelise maksusüsteemi osas.
Seetõttu toon lihtsa näite, mida tähendab astmeline tulumaks tavalisele palgasaajale. Iga inimene, kes teenib täna Eesti keskmist palka või sellest vähem, võidab. Silmas peab pidama seda, et maksuastmed ei vahetu mitte palgasumma, vaid maksustatava tulu põhjal. Seega kõigepealt arvutatakse maha tulumaksuvaba tulu. Kui peres on rohkem lapsi, siis on ka maksuvaba tulu suurem. Kui tehakse kulutusi kodulaenu maksmiseks või hariduskuludeks, lähevad ka need tulumaksuvabastuse alla.
Peale maksuvaba tulu on järgmiseks astmeks 18%. See on madalam kui tänane 21-protsendine maks, ning selle astme võrra on aastas maksuvõitu 2000 krooni. Oluline on silmas pidada ka seda, et kui maksustatav tulu aastas ületab 70 000 krooni, siis sellel, ületavale summale hakkab kehtima järgmine, 26-protsendine aste ning kui maksustatav tulu aastas ületab 50 tuhandet krooni, on sellest kõrgema sissetuleku maksuaste 33 protsenti.
Võtame näiteks kahe lapse ema Mari, kelle brutopalk kuus on 15 tuhat krooni. Esiteks arvutatakse maha maksuvabastused. Selleks on riiklik kogumispension 300, töötuskindlustusmakse 420, vabatahtlik pensionisammas 250, tulumaksuvaba miinimum 2250, tulumaksuvaba miinimum teise lapse eest 2250, hariduskulud 200, kodulaenu intress 500. Kokku maksuvaba tulu 6170 krooni. Järgmised 5833 krooni maksustatakse 18 protsendiga. Kuna see on 3% madalam maksumäär kui täna, on võit 175 krooni kuus. Kuid tema sissetuleku ülemised 2997 krooni on juba teises maksuastmes ja maksustatakse 26 protsendiga. Selle summa pealt tuleb maksu maksta 150 krooni enam, kui senise maksusüsteemi puhul. Seega võidab kahe lapse ema Mari, vaatamata sellele, et ta teenib Eesti keskmisest kõrgemat palka, ka astmelise tulumaksuga sümboolsed 300 krooni aastas.
Tõsi, veel suurema sissetulekuga inimesed peavad hakkama maksma märksa enam. Ja hirmutatakse, et nad hakkavad tulusid peitma. Samas on Eesti riik ja meie maksuamet iseseisvuse jooksul saanud piisavalt tugevaks, et olla võimeline koguma ka euroopalikke makse.
Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks.
Kuvatud on postitused sildiga astmeline tulumaks. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga astmeline tulumaks. Kuva kõik postitused
neljapäev, 28. oktoober 2010
teisipäev, 26. oktoober 2010
Miks on aeg küps astmeliseks tulumaksuks
Rahanduskomisjon arutas täna astmelise tulumaksu eelnõu. Vastavalt sellele saaks maksude alandamine osaks kõigile, kelle sissetulek jääb alla keskmise palga. Riik saaks aga lisatulusid, mis võimaldab alandada kaudseid makse ning tagada vajalikud vahendid, et riik saaks riigina toimida.
Miks on aeg Eesti senine lihtsakoeline maksusüsteem muuta? Seda on muide soovitanud Eestile jaanuaris 2010 ka IMF Raport Eesti kohta.
Üldistatult on praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed aspektid järgmised:
1) tulumaksulaekumise maht kogu avaliku sektori maksutuludes on langenud ning on suurenenud riigieelarve sõltuvus tarbimismaksudest. (statistikaamet andis teada, et möödunud aastal tõstis maksukoormust kaudsed maksud, mille osakaal kasvas 3% SKPst, samas kui tulumaksu osakaal on poole väiksem kui Euroopas keskmiselt).
2) tulumaksude vähenev osakaal halvendab eelarvepositsiooni ning piirab Maastricht kriteeriumide ning Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmist;
3) proportsionaalne tulumaksusüsteem süvendab fiskaalpoliitika pro-tsüklilisust ja elimineerib tulumaksude kui võimaliku automaatse stabilisaatori mõju;
4) proportsionaalne tulumaksusüsteem soosib ebasoovitavate tuluerisuste kasvu nii individuaalsel kui regionaalsel tasandil.
Vastavalt astmelise tulumaksu eelnõule liiguks 360 tuhat palgasaajat esimesse maksuastmesse, kus tänase 21% maksu asemel hakkaks tasuma 18%. Kõige jõukam 10 protsenti ehk 80 tuhat inimest peaks aga oma maksustatavast tulust, mis ületab aastas 250 tuhat krooni tasuma 33% (maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga). Riigieelarvele tuleks sellest aastas kasu 3,5 miljardit krooni.
Miks on aeg Eesti senine lihtsakoeline maksusüsteem muuta? Seda on muide soovitanud Eestile jaanuaris 2010 ka IMF Raport Eesti kohta.
Üldistatult on praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed aspektid järgmised:
1) tulumaksulaekumise maht kogu avaliku sektori maksutuludes on langenud ning on suurenenud riigieelarve sõltuvus tarbimismaksudest. (statistikaamet andis teada, et möödunud aastal tõstis maksukoormust kaudsed maksud, mille osakaal kasvas 3% SKPst, samas kui tulumaksu osakaal on poole väiksem kui Euroopas keskmiselt).
2) tulumaksude vähenev osakaal halvendab eelarvepositsiooni ning piirab Maastricht kriteeriumide ning Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmist;
3) proportsionaalne tulumaksusüsteem süvendab fiskaalpoliitika pro-tsüklilisust ja elimineerib tulumaksude kui võimaliku automaatse stabilisaatori mõju;
4) proportsionaalne tulumaksusüsteem soosib ebasoovitavate tuluerisuste kasvu nii individuaalsel kui regionaalsel tasandil.
Vastavalt astmelise tulumaksu eelnõule liiguks 360 tuhat palgasaajat esimesse maksuastmesse, kus tänase 21% maksu asemel hakkaks tasuma 18%. Kõige jõukam 10 protsenti ehk 80 tuhat inimest peaks aga oma maksustatavast tulust, mis ületab aastas 250 tuhat krooni tasuma 33% (maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga). Riigieelarvele tuleks sellest aastas kasu 3,5 miljardit krooni.
Komisjonis jagunesid hääled 5 poolt, 6 vastu ja üks roheline erapooletu.
Fotol on Eesti koos teiste lihtsakoeliste riikidega, kes lepivad lihtsakoeline maksusüsteemiga.
SOOVITAN LUGEDA KA VIKTOR TRASBERGI ARTIKLIT ASTMELISEST TULUMAKSUST SIIT
esmaspäev, 14. juuni 2010
Astmeline tulumaks
Täna sai Riigikogule üle antud põhjalikult täiustatud astmelise tulumaksu eelnõu. Eelnõul on rohkete tabelitega akadeemiline seletuskiri, mida aitas koostada Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg.Astmeline tulumaks on euroopalik. Mitte ainult sellepärast, et aitab ära hoida sissetulekute suurt erinevust nii inimeste kui regioonide vahel. Vaid ka seetõttu, et toimib naturaalse regulaatorina suurte majanduskõikumiste vastu. Eesti kiire kasv ja veel kiirem majanduslangus on Euroopas ainulaadne. Enamus riikide valitsusi püüab majanduses selliseid "ameerika mägesid" vältida. Astmeline tulumaks hoiab kiire palkade tõusu faasis maksustamisega hoogu all ning kriisi ajal, mil palku langetatakse annab jälle leevendust.
Oluline erinevus võrreldes eelmiste astmelise tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused (lapsed, kodulaenu intressid, hariduskulud, kohustuslikud pensionimaksed jne) ja saadakse tema maksustatav aastatulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Seega väiksema sissetulekuga inimesed saavad maksuleevendust.
Muudatusest võidaksid otseselt inimesed, kelle sissetulekud ei ületa 12.000 krooni kuus. Arvestades kehtivaid mahaarvamisi tuludest, toimub üleminek esimesest maksuastmest teise umbes 11.000 ja teisest kolmandasse astmesse 25.000 krooni suuruse kuusissetuleku juures.
Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.
Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (ehk kõigepealt maksuvabad summad maha 2250 krooni tulumaksuvaba + teised maksuvabastused ja sealt järgmised 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga.
Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini maksustatakse 26%-ga(St. maksuvaba osa 0 kr, järgmised 5833 krooni 18%, järgmised 20833 krooni kuus 26%).
Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga.
Tundub esmapilgul keeruline? 1990. aastate alguses tundus taastatud Eesti riigile ka, et lihtsa maksu kehtestamine on otstarbekas. Kuid tänaseks E-tiigrina, kus enamik inimesi deklareerib tulusid internetis, on riik võimeline kokku korjama ka astmelist tulumaksu.
neljapäev, 24. september 2009
Keskerakonna meeleavaldus Toompeal
Tänasele meeleavaldusele Ansipi valitsuse tegevusetuse vastu oli tulnud oodatust märksa enam inimesi. Ja inimestel, kellega mina rääkisin, olid tõesti suured mured. Kui pole tööd, siis elada tuleb praktiliselt mitte millestki.
Sain sõna ka mina.
Siin minu sõnavõtu tekst:
Majanduskriisi ajal ei tohi riik lappida eelarveauke inimeste arvelt, kellel on niigi igapäevase toimetulekuga raskusi. Eesti valitsus on just nii käitunud. Tänane valitsus tõstis käibemaksu ravimitele. Tänane valitsus tõstis aktsiise toasoojale ja transpordile. Ning vaid kolm kuud tagasi tõstis valitsus veel kord käibemaksu, mis eelkõige lööb lapsi, kes veel ei tööta. Lööb eakaid, kes enam ei tööta. Ning tööinimesi, kes teenivad alla keskmise palga. Üks terve riik ei saa panna majanduslanguse koormat vaid kõige nõrgemate kanda.
On aeg, et oma panuse Eesti majanduse taastamisse saaksid anda ka inimesed, kes tulumaksu alandusega võitsid kümneid tuhandeid kroone. Selle võimaluse annab suure sissetulekuga inimestele astmeline tulumaks.
Keskerakond on algatanud seaduse, millega luuakse teine, kõrgem maksuaste sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus. Astmelise tulumaksu kehtestamisega võidaks Eesti riik ainuüksi järgmisel aastal 2,1 miljardit krooni.
See raha ei jääks niisama seisma. Seda raha saaks riik kasutada, et täita oma kohust ja asuda toetama uute töökohtade loomist. Sellest rahast oleks abi laste sooja koolilõuna säilitamiseks ja tudengite õppetoetusteks. Ja see raha annaks võimaluse hoiduda edaspidistest kaudsete maksude tõstmisest, mis lööb kõige nõrgemaid.
Riigid, kellel on astmeline tulumaks ei langenud nii sügavasse majanduskriisi, kui selles on täna Eesti. Riigid, kellel on astmeline tulumaks, on võimelised kriisis aitama ka raskustesse sattunud kodanikke. Eesti võiks kuuluda nende riikide hulka.
Olles täna maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi seas, ei tohi me leppida seisukohaga, et kõik on korras. Et kõik on tehtud õigesti ja jätkame samamoodi. See ei ole tõsi. Meie maksusüsteem on ebaõiglane ja koormab kõige nõrgemaid. Saagem eurooplasteks, lähenegem Põhjamaadega, muutkem tagurlikku maksusüsteemi!
Sain sõna ka mina.
Siin minu sõnavõtu tekst:
Majanduskriisi ajal ei tohi riik lappida eelarveauke inimeste arvelt, kellel on niigi igapäevase toimetulekuga raskusi. Eesti valitsus on just nii käitunud. Tänane valitsus tõstis käibemaksu ravimitele. Tänane valitsus tõstis aktsiise toasoojale ja transpordile. Ning vaid kolm kuud tagasi tõstis valitsus veel kord käibemaksu, mis eelkõige lööb lapsi, kes veel ei tööta. Lööb eakaid, kes enam ei tööta. Ning tööinimesi, kes teenivad alla keskmise palga. Üks terve riik ei saa panna majanduslanguse koormat vaid kõige nõrgemate kanda.
On aeg, et oma panuse Eesti majanduse taastamisse saaksid anda ka inimesed, kes tulumaksu alandusega võitsid kümneid tuhandeid kroone. Selle võimaluse annab suure sissetulekuga inimestele astmeline tulumaks.
Keskerakond on algatanud seaduse, millega luuakse teine, kõrgem maksuaste sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus. Astmelise tulumaksu kehtestamisega võidaks Eesti riik ainuüksi järgmisel aastal 2,1 miljardit krooni.
See raha ei jääks niisama seisma. Seda raha saaks riik kasutada, et täita oma kohust ja asuda toetama uute töökohtade loomist. Sellest rahast oleks abi laste sooja koolilõuna säilitamiseks ja tudengite õppetoetusteks. Ja see raha annaks võimaluse hoiduda edaspidistest kaudsete maksude tõstmisest, mis lööb kõige nõrgemaid.
Riigid, kellel on astmeline tulumaks ei langenud nii sügavasse majanduskriisi, kui selles on täna Eesti. Riigid, kellel on astmeline tulumaks, on võimelised kriisis aitama ka raskustesse sattunud kodanikke. Eesti võiks kuuluda nende riikide hulka.
Olles täna maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi seas, ei tohi me leppida seisukohaga, et kõik on korras. Et kõik on tehtud õigesti ja jätkame samamoodi. See ei ole tõsi. Meie maksusüsteem on ebaõiglane ja koormab kõige nõrgemaid. Saagem eurooplasteks, lähenegem Põhjamaadega, muutkem tagurlikku maksusüsteemi!
kolmapäev, 12. august 2009
Teine aasta majanduslangust
Statistikaamet on kuivade arvude amet. Kui majandus langeb, siis on numbri ees miinus. Kui Eesti majandus hakkaks taas toibuma, saaks numbrid taas miinuseta olla.
Viiendat kvartalit järjest on majandus langenud. Aasta tagasi teises kvartalis – 1,1 protsenti, kolmandas -3,5 protsenti, neljandas – 9,7 protsenti. Kuigi aasta esimesel kolmel kuul majandus „kasvas” 0,2 protsenti, jäi kogu aasta keskmiseks majanduslanguseks -3,6 protsendi.
Kuid Ansipi valitsuse poolt Riigikogule ette valmistatud käesoleva aasta eelarve oli koostatud arvamusel, et 2009. aastal ootab meid 2,6%‑line majanduskasv.
Ansip on tuntud oma kivistunud seisukohtadega ja kui ta väitis, et Eesti majandus ei saa vajuda langusse, sest euroliidust tuleb sisse selleks liiga palju toetusmiljardeid, siis seda ta ka uskuma jäi.
Tegemist on peaministriga, kelle erakond oskab kenasti valitseda headel aegadel. Kuid kriisi ja majanduslanguse olukorras on nad võimetud ja tahtetud lahendusi leidma.
Miks läks peaminister puhkama olukorras, kus keegi ei tea veel 2010 aasta eelarve seisu ning lahtine on 2009. aasta kolmas negatiivne eelarve?? Kas ta on Eesti majandusele käega löönud? Tundub nii.
Viiendat kvartalit järjest on majandus langenud. Aasta tagasi teises kvartalis – 1,1 protsenti, kolmandas -3,5 protsenti, neljandas – 9,7 protsenti. Kuigi aasta esimesel kolmel kuul majandus „kasvas” 0,2 protsenti, jäi kogu aasta keskmiseks majanduslanguseks -3,6 protsendi.
Kuid Ansipi valitsuse poolt Riigikogule ette valmistatud käesoleva aasta eelarve oli koostatud arvamusel, et 2009. aastal ootab meid 2,6%‑line majanduskasv.
Ansip on tuntud oma kivistunud seisukohtadega ja kui ta väitis, et Eesti majandus ei saa vajuda langusse, sest euroliidust tuleb sisse selleks liiga palju toetusmiljardeid, siis seda ta ka uskuma jäi.
Tegemist on peaministriga, kelle erakond oskab kenasti valitseda headel aegadel. Kuid kriisi ja majanduslanguse olukorras on nad võimetud ja tahtetud lahendusi leidma.
Miks läks peaminister puhkama olukorras, kus keegi ei tea veel 2010 aasta eelarve seisu ning lahtine on 2009. aasta kolmas negatiivne eelarve?? Kas ta on Eesti majandusele käega löönud? Tundub nii.
Lahendusi tänasel valitsusel ei ole. Kui kaitseminister Jaak Aaviksoo püüdis esimesena valitsuse liikmetest mingitki debatti eelarve kohta algatada, sumbus see. Kui Reformierakonna Tallinna fraktsiooni liige Valdek Mikkal Eesti Raadios kinnitas, et kasutamata on veel astmeline tulumaks, mis annaks riigile riigina toimimiseks vajalikke vahendeid, tegid reformerid näo, et seda meest nad ei tunne.
Ja majandusnäitajad langevad aina sügavamale.
2009. aasta esimeses kvartalis -15,1 ning viimastel andmetel teises kvartalis -16,6 protsenti.
neljapäev, 21. mai 2009
Piimaga kirjutatud eelarve
Täna Andrus Ansipi poolt Riigikogule üle antud järjekordne 2009. aasta negatiivne lisaeelarve on väga sarnane tühi paber, nagu seda oli 2009. aasta eelarve ise. Toona hääletas valitsusliidu teerull dokumendi poolt, millest kõik said aru, et tasakaalust on asi kaugel ning Eestit selle eelarvega aasta lõpuni välja ei vea.
Tänane kärpepaber on aga toorik, millele loodetakse Riigikogu erinevate lugemiste vahel lisada 2,7 miljardi eest lõikeid. Sest tänases dokumendis leppisid sotsid, IRL ning reformistid kokku 3,4 miljardi osas, paralleelläbirääkimistel Rahvaliiduga aga juba 6,1 miljardi kroonises kärpes. Järelikult lisatakse palju ebameeldivat reinsalulikus stiilis kuskil keskel.
3,4 miljardilise kärpe maksukohaks on kütuseaktsiisi tõstmine 5 %. Alles 2007. aastal otsustas sama võimuliit eelmise suure kütuseaktsiisi tõusu, mis tõi endaga kaasa järsu hinnatõusu. Järjekordne tõstmine on taaskord hoop just väiksemat või keskmist sissetulekut teenivatele inimestele, kuna kütuseaktsiisi tõus toob paratamatult kaasa kõigi esmatarbekaupade hindade kasvu.
Tänases olukorras oleks õiglane, et raskel ajal panustaksid rohkem need inimesed, kelle sissetulek seda võimaldaks. Üle 25 000 kroonist sissetulekut teenib vaid iga kahekümnes palgasaaja – praeguse valitsuse otsused aga on suunatud just rikkama 5% huvide kaitsmisele, samas kui keskmist või alla keskmise teenivat inimest karistatakse taas ränkade hinnatõusudega ning suurendatakse tööpuudust.
Muide, kogemata või meelega tilkus välja tööversioon, millistele kärbetele soovitakse Rahvaliidu hääli taha. Nende seas on muuhulgas õppelaenu intresside tulumaksutagastuse lõpetamine, aga ka pensionide lisamaksustamine. (tööversioonis sõnastatud: Pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine, 3000 2250-le 1. juulist 120 miljonit; 2011 aastal 240 miljonit. Pensionite tulumaksuvabastus langeks 5250 kroonilt 4500 kroonile. Keskmine vanaduspension väheneks 4750lt 4700le. Kaotada täiendav tulumaksuvabastus töötavatelt vanaduspensionäridelt. 2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 ooo töötavat vanaduspensionäri. Nende inimeste keskmine pension oli ca 5120 krooni, pensionär kaotab 630 krooni kuus. Mõju eelarvele 1. juulist 200 miljonit krooni, 2011. aastal 400 miljonit krooni.)
Seega põlates ära Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõust saadava tulu kõige jõukamatelt, on mindud laste, noorte ja vanade kallale. Minu meelest on valikud ikka väga väärad ja õnneks on seekord võimalik ka oma põhimõtete eest Riigikogus seista.
Tänane kärpepaber on aga toorik, millele loodetakse Riigikogu erinevate lugemiste vahel lisada 2,7 miljardi eest lõikeid. Sest tänases dokumendis leppisid sotsid, IRL ning reformistid kokku 3,4 miljardi osas, paralleelläbirääkimistel Rahvaliiduga aga juba 6,1 miljardi kroonises kärpes. Järelikult lisatakse palju ebameeldivat reinsalulikus stiilis kuskil keskel.
3,4 miljardilise kärpe maksukohaks on kütuseaktsiisi tõstmine 5 %. Alles 2007. aastal otsustas sama võimuliit eelmise suure kütuseaktsiisi tõusu, mis tõi endaga kaasa järsu hinnatõusu. Järjekordne tõstmine on taaskord hoop just väiksemat või keskmist sissetulekut teenivatele inimestele, kuna kütuseaktsiisi tõus toob paratamatult kaasa kõigi esmatarbekaupade hindade kasvu.
Tänases olukorras oleks õiglane, et raskel ajal panustaksid rohkem need inimesed, kelle sissetulek seda võimaldaks. Üle 25 000 kroonist sissetulekut teenib vaid iga kahekümnes palgasaaja – praeguse valitsuse otsused aga on suunatud just rikkama 5% huvide kaitsmisele, samas kui keskmist või alla keskmise teenivat inimest karistatakse taas ränkade hinnatõusudega ning suurendatakse tööpuudust.
Muide, kogemata või meelega tilkus välja tööversioon, millistele kärbetele soovitakse Rahvaliidu hääli taha. Nende seas on muuhulgas õppelaenu intresside tulumaksutagastuse lõpetamine, aga ka pensionide lisamaksustamine. (tööversioonis sõnastatud: Pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine, 3000 2250-le 1. juulist 120 miljonit; 2011 aastal 240 miljonit. Pensionite tulumaksuvabastus langeks 5250 kroonilt 4500 kroonile. Keskmine vanaduspension väheneks 4750lt 4700le. Kaotada täiendav tulumaksuvabastus töötavatelt vanaduspensionäridelt. 2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 ooo töötavat vanaduspensionäri. Nende inimeste keskmine pension oli ca 5120 krooni, pensionär kaotab 630 krooni kuus. Mõju eelarvele 1. juulist 200 miljonit krooni, 2011. aastal 400 miljonit krooni.)
Seega põlates ära Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõust saadava tulu kõige jõukamatelt, on mindud laste, noorte ja vanade kallale. Minu meelest on valikud ikka väga väärad ja õnneks on seekord võimalik ka oma põhimõtete eest Riigikogus seista.
teisipäev, 5. mai 2009
Astmeline tulumaks. Osa 2
Täna Riigikogus sai arutatud taas astmelise tulumaksu eeliseid ja puudusi. Lõpuks otsustasid eelnõu saatuse sotsid, kes jätsid oma toetushääle andmata ning nii said isamaalased ja reformistid häälte enamuse.
Lisan siia oma tutvustava ettekande tänaselt istungilt:
Ma tutvustan teile Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud astmelise tulumaksu eelnõu. Lisaks sellele, et selle eelnõuga kehtestatakse teine, kõrgem, 33%-ne tulumaksuaste sissetulekutele, mis ületavad 300 tuhandet krooni aastas, peatatakse ka täna kehtivas seaduses ettenähtud edasised tulumaksualandused. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks aastas 27 tuhat krooni ning esimeseks maksuastmeks 21%.
Ma peatun pikemalt teisel astmel, kuna see on tekitanud sageli küsimusi. Näiteks, kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamust ametiühingutelt, siis selgus, et TALO ja Eesti Kultuuritöötajate ametiliidu esindajatel jäi mulje, nagu peaks kogu palgasummast, mis ületab 25 tuhandet krooni kuus, maksma kõrgemat tulumaksu. See ei ole siiski nii! Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25 tuhat krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse kõrgema, 33%-se maksumääraga.
Ma tean, et antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja minu paremal käel olevatelt erakondadelt, kuid ma pean endale aru andma, et kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad, kas riigivara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Ehk siis veel rohkem seda sama, seda sama, mis ei ole juba tulemusi andnud, ja seda sama, et riigil puuduvad igasugused vahendid, et majandust elavdada. Läbi Keskerakonna algatatud seaduse muutmise eelnõu anname me valitsusliidule ühe võimaluse näha kärbete kõrval ka tulude suurendamise võimalust.
Täna on Eesti riigieealrve üles ehitatud paljus sõltuma tarbimismaksudest. Tarbimisel põhinevad tulud moodustavad üle 40% meie eelarvest. Kui ma tuletan meelde paljude majandusteadlaste ja ka Eesti Vabariigi presidendi hoiatusi, et kui maksustamise põhimõtteid ümber ei vaadata, ei jää kümnetes miljardites eelarve puudujääk vaid selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki ka paljudel järgnevatel aastatel.
Rahanduskomisjonis juhiti seda eelnõu arutades minu tähelepanu sellele, et tänases eelarvekriisis pole süüdi mitte eeskätt vale maksusüsteem, vaid tänase Eesti valitsuse kahel aastal järjest koostatud vigane eelarve, mis ei vasta tegelikele majandusoludele. Tõsi! Kuid me ei saa mööda vaadata ka sellest, et Eesti on, võrreldes sisemajanduse kogutoodangu tasemega, ühtede kõige madalamate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime suurendada kulutusi või kärpida makse, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi.
Oma igikestvast vastuseisust astmelisele tulumaksule on reformierakondlaste käest kostnud seisukohti, et igale inimesele peab jääma perspektiiv, kui ta rohkem teenida suudab, siis teda ei karistata selle eest kõrgemate maksudega. Keskerakonna poolt pakutud teine kõrgem aste ei ole karistus, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ka selle astmelise tulumaksu eelnõu kohaselt kätte suuremad sissetulekud kui inimene või tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.
Keskerakonna ettepanek suurendada tulumaksu, puudutab inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni aastas ehk 25 000 krooni kuus. Kui Eestis oli 2008. aastal üldse tulumaksuga maksustatava tulu saajaid Maksu- ja Tolliameti andmetel 702 995 inimest, siis üle 25 000 krooni kuus teenis neist 5,8% ehk natuke üle 40 000 inimese. Need 5% kõige rikkamatest said umbes 18% kogu väljamaksmisele kuulunud tulust. Keskerakonna ettepaneku kohaselt peaksid kõige suuremat tulu teenivad inimesed edaspidi iga krooni pealt, mille nad teenivad üle 25 tuhande krooni kuus, maksma tulumaksuks ära 33 senti. Seega inimene, kelle palk on 26 tuhat krooni kuus, peaks iga kuu maksma enam 120 krooni. Meie teiega, head kolleegid, peaksime hakkama rohkem maksma 3300 krooni. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas koos edasise maksualandamise peatamisega oleks riigieelarvele võidetud raha üle 2,1 miljardi krooni järgmisel aastal.
Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii nagu Suurbritannias on astmed 0, 20 ja 40%, USA-s teatas uus president Barack Obama, et ta lõpetab George Bushi aegsed kingitused kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõige kõrgema maksuastme 35%-lt taas 39,6%-le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial, kellel muuseas on juba euro, on tulumaks astmeline, seal maksavad töötajad vahemikus 16–41%. Lähimatest naabritest on Rootsis maksumäär tulumaksu puhul 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeimaks maksumääraks 50,5%. Euroopa Liidus on keskmiseks kõrgeimaks tulumaksumääraks 38,7%, seejuures meie ihaldatud eesmärgis, eurotsoonis on riikides kõrgeimaks maksumääraks keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik.
Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust ja selleks pole vaid juhtivtöötajatele pakutavad madalad maksutasemed. Arengufondi nõukogu endine esimees Indrek Neivelt ütles hiljuti ühes intervjuus, et kui maailm muutub, siis peab fundamentaalselt muutuma ka maksusüsteem. Ja Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis, kes teadupärast ei ole üldsegi mitte astmelise tulumaksu toetaja, on öelnud: "Tulumaks oleks ilmselt see, mida tõsta või paigale jätta oleks kõige lihtsam nii tehniliselt kui ka sisuliselt. Oleme selle tulumaksu muutmisega harjunud. Ma arvan, et see ei oleks selline väga suur ümberkorraldus."
Selleks et ennetada saalist tulevat küsimust, et miks Keskerakond soovib kõige rikkamatele kõrgemat maksu ja seetõttu pärsib Eestis aktiivsust, üks näide senisest maksupoliitikast. Iga aasta, kui meil on alandatud tulumaksu ühe protsendi võrra, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimene, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam.
Keskerakonna eesmärk on antud eelnõu algatades säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee ka vaeseks inimesi, kes teenivad meiega, head kolleegid, võrdväärset palka. Antud eelnõu toetades, saame järgmise aasta riigieelarvesse üle kahe miljardi lisatulu ning kehtestaks meie Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi. Ma palun teid seda eelnõu toetada. Aitäh!
Lisan siia oma tutvustava ettekande tänaselt istungilt:
Ma tutvustan teile Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud astmelise tulumaksu eelnõu. Lisaks sellele, et selle eelnõuga kehtestatakse teine, kõrgem, 33%-ne tulumaksuaste sissetulekutele, mis ületavad 300 tuhandet krooni aastas, peatatakse ka täna kehtivas seaduses ettenähtud edasised tulumaksualandused. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks aastas 27 tuhat krooni ning esimeseks maksuastmeks 21%.
Ma peatun pikemalt teisel astmel, kuna see on tekitanud sageli küsimusi. Näiteks, kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamust ametiühingutelt, siis selgus, et TALO ja Eesti Kultuuritöötajate ametiliidu esindajatel jäi mulje, nagu peaks kogu palgasummast, mis ületab 25 tuhandet krooni kuus, maksma kõrgemat tulumaksu. See ei ole siiski nii! Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25 tuhat krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse kõrgema, 33%-se maksumääraga.
Ma tean, et antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja minu paremal käel olevatelt erakondadelt, kuid ma pean endale aru andma, et kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad, kas riigivara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Ehk siis veel rohkem seda sama, seda sama, mis ei ole juba tulemusi andnud, ja seda sama, et riigil puuduvad igasugused vahendid, et majandust elavdada. Läbi Keskerakonna algatatud seaduse muutmise eelnõu anname me valitsusliidule ühe võimaluse näha kärbete kõrval ka tulude suurendamise võimalust.
Täna on Eesti riigieealrve üles ehitatud paljus sõltuma tarbimismaksudest. Tarbimisel põhinevad tulud moodustavad üle 40% meie eelarvest. Kui ma tuletan meelde paljude majandusteadlaste ja ka Eesti Vabariigi presidendi hoiatusi, et kui maksustamise põhimõtteid ümber ei vaadata, ei jää kümnetes miljardites eelarve puudujääk vaid selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki ka paljudel järgnevatel aastatel.
Rahanduskomisjonis juhiti seda eelnõu arutades minu tähelepanu sellele, et tänases eelarvekriisis pole süüdi mitte eeskätt vale maksusüsteem, vaid tänase Eesti valitsuse kahel aastal järjest koostatud vigane eelarve, mis ei vasta tegelikele majandusoludele. Tõsi! Kuid me ei saa mööda vaadata ka sellest, et Eesti on, võrreldes sisemajanduse kogutoodangu tasemega, ühtede kõige madalamate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime suurendada kulutusi või kärpida makse, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi.
Oma igikestvast vastuseisust astmelisele tulumaksule on reformierakondlaste käest kostnud seisukohti, et igale inimesele peab jääma perspektiiv, kui ta rohkem teenida suudab, siis teda ei karistata selle eest kõrgemate maksudega. Keskerakonna poolt pakutud teine kõrgem aste ei ole karistus, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ka selle astmelise tulumaksu eelnõu kohaselt kätte suuremad sissetulekud kui inimene või tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.
Keskerakonna ettepanek suurendada tulumaksu, puudutab inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni aastas ehk 25 000 krooni kuus. Kui Eestis oli 2008. aastal üldse tulumaksuga maksustatava tulu saajaid Maksu- ja Tolliameti andmetel 702 995 inimest, siis üle 25 000 krooni kuus teenis neist 5,8% ehk natuke üle 40 000 inimese. Need 5% kõige rikkamatest said umbes 18% kogu väljamaksmisele kuulunud tulust. Keskerakonna ettepaneku kohaselt peaksid kõige suuremat tulu teenivad inimesed edaspidi iga krooni pealt, mille nad teenivad üle 25 tuhande krooni kuus, maksma tulumaksuks ära 33 senti. Seega inimene, kelle palk on 26 tuhat krooni kuus, peaks iga kuu maksma enam 120 krooni. Meie teiega, head kolleegid, peaksime hakkama rohkem maksma 3300 krooni. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas koos edasise maksualandamise peatamisega oleks riigieelarvele võidetud raha üle 2,1 miljardi krooni järgmisel aastal.
Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii nagu Suurbritannias on astmed 0, 20 ja 40%, USA-s teatas uus president Barack Obama, et ta lõpetab George Bushi aegsed kingitused kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõige kõrgema maksuastme 35%-lt taas 39,6%-le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial, kellel muuseas on juba euro, on tulumaks astmeline, seal maksavad töötajad vahemikus 16–41%. Lähimatest naabritest on Rootsis maksumäär tulumaksu puhul 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeimaks maksumääraks 50,5%. Euroopa Liidus on keskmiseks kõrgeimaks tulumaksumääraks 38,7%, seejuures meie ihaldatud eesmärgis, eurotsoonis on riikides kõrgeimaks maksumääraks keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik.
Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust ja selleks pole vaid juhtivtöötajatele pakutavad madalad maksutasemed. Arengufondi nõukogu endine esimees Indrek Neivelt ütles hiljuti ühes intervjuus, et kui maailm muutub, siis peab fundamentaalselt muutuma ka maksusüsteem. Ja Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis, kes teadupärast ei ole üldsegi mitte astmelise tulumaksu toetaja, on öelnud: "Tulumaks oleks ilmselt see, mida tõsta või paigale jätta oleks kõige lihtsam nii tehniliselt kui ka sisuliselt. Oleme selle tulumaksu muutmisega harjunud. Ma arvan, et see ei oleks selline väga suur ümberkorraldus."
Selleks et ennetada saalist tulevat küsimust, et miks Keskerakond soovib kõige rikkamatele kõrgemat maksu ja seetõttu pärsib Eestis aktiivsust, üks näide senisest maksupoliitikast. Iga aasta, kui meil on alandatud tulumaksu ühe protsendi võrra, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimene, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam.
Keskerakonna eesmärk on antud eelnõu algatades säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee ka vaeseks inimesi, kes teenivad meiega, head kolleegid, võrdväärset palka. Antud eelnõu toetades, saame järgmise aasta riigieelarvesse üle kahe miljardi lisatulu ning kehtestaks meie Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi. Ma palun teid seda eelnõu toetada. Aitäh!
kolmapäev, 29. aprill 2009
valitsusremont
Värske uudis, et Andrus Ansip peab Jüri Pihliga kõnelust rahandusministri väljavahetamiseks (allikaks Aktuaalne Kaamera), võib olla ühelt poolt surve sotside vaigistamiseks. Teisalt aga sotside endi soov oma tõsiseltvõetavust suurendada.
Eks Ivari Padar, kes täna Foorumis taaskordsetest kärbetest räägib, annab kindlasti täpsemaid selgitusi. Kuid juba nädalapäevi räägitakse kuluaarides, et Jüri Pihl ise soovib rahandusministriks saada. See on teel peaministriks tõhusam koht.
Mul on tunne, et olen oma blogi lugejaid veidi alt vedanud. Sest vaikus siin ei tähenda sugugi seda, et elu on vaikseks muutunud. Pigem vastupidi. Toimub palju.
Olen arvamust avaldanud pressiavaldustes valitsuse järjekordse eelarvemadina kohta ja avaldanud arvamust aktuaalse kaamera poolt tellitud küsitlustulemuste suhtes, mis diagnoosisid Reformierakonna kiiret populaarsuskaotust.
Mõlema teema puhul on ühisosaks Reformierakonna soovimatus üldse midagi teha. Endal neil igasugune plaan majanduslanguse pidurdamiseks puudub, põhienergia kulub aga teiste initsiatiivi pidurdamisele. Põhjendused mitte midagi tegemiseks muutuvad ka aina jaburamaks.
Nimelt on reformistid otsustanud, et suurema sissetulekuga inimestel on suur soov riiki petta. Nii kinnitas Jürgen Ligi rahanduskomisjonis, et kui kehtestada kõrgem tulumaksuaste tulule, mis ületab 25 000 krooni kuus, aga jätta erisoodustusmaks muutmata, hakatakse petma. Sama teemat kordab reformistide peasekretär Michal, kelle arvates tähendaks astmeline tulumaks seda, et riik korjaks inimestelt raha, mis omakorda suurendaks töötust, ettevõtlikud nihverdaksid maksudeks kõrvale või vahetaks üldse riiki.
Selline väide on näitlik õppematerjal Reformierakonna demagoogia osas. Töötust ei suurenda mitte kõrgem maksuaste kõige jõukamatele, vaid valimatu kärpimine näiteks eurorahade kasutamisele võtmise arvelt. Ettevõtlikke inimesi maksupettuste plaanis süüdistada näitab vaid suhtumist oma baastoetajatesse. Hirmutades lahkumisega tuleb mõelda, mis on hoidnud Soome, kus kõrgem maksuaste on 50,5% tühjaksjooksmast. Sama probleemi pole ka Rootsil maksuastmega 56,6%, suurel majandusmaal Saksamaal 47,5 % tasemega või meiega võrreldavates mõõtmetes ja eurotsooni kuuluval Sloveenial 41% kõrgema tulumaksutasemega.
Tundub, et ka seekordse eelarvekärpe puhul toimib sissejuurdunud mudel: sotsid esitavad meedias enda programmi, kuid lõpuks võetakse nende endi häälte toel vastu 180 kraadi vastupidised otsused. Praegusel juhul tundub siis olevat enim tõenäoline, et sotsid tõmbuvad tagasi "valitsusrahu" nimel.
Eks Ivari Padar, kes täna Foorumis taaskordsetest kärbetest räägib, annab kindlasti täpsemaid selgitusi. Kuid juba nädalapäevi räägitakse kuluaarides, et Jüri Pihl ise soovib rahandusministriks saada. See on teel peaministriks tõhusam koht.
Mul on tunne, et olen oma blogi lugejaid veidi alt vedanud. Sest vaikus siin ei tähenda sugugi seda, et elu on vaikseks muutunud. Pigem vastupidi. Toimub palju.
Olen arvamust avaldanud pressiavaldustes valitsuse järjekordse eelarvemadina kohta ja avaldanud arvamust aktuaalse kaamera poolt tellitud küsitlustulemuste suhtes, mis diagnoosisid Reformierakonna kiiret populaarsuskaotust.
Mõlema teema puhul on ühisosaks Reformierakonna soovimatus üldse midagi teha. Endal neil igasugune plaan majanduslanguse pidurdamiseks puudub, põhienergia kulub aga teiste initsiatiivi pidurdamisele. Põhjendused mitte midagi tegemiseks muutuvad ka aina jaburamaks.
Nimelt on reformistid otsustanud, et suurema sissetulekuga inimestel on suur soov riiki petta. Nii kinnitas Jürgen Ligi rahanduskomisjonis, et kui kehtestada kõrgem tulumaksuaste tulule, mis ületab 25 000 krooni kuus, aga jätta erisoodustusmaks muutmata, hakatakse petma. Sama teemat kordab reformistide peasekretär Michal, kelle arvates tähendaks astmeline tulumaks seda, et riik korjaks inimestelt raha, mis omakorda suurendaks töötust, ettevõtlikud nihverdaksid maksudeks kõrvale või vahetaks üldse riiki.
Selline väide on näitlik õppematerjal Reformierakonna demagoogia osas. Töötust ei suurenda mitte kõrgem maksuaste kõige jõukamatele, vaid valimatu kärpimine näiteks eurorahade kasutamisele võtmise arvelt. Ettevõtlikke inimesi maksupettuste plaanis süüdistada näitab vaid suhtumist oma baastoetajatesse. Hirmutades lahkumisega tuleb mõelda, mis on hoidnud Soome, kus kõrgem maksuaste on 50,5% tühjaksjooksmast. Sama probleemi pole ka Rootsil maksuastmega 56,6%, suurel majandusmaal Saksamaal 47,5 % tasemega või meiega võrreldavates mõõtmetes ja eurotsooni kuuluval Sloveenial 41% kõrgema tulumaksutasemega.
Tundub, et ka seekordse eelarvekärpe puhul toimib sissejuurdunud mudel: sotsid esitavad meedias enda programmi, kuid lõpuks võetakse nende endi häälte toel vastu 180 kraadi vastupidised otsused. Praegusel juhul tundub siis olevat enim tõenäoline, et sotsid tõmbuvad tagasi "valitsusrahu" nimel.
reede, 24. aprill 2009
Kärpida! Kärpida? Või otsida teisi lahendusi
Kärpida on vaja selleks, et saaksime euro. See on Ansipi mantra. Ometi on sel nädalal peale Eesti Panga prognoosi esmakordselt kolmikliidu poliitikute suust hakanud kõlama ka teise tee võimalus. Eelarvele on võimalik kosutust leida ka maksudega.
Milliste maksudega ja kellele langeb tegelik koormus, selles on aga küsimus. Reformierakond on loodud selleks, et teha kingitusi kõige jõukamatele. Nii toimib see emapalga ülempiiri puhul, mida saavad vähesed, aga maksab riigile palju. Nii on see maksualandusega, millest võidavad kõige enam kõige rikkamad. Nii on ka ettevõtete tulumaksuvabastustega. Eestis on Eurostati andmeil üldse kogu Euroopa Liidu väiksem kasumimaksude osakaal SKT-st.
Reformierakonna nägu on ka igasuguse ettevõtluse soodustamine. Olgu selleks siis liiakasuvõtmine (reformerid olid ainsatena Riigikogus vastu kiirlaenudele intressi ülempiiri kehtestamisele) või hasartmängud netis.
Sattusin paaripäevase hilinemisega huvitavale vaidlusele EPL online kommentaariumis, kus ühed kaitsesid mõtet Eestist kui hasartmängude korraldamise paradiisist, teised leidsid, et hasartmängu ei pea soosima. Põhimõtteliselt on ju ärivabadusest jutustades vabandatud nii sms-laene kui vajadust teha panuseid Brasiilia jalgapalliliigale. Aga kas ebapiisavat sissetulekut omav inimene, kes kiirlaenu võimaluse puududes poleks ka pangas laenukõlblikuks osutunud ning seetõttu jätnuks tegemata kena päikesereisi, ei oleks täna õnnelikum, sest tal oleks alles kodu, mis nüüd läheb kosmilise intressi katteks?
Milliste maksudega ja kellele langeb tegelik koormus, selles on aga küsimus. Reformierakond on loodud selleks, et teha kingitusi kõige jõukamatele. Nii toimib see emapalga ülempiiri puhul, mida saavad vähesed, aga maksab riigile palju. Nii on see maksualandusega, millest võidavad kõige enam kõige rikkamad. Nii on ka ettevõtete tulumaksuvabastustega. Eestis on Eurostati andmeil üldse kogu Euroopa Liidu väiksem kasumimaksude osakaal SKT-st.
Reformierakonna nägu on ka igasuguse ettevõtluse soodustamine. Olgu selleks siis liiakasuvõtmine (reformerid olid ainsatena Riigikogus vastu kiirlaenudele intressi ülempiiri kehtestamisele) või hasartmängud netis.
Sattusin paaripäevase hilinemisega huvitavale vaidlusele EPL online kommentaariumis, kus ühed kaitsesid mõtet Eestist kui hasartmängude korraldamise paradiisist, teised leidsid, et hasartmängu ei pea soosima. Põhimõtteliselt on ju ärivabadusest jutustades vabandatud nii sms-laene kui vajadust teha panuseid Brasiilia jalgapalliliigale. Aga kas ebapiisavat sissetulekut omav inimene, kes kiirlaenu võimaluse puududes poleks ka pangas laenukõlblikuks osutunud ning seetõttu jätnuks tegemata kena päikesereisi, ei oleks täna õnnelikum, sest tal oleks alles kodu, mis nüüd läheb kosmilise intressi katteks?
Vaatamata kasumimaksu osas supersoodsale olukorrale ning piiripealsete äride soosimisele, pole meil olulisi tõendeid, et selline süsteem soosib majanduskasvu ja investeeringuid. Vastupidi, Eesti kuulub maailma viie kiiremini kukkuva majanduse hulka.
Tänases olukorras on kohane pikem mälu, no vähemalt kaks kuud. Kahe kuu taguses ajas pidas president Ilves Jõhvis vabariigi aastapäevakõne, kus ta muuhulgas manitses kolmikliitu ja peaminister Ansipit: „Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse. Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks, pea olematuks. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega. Ma ootan, et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.“
Minu isiklik kogemus ütleb, et mingit debatti ei tule. Nii nagu sotsid, IRL ja reformistid rullisid üle astmelise tulumaksu ideest, sest seda pole kirjas nende koalitsioonileppes, nii üritatakse ka edasised kärped sisseharjunud krokodillide komisjoni tööstiilis teha.
Tänases olukorras on kohane pikem mälu, no vähemalt kaks kuud. Kahe kuu taguses ajas pidas president Ilves Jõhvis vabariigi aastapäevakõne, kus ta muuhulgas manitses kolmikliitu ja peaminister Ansipit: „Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse. Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks, pea olematuks. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega. Ma ootan, et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.“
Minu isiklik kogemus ütleb, et mingit debatti ei tule. Nii nagu sotsid, IRL ja reformistid rullisid üle astmelise tulumaksu ideest, sest seda pole kirjas nende koalitsioonileppes, nii üritatakse ka edasised kärped sisseharjunud krokodillide komisjoni tööstiilis teha.
Aga ehk ma eksin.
neljapäev, 23. aprill 2009
Sotside segane jutt
Tundub, et Ivari Padar ei armasta enam oma tööd. Seda, et ta vabastatakse raskest koormast juba enne eurovalimisi, kostub aina enamatest allikatest.
Olgem ausad, sotside endise esimehe Padari suust tulevad sõnumid on ka enam kui segased. Ühelt poolt seletab ta Eesti Panga 12,3 protsendilisest majanduslanguse prognoosist tulenevaid samme nii: „Kõik need teemad on letis," vastas rahandusminister Ivari Padar küsimusele, kas kaalukausil on emapalga maksmise lõpetamine, õpetajate palga ja pensionide alandamine, muud sotsiaalkulud ning tulumaksu ühe-ja käibemaksu kaheprotsendine tõstmine. „Selge on see, et siin tuleb lahendusi otsida kõige vahel ja ühtegi must-valget teemat pole. Kui eesmärk on tulemus, siis on selge, et kärpida tuleb."
Seega lugedes Eesti Päevalehte jätab Padar mulje, et kärpimaks veel 8,5 miljardit, minnakse sotside juhtimisel julgelt koalitsioonileppe kallale. Samas sõnad jäävad sõnadeks ning kui aeg on sotside nägu tegudeks küps, siis on tulemuseks vaikiv Reformierakonna toetamine.
Viimane tegu oli vaid 2 nädalat tagasi, kui rahandusminister Ivari Padar, et ta ei toeta astmelist tulumaksu põhjusel, et:
Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette ühtse tulumaksumäära säilitamise.
Seega on sotsidele igaks oma programmilisest põhimõttest loobumiseks piisav põhjendus olemas, kuna 2 aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepe on tänaseks praktiliselt tühi paber, siis ei saagi midagi majandusolukorra leevendamiseks teha.
kolmapäev, 22. aprill 2009
Astmeline tulumaks ja presidendi avaldus
President Toomas Hendrik Ilves tegi täna avalduse, et tema hinnangul on valitsuskoalitsioonil viimane aeg endale tunnistada, et senise eelarvepoliitikaga pole enam võimalik jätkata.
Kahjuks jäi ta avaldus ööpäeva hiljaks. Eile tema koduerakonna sotside esindaja hääletas Riigikogu rahanduskomisjonis Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu vastu. Põhjuseks vaid see, et ta ei soovi koalitsiooni kõigutada.
Kuna koalitsiooni hoitakse kõigi kolme võimuerakonna poolt vaid selle hinnaga, et praktiliselt kõik algatused maetakse maha ning lihtsalt veedetakse aega valimisteni, siis pole ka ime, et majanduse langus iga kuuga mõne protsendi võrra hullemaks osutub.
Kui meie lähinaabrid Põhjamaades on algatanud kõik oma majanduse elavdamise programmid ning valitsus neis riikides teab, et temast sõltub kriisi pikkus ja sügavus. Siis meie kolmikliit vabandab kõike vaid maailmamajandusega. Ainsaks tegevuseks on aga kärped.
Eile ütles üks hea lauluhäälega koalitsioonierakonna esindaja, et meie eelarve ülisuures puudujäägis pole süüdi mitte tarbimismaksude poole kiiva maksusüsteem, vaid kaks aastat järjest valesti planeeritud eelarved. Nõus. Aga Keskerakonna algatatud tulumaksu seaduse muudatus annaks vähemalt järgmiseks aastaks 2,1 miljardit krooni lisatulu. Vahest jääb tänu sellele järgmisel aastal kärpimata laste koolitoit, õpetajate palk või tudengite võimalus saada tasuta kõrgharidust?
Suur pettumus on mulle siiski sotside kahepalgelisus. Avalikkusele kiidavad end sotsideks ja räägivad, et kaudsed maksud on ebaõiglasemad kui astmeline tulumaks. Tegudes aga hääletavad samuti kui paremerakonnad, kelle ideoloogia lubabki teha kingitusi kõige rikkamatele.
Kahjuks jäi ta avaldus ööpäeva hiljaks. Eile tema koduerakonna sotside esindaja hääletas Riigikogu rahanduskomisjonis Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu vastu. Põhjuseks vaid see, et ta ei soovi koalitsiooni kõigutada.
Kuna koalitsiooni hoitakse kõigi kolme võimuerakonna poolt vaid selle hinnaga, et praktiliselt kõik algatused maetakse maha ning lihtsalt veedetakse aega valimisteni, siis pole ka ime, et majanduse langus iga kuuga mõne protsendi võrra hullemaks osutub.
Kui meie lähinaabrid Põhjamaades on algatanud kõik oma majanduse elavdamise programmid ning valitsus neis riikides teab, et temast sõltub kriisi pikkus ja sügavus. Siis meie kolmikliit vabandab kõike vaid maailmamajandusega. Ainsaks tegevuseks on aga kärped.
Eile ütles üks hea lauluhäälega koalitsioonierakonna esindaja, et meie eelarve ülisuures puudujäägis pole süüdi mitte tarbimismaksude poole kiiva maksusüsteem, vaid kaks aastat järjest valesti planeeritud eelarved. Nõus. Aga Keskerakonna algatatud tulumaksu seaduse muudatus annaks vähemalt järgmiseks aastaks 2,1 miljardit krooni lisatulu. Vahest jääb tänu sellele järgmisel aastal kärpimata laste koolitoit, õpetajate palk või tudengite võimalus saada tasuta kõrgharidust?
Suur pettumus on mulle siiski sotside kahepalgelisus. Avalikkusele kiidavad end sotsideks ja räägivad, et kaudsed maksud on ebaõiglasemad kui astmeline tulumaks. Tegudes aga hääletavad samuti kui paremerakonnad, kelle ideoloogia lubabki teha kingitusi kõige rikkamatele.
teisipäev, 24. märts 2009
Kas Pihl on sots või miilits?
Dialoog:
A: ma olen ikka sotse valinud, aga nüüd enam ei saa, kui nende eesotsas on miilits.
M: no ära muretse, nad tegid Vaino Väljasega sama moodi kui Ivari Padariga nüüd. Saatsid eest ära Nicaraguasse, aga tema tuli ikka tagasi...
Mälu järgi kirja pandud paari kuu tagusest Rahva Oma Kaitsest.
Palusin möödunud nädalal Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioonilt toetust Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõule, millega kehtestatakse kõrgem maksumäär sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus. Eiki Nestor, tänane fraktsiooni esimees ja kui uskuda Kärt Anvelti, siis tulevane rahandusminister polnud meie eelnõu kiitmisel kitsi. Pikk jutt lühidalt kokku võttes – kõige asjalikum astmelise tulumaksu eelnõu, mis seni Riigikogus menetlusse jõudnud.
Mulle andis lootust sotside toetusele ka Jüri Pihli kampaaniakõne, mille ta pidas enne erakonna esimeheks valimist. Kuidagi tundus, valitsusjuhi eeskuju, kes väledalt kui saarmas oma sõnu sööb, pole talle veel nakanud. Võta näpust, tänases Pealinna lehes lajatab Pihl, et astmeline tulumaks „on keskerakondlaste primitiivne retoorika. Oma ettepanekud esitame enne parlamendivalimisi 2010. aastal.”
Ehk meie poliitilisse tippu on saabunud uus „sotsiaaldemokraat” kes vaid sõnades räägib sotsiaalsetest põhimõtetest, kuid tegelikult ajab karmi käe poliitikat ja seega on enam kui tõenäoline, et ka antud eelnõu puhul hääletab sotside fraktsioon käsukorras vastu. Vabandades end, et muidu visataks nad koalitsioonist välja. Andsin küll nõu, et reformerite kombe kohaselt visatakse nad välja mitte sellepärast, mida nad teevad, vaid seetõttu, et ajastus on sobilik. Käigu nad enne kasvõi terve aasta kikivarvul. Koalitsioonivahetuseks reformerite poolt pole kogemuse põhjal vaja enamat, kui vajadust "uue" näo järele. Seega loodan endiselt, et sotside fraktsioon ei ole veel tömbiks tehtud ja toetab astmelise tulumaksu eelnõu, sest see on kooskõlas ka nende programmis sätestatud põhimõtetega.
esmaspäev, 23. veebruar 2009
Astmeline tulumaks
Lisatud 14.6.2010: täna sai Riigikogu menetlusse antud uuem ja detailsem astmelise tulumaksu eelnõu. Võrreldes varasemaga on 2 erinevust - madalam tulumaksuaste 18% väikesele sissetulekule ning kõrgemad astmed 26% ja 33%. Täpsemalt uues 14.6.2010 postituses.
Tänane peauudis kipub olema Riigikohtu otsus, et Riigikogu ei käitunud Põhiseaduse kohaselt kui endal palka kärpida üritas.
Seega, kui 25. veebruaril teatab Statistikaamet möödunud aasta neljanda kvartali keskmise palga, toimub ka 1. märtsist automaatselt Riigikogu liikmete palga ümberarvutamine.
Need 101 inimest saavad näidata, et soovivad oma osa panustada tagasi Eesti riigi majanduslangusest tõusuks.
Üks võimalusi riigi tulude kasvatamiseks on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kõrgema sissetulekuga inimeste teatud piirist üle tõusev tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Selline tulumaksu suurendamine kõrgepalgalistele annaks ka Riigikogu liikmetele võimaluse oma sissetulekult seaduslikult suurem osa riigieelarvesse jätta läbi kõrgema maksumäära.
Kuid tulgem üksikult üldisele. Eesti riigieelarve seis on nukker. Eelarve ei saa lõputult väheneda, sest kusagil tuleb vastu riigi toimimisvõime piir ja ilma kulutamata on ka lootusetu, et iseenesest tekib uus tõus. Järelikult tuleb leida viise kuidas kasvatada riigi tulusid.
Mõeldes Eesti riigi eelarvele ja panusele, mida saavad anda kõrgema sissetulekuga inimesed andis Keskerakond täna Riigikogule üle astmelise tulumaksu eelnõu. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on alla 25 tuhande krooni, kehtima tänased maksumäärad. Kuid iga kroon palgast, mis ületab kuus veerandsada tuhandet, maksustatakse kõrgema 33 protsendilise maksumääraga.
Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas.
Tagasi üldiselt üksikule. Täna saab Riigikogu liige neli keskmist palka vastavalt 2007. aastale 49080 krooni (ehk 4x12270krooni), millest jääb peale 21% tulumaksu tasumist alles 39246 krooni. Juhul kui ülehomme teatatakse, et uueks keskmise arvutamise summaks saab 13400 krooni, siis saaks riigikogulase palgaks 53600 krooni. Peale astmelise tulumaksu kehtestamist 33% suurusena üle 25000selt sissetulekult jääks peale maksude maksmist Riigikogu liikme tasuks 39384,5 krooni.
Mulle tundub, et me oleme seisus, kus Riigikogus peaks enamus toetama astmelist tulumaksu ja selleks pole isegi vaja võtta eeskuju Obama administratsioonilt, kes samuti kõige jõukamatele tulumaksumäära tõstab.
Tänane peauudis kipub olema Riigikohtu otsus, et Riigikogu ei käitunud Põhiseaduse kohaselt kui endal palka kärpida üritas.
Seega, kui 25. veebruaril teatab Statistikaamet möödunud aasta neljanda kvartali keskmise palga, toimub ka 1. märtsist automaatselt Riigikogu liikmete palga ümberarvutamine.
Need 101 inimest saavad näidata, et soovivad oma osa panustada tagasi Eesti riigi majanduslangusest tõusuks.
Üks võimalusi riigi tulude kasvatamiseks on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kõrgema sissetulekuga inimeste teatud piirist üle tõusev tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Selline tulumaksu suurendamine kõrgepalgalistele annaks ka Riigikogu liikmetele võimaluse oma sissetulekult seaduslikult suurem osa riigieelarvesse jätta läbi kõrgema maksumäära.
Kuid tulgem üksikult üldisele. Eesti riigieelarve seis on nukker. Eelarve ei saa lõputult väheneda, sest kusagil tuleb vastu riigi toimimisvõime piir ja ilma kulutamata on ka lootusetu, et iseenesest tekib uus tõus. Järelikult tuleb leida viise kuidas kasvatada riigi tulusid.
Mõeldes Eesti riigi eelarvele ja panusele, mida saavad anda kõrgema sissetulekuga inimesed andis Keskerakond täna Riigikogule üle astmelise tulumaksu eelnõu. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on alla 25 tuhande krooni, kehtima tänased maksumäärad. Kuid iga kroon palgast, mis ületab kuus veerandsada tuhandet, maksustatakse kõrgema 33 protsendilise maksumääraga.
Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas.
Tagasi üldiselt üksikule. Täna saab Riigikogu liige neli keskmist palka vastavalt 2007. aastale 49080 krooni (ehk 4x12270krooni), millest jääb peale 21% tulumaksu tasumist alles 39246 krooni. Juhul kui ülehomme teatatakse, et uueks keskmise arvutamise summaks saab 13400 krooni, siis saaks riigikogulase palgaks 53600 krooni. Peale astmelise tulumaksu kehtestamist 33% suurusena üle 25000selt sissetulekult jääks peale maksude maksmist Riigikogu liikme tasuks 39384,5 krooni.
Mulle tundub, et me oleme seisus, kus Riigikogus peaks enamus toetama astmelist tulumaksu ja selleks pole isegi vaja võtta eeskuju Obama administratsioonilt, kes samuti kõige jõukamatele tulumaksumäära tõstab.
Tellimine:
Postitused (Atom)
