esmaspäev, 14. juuni 2010

Astmeline tulumaks

Täna sai Riigikogule üle antud põhjalikult täiustatud astmelise tulumaksu eelnõu. Eelnõul on rohkete tabelitega akadeemiline seletuskiri, mida aitas koostada Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg.

Astmeline tulumaks on euroopalik. Mitte ainult sellepärast, et aitab ära hoida sissetulekute suurt erinevust nii inimeste kui regioonide vahel. Vaid ka seetõttu, et toimib naturaalse regulaatorina suurte majanduskõikumiste vastu. Eesti kiire kasv ja veel kiirem majanduslangus on Euroopas ainulaadne. Enamus riikide valitsusi püüab majanduses selliseid "ameerika mägesid" vältida. Astmeline tulumaks hoiab kiire palkade tõusu faasis maksustamisega hoogu all ning kriisi ajal, mil palku langetatakse annab jälle leevendust.

Oluline erinevus võrreldes eelmiste astmelise tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused (lapsed, kodulaenu intressid, hariduskulud, kohustuslikud pensionimaksed jne) ja saadakse tema maksustatav aastatulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Seega väiksema sissetulekuga inimesed saavad maksuleevendust.

Muudatusest võidaksid otseselt inimesed, kelle sissetulekud ei ületa 12.000 krooni kuus. Arvestades kehtivaid mahaarvamisi tuludest, toimub üleminek esimesest maksuastmest teise umbes 11.000 ja teisest kolmandasse astmesse 25.000 krooni suuruse kuusissetuleku juures.

Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (ehk kõigepealt maksuvabad summad maha 2250 krooni tulumaksuvaba + teised maksuvabastused ja sealt järgmised 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga.
Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini maksustatakse 26%-ga(St. maksuvaba osa 0 kr, järgmised 5833 krooni 18%, järgmised 20833 krooni kuus 26%).

Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga.

Tundub esmapilgul keeruline? 1990. aastate alguses tundus taastatud Eesti riigile ka, et lihtsa maksu kehtestamine on otstarbekas. Kuid tänaseks E-tiigrina, kus enamik inimesi deklareerib tulusid internetis, on riik võimeline kokku korjama ka astmelist tulumaksu.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pole siin ju keerulist midagi. Michael, või mis ta nimi ongi, peab ikka veidi rumal olema, et ise sellest aru ei saa ja seda veel teistelegi kuulutab.

Anonüümne ütles ...

Kas keegi äkki paneks üles astmelise tulumaksu kalkulaatori?

Rahvusvaheline ärirahandus ütles ...

Ma pole kunagi astmelise tulumaksu pooldaja ning ka Keskerakond pole ennast näidanud minu hääle vääriliselt. Kuid siiski...... milleks karistada neid, kes on suurt vaeva näinud oma majandusliku heaolu parandamiseks. Mitte miski ei tule kergelt kätte ning milleks veel inimest suurema maksuga karistada. Jah, ma mõistan, et suur osa Euroopast kasutab astmelist tulumaksu. Kuid tehes sama, mida teised teevad, saame sama, mida nemad on saanud. Mina küll ei rahulduks Euroopa keskmisega. Rohkema saavutamiseks peame tegema nutikamalt ja paremini. Euroopa on läinud oma teed juba 50 aastat ja mina küll ei tahaks sampalju oodata saavutamaks vähemalt sama taset.
Kui läheneda maksustamisele matemaatiliselt siis meil juba kehtib astmeline tulumaks, sest osa tulust on maksuvaba. See tähendab, et inimene, kes saab 15 000krooni/kuus (((15000-(15000*2%)-(15000*2,8%)-2250)*21%)/15000 = 16% ei maksa sama tulumaksu %, mis 8000krooni/kuus (((8000-(8000*2%)-(8000*2,8%)-2250)*21%)/8000 = 14% teeniv isik (lihtsustatud arvutus, et muid maksuvabasid kulusid ja mahaarvamisi ei ole). Kõik see tõestab, et tegelikult on Eestis sisuline astmeline tulumaks juba olemas, kuigi vormiliselt seaduses seda pole. Hetke olukorra iseloomustamiseks sobiks siia ilmelgelt igale raamatupidajale tuntud ja teada printsiip: sisu ülimuslikus vormi üle. Sellest saab aru igaüks ning täiendavad selgitused siinkohal oleks üleliigsed. Soovitan ka poliitikutel pühenduda rohkem sisule mitte vormile.
Keskerakonna lakkamatu soov parandada asja, mis tegelikult töötab pani mõtlema alternatiividele. Kirjutamata ümber kogu tulumaksuseadust saab sisulise astmelise tulumaksu veelgi märgatavamaks muuta oluliselt lihtsamalt – viies tulumaksuseadusesse erinevad maksuvaba tulu piirid.
Näiteks: maksuvaba tulu 40 000krooni aastas (3333kr/kuu) nendele, kelle aasta tulu ei ületa 70 000krooni (eeldades, et kogu tulu on töötasu siis 5833krooni/kuu) maksab tulumaksu (((5833-(5833*2%)-(5833*2,8%)-3333)*21%)/5833 = 8%. 25 000krooni (2083kr/kuu) nendele, kelle aasta tulu ei ületa 120 000krooni (((10000-(10000*2%)-(10000*2,8%)-2083)*21%)/10000 = 16%.
Tulumaksu määr oleks kõigile üks, kuid täiendav maksuvaba osa teeks sellest astmelise maksu.
Mis puudutab aga sellest tulenevat maksutulu laekumise vähenemist riigile siis siinkohal tahaks rõhutada, et kõik me peame hakkama saama piiratud resursside maailmas ja riik ei ole siinkohal erand. Elektroonilistele süsteemidele üleminek ning kõikvõimalikud e-teenused peaksid muutma riigi efektiivsemaks ning andma seeläbi ka kulusäästu. Ükski eraettevõte ei tee investeeringut kui see ei suurenda nende oodatavat müügitulu või ei vähenda kulu. Riigi käitumine peaks olema samasugune. Lisandväärtust loob SKP näol eelkõige ju erasektor ning seda oluliselt efektiivsemalt kui riik. Miks? Riigi ülesanne ei tohiks olla hüvede/raha ümberjagamine vaid võimaluste loomine kõigile võrdselt printsiibil ära anna näljasele kala vaid õng.

Anonüümne ütles ...

Olen kõrgharidusega, täiustanud oma teadmiseid IT erialal praeguseks üle 10 aasta. Teenin kuus 17000 neto, mis pole IT valdkonnas kaugeltki mitte "tipp" vaid pigem mõistlik ja vähenõudlik palk.

Peale tulumaksuvaba miinimumi läheb praegu aastas tulumaksuna maha 54000 krooni

Astmelise tulumaksu puhul oleks see summa 8000 krooni suurem. See on raha, mille praegu investeerin igaaastaselt oma lemmikhobidesse, reisimisse ja sportimisse, et, maandada stressi ja ennetada sellega haigusi. Ma pole ligi 5 aastat kordagi olnud haiguslehel ega käinud arsti juures, v.a hambaarst jms profülaktiline.

Astmeline tulumaks oleks õiglasem, kui kõigile eestlastele, kes hoolivad oma tervisest, ei suitseta joo ega tarvita ammugi narkootikume, tegelevad regulaarselt spordiga, ei tööta ületunde, ega koorma oma haigustega tervisekindlustussüsteemi alandataks sotsmaksu või finantseeritaks nende tervislikke harrastusi.

Praegune "pakkumine" on aga rohkem karistus.

Anonüümne ütles ...

Kindlasti on iga riigi ülesanne raha ümberjägada, sest kuidas muidu üldse saaksid palka politsei, päästeamet ja üldse avalik sektor mida kindlasti on mingil määral tarvis. Rahapuuduse korral oleks aga mõistlik võtta sealt kus raha on rohkem, seega progresseruv tulumaks mitte aga tõsta käibemaksu ja aktsiise.

Kadri Simson ütles ...

Keda teema tõsisemalt huvitab, siis pidasin sel teemal maha online väitluse. Selle leiab aadressil http://www.parnupostimees.ee/?id=394759