Viimaste nädalate pessimistlikumad majandusuudised on tekitanud maailmas taas arutelu, kas majandus on ikka ohutsoonist väljas. KUI majandus on kindlalt tõusuteel, siis võiks ju majanduse elavdamise paketid lõpetada ning asuda eelarvete tasakaalustamise kallale.
Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman arvab, et kriis pole möödas. Ta kurdab, et kiputakse eirama jätkuva kõrge tööpuuduse ning deflatsiooni ohte. Selle asemel eelistatakse tegeleda hoopis pikas perspektiivis paistavate rahvastiku vananemise ja pensionide kulukusega.
Krugman teatab otsekoheselt, et püüe viia diskussioon pikaajalistele reformidele ei ole riigimehelik, vaid vastupidi argpükslik viis kõrvale hoida vastutusest tänaste probleemide osas.
Täna on olemas suurel hulgal töösooviga inimesi, kes on töötud kuna puudub nõudlus. Jättes nad pikaajaliselt töötuks, saab ka neist inimestest pikaajaline probleem sarnaselt vananemisest tuleneva tööl käivate ja pensionit saavate inimeste suhtarvu halvenemisega.
Eirata suurimat tööpuudust üle aastakümnete ning selle asemel tegeleda pensioniea tõstmisega pole tarkus vaid rumalus, lõpetab Krugman.
Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman arvab, et kriis pole möödas. Ta kurdab, et kiputakse eirama jätkuva kõrge tööpuuduse ning deflatsiooni ohte. Selle asemel eelistatakse tegeleda hoopis pikas perspektiivis paistavate rahvastiku vananemise ja pensionide kulukusega.
Krugman teatab otsekoheselt, et püüe viia diskussioon pikaajalistele reformidele ei ole riigimehelik, vaid vastupidi argpükslik viis kõrvale hoida vastutusest tänaste probleemide osas.
Täna on olemas suurel hulgal töösooviga inimesi, kes on töötud kuna puudub nõudlus. Jättes nad pikaajaliselt töötuks, saab ka neist inimestest pikaajaline probleem sarnaselt vananemisest tuleneva tööl käivate ja pensionit saavate inimeste suhtarvu halvenemisega.
Eirata suurimat tööpuudust üle aastakümnete ning selle asemel tegeleda pensioniea tõstmisega pole tarkus vaid rumalus, lõpetab Krugman.
Kas ta kirjutab Eestist?
Ei. Kuigi kriitika on kohasem meie valitsusele kui Saksamaa omale, keda ta tegelikult eelarve kärpimise plaanide pärast nuhtleb. Tänases Eesti Päevalehes on karikatuur paksust sakslasest, kes veidi vööd pingutab. Kuid on oluline teada ka seda, et Saksamaa esialgsed kärped on tagasihoidlikud. Saksa riigieelarve on tänavu 319.5 miljardi euro kandis. 2011. aastaks vähendadakse seda 11,2 miljardi võrra, kuid miinusesse jääb see kuni aastateni 2014-2015.
Defitsiiti on eelkõige mindud majanduse elavdamise pakettide pärast. Nii investeeris riik teedesse ja koolidesse. Kuulus on ka autovahetusprogramm, üle 9-aasta vanuse auto romulasse andmisel sai uue auto hinnast 2500 eurot hinnasoodustust. See aitas Saksa autotööstust, mida muidu oleks tabanud krahh. Töökohtade säilitamise osas on oluline olnud nn kurzarbeit programm, mis võimaldas tööandjatel säilitada väljaõppinud töölised ka juhul kui tellimused langesid, appi tuli riik. Majanduse elavdamise paketid on aidanud hoida Saksamaal tööpuudust suhteliselt madalana. Eurostati hinnangu oli see möödunud aastal 7,5% ning tõuseb tänavu 7,8 protsendile (Eestis I kvartalil 19,8%).
Seega, mujal Euroopas säästeti oma inimesi suure tööpuuduse eest riiklike meetmetega ning alles ajal, kui majanduskasv on juba 2,5% asub riik kokku hoidma. Eestis on eelarvenumbreid inimestest olulisemaks peetud. Käisin paar nädalat tagasi Saksamaal ning sealsed otsustajad vaatasid meid kui imeloomi: kuidas te seda teete? Meie oma inimestega küll nii käituda ei saaks – oli sõnum, mis pigem muserdas kui tekitas uhkustunnet.
Ei. Kuigi kriitika on kohasem meie valitsusele kui Saksamaa omale, keda ta tegelikult eelarve kärpimise plaanide pärast nuhtleb. Tänases Eesti Päevalehes on karikatuur paksust sakslasest, kes veidi vööd pingutab. Kuid on oluline teada ka seda, et Saksamaa esialgsed kärped on tagasihoidlikud. Saksa riigieelarve on tänavu 319.5 miljardi euro kandis. 2011. aastaks vähendadakse seda 11,2 miljardi võrra, kuid miinusesse jääb see kuni aastateni 2014-2015.
Defitsiiti on eelkõige mindud majanduse elavdamise pakettide pärast. Nii investeeris riik teedesse ja koolidesse. Kuulus on ka autovahetusprogramm, üle 9-aasta vanuse auto romulasse andmisel sai uue auto hinnast 2500 eurot hinnasoodustust. See aitas Saksa autotööstust, mida muidu oleks tabanud krahh. Töökohtade säilitamise osas on oluline olnud nn kurzarbeit programm, mis võimaldas tööandjatel säilitada väljaõppinud töölised ka juhul kui tellimused langesid, appi tuli riik. Majanduse elavdamise paketid on aidanud hoida Saksamaal tööpuudust suhteliselt madalana. Eurostati hinnangu oli see möödunud aastal 7,5% ning tõuseb tänavu 7,8 protsendile (Eestis I kvartalil 19,8%).
Seega, mujal Euroopas säästeti oma inimesi suure tööpuuduse eest riiklike meetmetega ning alles ajal, kui majanduskasv on juba 2,5% asub riik kokku hoidma. Eestis on eelarvenumbreid inimestest olulisemaks peetud. Käisin paar nädalat tagasi Saksamaal ning sealsed otsustajad vaatasid meid kui imeloomi: kuidas te seda teete? Meie oma inimestega küll nii käituda ei saaks – oli sõnum, mis pigem muserdas kui tekitas uhkustunnet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar