esmaspäev, 23. veebruar 2009

Astmeline tulumaks

Lisatud 14.6.2010: täna sai Riigikogu menetlusse antud uuem ja detailsem astmelise tulumaksu eelnõu. Võrreldes varasemaga on 2 erinevust - madalam tulumaksuaste 18% väikesele sissetulekule ning kõrgemad astmed 26% ja 33%. Täpsemalt uues 14.6.2010 postituses.


Tänane peauudis kipub olema Riigikohtu otsus, et Riigikogu ei käitunud Põhiseaduse kohaselt kui endal palka kärpida üritas.

Seega, kui 25. veebruaril teatab Statistikaamet möödunud aasta neljanda kvartali keskmise palga, toimub ka 1. märtsist automaatselt Riigikogu liikmete palga ümberarvutamine.
Need 101 inimest saavad näidata, et soovivad oma osa panustada tagasi Eesti riigi majanduslangusest tõusuks.

Üks võimalusi riigi tulude kasvatamiseks on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kõrgema sissetulekuga inimeste teatud piirist üle tõusev tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Selline tulumaksu suurendamine kõrgepalgalistele annaks ka Riigikogu liikmetele võimaluse oma sissetulekult seaduslikult suurem osa riigieelarvesse jätta läbi kõrgema maksumäära.

Kuid tulgem üksikult üldisele. Eesti riigieelarve seis on nukker. Eelarve ei saa lõputult väheneda, sest kusagil tuleb vastu riigi toimimisvõime piir ja ilma kulutamata on ka lootusetu, et iseenesest tekib uus tõus. Järelikult tuleb leida viise kuidas kasvatada riigi tulusid.

Mõeldes Eesti riigi eelarvele ja panusele, mida saavad anda kõrgema sissetulekuga inimesed andis Keskerakond täna Riigikogule üle astmelise tulumaksu eelnõu. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on alla 25 tuhande krooni, kehtima tänased maksumäärad. Kuid iga kroon palgast, mis ületab kuus veerandsada tuhandet, maksustatakse kõrgema 33 protsendilise maksumääraga.

Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas.

Tagasi üldiselt üksikule. Täna saab Riigikogu liige neli keskmist palka vastavalt 2007. aastale 49080 krooni (ehk 4x12270krooni), millest jääb peale 21% tulumaksu tasumist alles 39246 krooni. Juhul kui ülehomme teatatakse, et uueks keskmise arvutamise summaks saab 13400 krooni, siis saaks riigikogulase palgaks 53600 krooni. Peale astmelise tulumaksu kehtestamist 33% suurusena üle 25000selt sissetulekult jääks peale maksude maksmist Riigikogu liikme tasuks 39384,5 krooni.

Mulle tundub, et me oleme seisus, kus Riigikogus peaks enamus toetama astmelist tulumaksu ja selleks pole isegi vaja võtta eeskuju Obama administratsioonilt, kes samuti kõige jõukamatele tulumaksumäära tõstab.

9 kommentaari:

sepp ütles ...

a) miks just 25 000. Lihtsalt ilus number või on siin mingi arvutus taga?
b) Eestis on juba astmeline tulumaks.

Kadri Simson ütles ...

vastuseks esimesele küsimusele: Eksperdid, kellega eelnevalt konsulteerisime, soovitasid hoiduda pidevalt muutuvast keskmisest palgast. Seega ei ole tegemist kahekordse keskmise palgaga, mis Statistikaameti poolt avaldatud viimase info kohaselt oli 12512 krooni. 300 000 aastatulu on selge statistiline vahemik, mille põhjal võimalik kõrgemast tulumaksumäärast saavutatav riigieelarveline tulu välja arvestada.

Teiseks: seda ütles negatiivset eelarvet kaitstes ka sotside esimees Padar, et meil on kaheastmeline tulumaks ning see, kas sinna tuua kolmas või neljas aste juurde on diskussiooni teema. :)

sepp ütles ...

ühesõnaga mõlemal juhul on tegemist "marketingiterminitega" - suvalist ümmargust numbrit on lihtsam müüa ja "astmeline tulumaks" on ideele hea eristuv nimi :)

Indrekthebest ütles ...

Esteks. Meil Eestis on juba aastaid olnud astmeline tulumaks: tulumaksuvaba miinimum on 2 250.-/kuus. Seega miinimumpalka saav inimene maksab makse ainult 48% oma tulude pealt. 25 000.- teeniv kodanik maksab makse 91% tulude pealt.
Kui seda tulumaksu veel astmelisemaks teha hakkavad ümbrikupalgad jälle vohama, kindel see.
Teiseks. 5% maksumaksjatest said üle 300 000.- eelmisel aastal. Usun, et sel aastal saab neid olema oluliselt vähem.
Kolmandaks. On kindel, et spetsialistidele, juhtidele, innovaatoritele (loetlesin neid üle 25 000.- palgaga kodanikke) mõjub maksutõus demotiveerivalt. Kes hakkab siis eesti majanduselus suuri tegusi tegema? Astmelise tulumaksu läbi motiveeritud proletariaat? Seda prooviti 50 aastat tagasi korra. Ei tulnud välja.
Mu endine kolleg rääkis, et tal elab sugulane Taanis. Taanlastel on astmeline tulumaks. Ta töötab koos abikaasaga ühes ravimiettevõttes. Mu kolleegi sugulane raamatupidajana, tema mees osakonnajuhatajana. Mehel suur stress ja vastutus. Naisel rahulik ametnikutöö. Peale makse pidid mõlemad täpselt sama summa koju tooma. Milleks siis rabeleda, vastutusi ja riske võtta?
Teie, pr. Simson seda vaevalt mõistate. Oleksite te ise ettevõtlusega tegelenud teaksite, et see 25 000-se sissetuleku teenimine erasektoris käib palju raskemalt kui ametnikuna. Teie ise olete elupäevad vaid teistele inimestele seletanud, kuidas peab asju õieti tegema, ise te midagi oma kätega ära teinud pole.
Ma palun võimalusel minu kommentaarile vastata.
Tänan ette,
Indrek

Kadri Simson ütles ...

soovin oma blogi lugejatele head vabariigi aastapäeva!

Ja sukeldun kohe maksusüsteemi juurde, sest meil Eesti Vabariigis on ümbrikupalkade vohamise vastu Maksuamet. Kui Maksuamet oli nõrk, siis vohasid ümbrikupalgad ka ilma astmeteta, täna see enam kontrollimatu ei ole ja usun, et ka sissetulekult üle 25 tuhande suurema tulumaksuprotsendi arvutamine ei halva meie Maksuameti tööd.

Mis puutub Indreku Taani sugulase näitesse, siis ka Eestis leidub töökohti, kus tehakse erineva stressiastmega tööd, kuid palgasumma on sama. Näiteks kontoriametnik vs trollijuht; õpetaja vs sekretär.

Mis puutub aga Eestis üle 25 000 krooni teenivatesse palgasaajatesse, siis jääb nende sissetulek ka peale 33 protsendi äramaksmist igalt üle 25 000 teenitud kroonilt kõrgemaks, kui töötajatelt kelle palk on alla 25 000 krooni.

Motivatsiooni leida riigis, kus keegi ei tea, mida valitsus järgmisena kärbib, on isegi kõrget palka ja vähe makse makstes keeruline. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.

Kadri Simson ütles ...

to Sepp:
ei, lausa vastupidi.
Mõlemal juhul pole tähtis termin, vaid sisu -- Eesti riigieelarvele saadav panus.

Indrekthebest ütles ...

Kena vabariigi aastapäeva Teilegi, pr. Simson.
Kõigepealt selgituseks - ma ei kirjuta neid kommentaare mitte kiusu ajamiseks. Olen lihtsalt pisut mures toimuvate arengute pärast. Samuti pole ma ühegi tänase koalitsioonipartei liige ja isegi mitte otsene toetaja.
Igale majandusest teadvale inimesele peaks ju selge olema, et kui majandus kasvab kiiresti tuleks seda jahutada maksude tõstmisega (praegune valitsus seda paraku ei teinud , isegi vastupidi). Täpselt sama rumal on majanduse langedes arengut veelgi pidurdada maksude tõstmisega.
"ka Eestis leidub töökohti, kus tehakse erineva stressiastmega tööd, kuid palgasumma on sama. Näiteks kontoriametnik vs trollijuht; õpetaja vs sekretär". Sellega olen nõus. Samas kas see , et selline olukord juba mingil määral eksisteerib on tõesti mõistlikuks argumendiks suurendamaks seda olukorda veelgi? Rohkem ebavõrdsust?
Ümbrikupalkade kontrollimisest maksuameti poolt. Maksuamet ju ei paigalda pealtkuulamisseadmeid või salakaameraid ettevõtetesse. Ümbrikupalkade olemasolu hakatakse kontrollima siis, kui ettevõttes mingi suurem grupp töötajaid hakkab äkki piirkonna keskmisest vähem palka saama. Seega tööliste puhul on ümbrikupalkade avastamise jaoks süsteem olemas. Juhtkonna töötajate seast (just nemad on need üle 25 000.- saajad) on see avastamine peaaegu võimatu.
Kordaksin veelkord oma arvamust/küsimust: Kui palju Te arvate sellest 30 000 inimesest saavat üle 25 000.- palka aastatel 2009 ja 2010? Ise arvan, et see number saab olema tublisti väiksem. Oletagem, et see jääb 15 000 peale (s.h. need kes said näiteks 25 100.- ja peale seadusemuudatust tõenäoliselt täpselt 25 000). Teie pakutud 750M lisatulu riigieelarvesse aastas jääb siis ju ka poole väiksemaks ja vaevalt, et see 300...400 lisamiljonit aastas kohe tavakodanike hüvede kasvuna välja paistavad. Pigem kulub see majanduslangusest tekkinud aukude lappimiseks ja kodanik oma silmaga ei näe midagi. Kindlasti teie argument tugevamast riigist ei motiveeri kõrgepalgalisi maksutõusu pooldama.
"Motivatsiooni leida riigis, kus keegi ei tea, mida valitsus järgmisena kärbib, on isegi kõrget palka ja vähe makse makstes keeruline" Küsin selle kohta: kui Keskerakond valitseks riiki, kas kärped jäänuksid olemata?

Oleksin ka seekord Teie vastuse eest tänulik.
Indrek

Astrid ütles ...

olen ammu tahtnud küsida, kuidas saab keskmine palk tõusta nüüd, mil tööpuudus kasvab päevade ja tundidega. Kuidas praegu toimub keskmise arvestamine?

Kadri Simson ütles ...

vabandust, et lasin debatil soikuda.

Indrek: selgusid 2008 palgasegmendid ja üle 300tuhande teenis 40 699 inimest.

Kas Keskerakond poleks kärpinud? 2009 eelarve puhul oli selge, et aluseks võetud kasvu kuskilt ei tule. seda sai Riigikogus ka igas kõnes korratud. ainult valitsus venitas veebruarini.

kärbe iseenesest ei ole lahendus. see on tagajärjega tegelemine, kuid ei anna mingit uut starti. täna on aga Eesti riigi eelarve üles ehitatud tarbimismaksude suunas vildakalt ning see miljardites eelarvedefitsiit võib saada krooniliseks, kui midagi ette ei võeta.

Astrid: keskmist palka arvutab Statistikaamet rahvusvahelise metoodika alusel, kus keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Mis aga suure tööpuuduse korral asja päris kiiva ajab on see, et kui inimene koondatakse läheb talle väljamakstud koondamistasu ajutise kasvuna kirja, edaspidi ta aga statistikas ei kajastu, sest on palgasaajate ridadest väljas.