Eesti Ekspressis huvitav lugu

Tänane Ekspress tõstatab küsimuse, kas Eesti sõdurid võivad Afganistanis sattuda olukorda, kus nende ülesandeks saab narkoparunite hukkamine.

Nimelt on ajakirja Der Spiegel teatel NATO vägede ülemjuhataja John Craddock andnud välja käsu Afganistani narkokaupmeeste tabamiseks ja hukkamiseks - sõltumata nende osalemisest või mitteosalemisest NATO vägede vastases võitluses.
(foto wikimedia)

Eesti sõdurite teenistuspaik on Helmandi provints, narkokasvatuse tuumikala. Ilmselge, et NATO peab narkokaubanduse mahasurumiseks tegema senisest rohkem, aga ta ei saa vaadata kõrvale tõsiasjast, et kogu tema põhikiri rajaneb rahvusvahelisel õigusel. Karistusi saab määrata vaid rahvusvahelise õiguse või asukohamaa õiguse järgi, mitte ühe või teise sõjaväelase päevakäsuga. Sõjaline jõud ilma seadusliku aluseta oleks türannia. NATO väed ei saa muutuda samasugusteks kui need, kellega nad sõdivad.

Ka on jõu tarvitamine sõjalistes konfliktides rahvusvahelises õiguses üsna täpselt piiritletud. Relvastatud jõu kasutamine on lubatud nende puhul, kes osutavad relv käes vastupanu, kuid kui nad on vastupanu lõpetanud, siis ei saa nende suhtes rakendada rohkem jõudu kui on vajalik nende teguvuse peatamiseks.

Tuleb arvestada sedagi, kui ulatuslik narkokaubandus Afganistanis on. Kindral Craddocki käsust kumab läbi võimalus ulatuslikeks karistusoperatsioonideks külades, mis aga sissisõdades üldiselt ja ka Afganistanis konkreetselt on reeglina olukorda pigem halvendanud.

Eesti ametiisikud peaksid hoopis tundma elavamat huvi ka selle vastu, mis saab edasi nende kätte vangilangenud taliibidest, kes hiljem on brittide vahendusel Afganistani ametivõimudele üle antud. Ainult aasta tagasi raporteeris Amnesty International juhtumitest, kuidas vange kettidega töödeldi. Me ei sõdi seal selleks.