teisipäev, 1. juuni 2010

IRLi tekitatud jama


Täna oli Riigikogus arutlusel väga populistliku pealkirjaga „Monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu”. Teksti autoriteks on kunagised „äraostmatud” ja tegelikult koosnes eelnõu tekst mõnest muudatusest Kaugkütteseadusesse ja Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadusesse.

Kogu seda arutelu oli päris masendav vaadata. Sest tegelikult jäi eelnõust alles vaid pealkiri, positiivne mõju oli aga Reformierakonna poolt tehtud muudatusettepanekuga kärbitud (aga see pole üllatav, vaid kõigi IRLi trummipõrina saatel alanud algatustega juhtub ikka nii).


Tegelikult võime täna nentida, et monopolide ohjamise seadus kukkus Riigikogus läbi, ta ei ohja enam kedagi. Vastupidi -- väiksemates asulates olevatele vee-ettevõttetele, mille üle hakkab teostama kontrolli Konkurentsiamet, tähendab see hinnatõusu.

Selline teadlik valesuunamine ja uute probleemide tekitamine, et neid siis samuti kampaania korras lahendama asuda, ongi IRLi kaubamärgiks saamas.

Kusjuures mure on olemas. Vaatan oma talviseid küttearveid ja need on üüratud – toasooja eest 1762 krooni ja vesi-kanalisatsioon 340 krooni. Seejuures on veehinna puhul tõusnud just sooja vee ehk „vee soojendamise” koefitsent.

Aga neil kasvanud kommunaalarvetel on ka üks väga selge põhjus. Nii on näiteks toasoojale viimastel aastatel lisatud käibemaksu kunagiselt 5% tänaseks 20 %. Rääkimata aktsiisilisast.

Maagaasi puhul on Euroopa Liidus kehtestatud miinimum aktsiisimäär 157 krooni 1000 m3 kohta. Eesti kehtestas maagaasile aktsiisi 157 krooni 1000 m3 kohta 1. jaanuaril 2008, aga siis algasid need pidulikud negatiivsed lisaeelarved, kus tuli midagi kärpida ja kuskilt raha juurde saada ja leiti, et miks mitte soojaarvetelt saada riigieelarvesse tõhusat tuge. 1. juulist 2009 tõsteti maagaasi maksumäära Eestis 367 kroonile 1000 m3 kohta.

Sama juhtus elektrienergiaga. 1. jaanuarist 2008 kehtestati Eestis elektrienergiale aktsiis 50 krooni MWh kohta, Euroopa Liidu miinimum on 15,65. Ja siis, kui oli vaja jälle leida lisaressursse, tõsteti see 1. jaanuarist 2010 70-le.

Loosung , et Konkurentsiamet võtab hinnad kontrolli alla, on sama hea kui unustada, mis toimub Eesti Energias, mille hinnakujundust Konkurentsiamet kontrollib. Eesti Energiast võeti möödunud aastal välja ligi 1,4 miljardit dividende.

Ilmselt, kui IRLi ministril Juhan Partsil oleks õnnestunud Eesti Energia börsile viia, oleks elektrihinnale veel samasugune vint peale keeratud, kui tehti Tallinnas veefirma erastamisega.
10 aastat tagasi, mil Isamaaliit ja Reformierakond tegid koos mitme väikese vene parteiga Keskerakonna vastase linnavalitsuse, müüdigi ju Tallinna Vesi maha. Müügileping sõlmiti ettevõttega International Water United Utilities (Tallinn) B.V.

Samal päeval sõlmiti veel siduv teenuseleping. Vastavalt teenuslepingule moodustuvad uued kõrgemad hinnad skeemi alusel, kus tarbijahinnaindeksile lisatakse tariifid investeeringute kattekordaja näol. Isamaaliidu linnapea Jüri Mõisa sõlmitud lepingu kohaselt määrati AS-i Tallinna Vesi aasta kasumimarginaaliks 49% käibest. Kogu tulu ei pidanud firmale minema kasumi näol, vaid Tallinna Vee erastamise lepingus osteti samalt firmalt veel 10 000–20 000 tundi nõustamist, mille eest määrati tasu 125 dollarit tunnis.

Ka Eesti Energia börsile viimise reklaamikampaania ja nõustamine läks maksma suuri summasid. Kui suuri, pole mina veel avalikest allikatest lugenud.

Toasooja saaks aga märksa inimlikuma hinnaga kui langetada käibemaksu toasoojale - sellise ettepaneku ka Keskerakond tegi, aga siis hääletasid IRLi mehed üksmeelselt koos reformistidega selle vastu.

Kommentaare ei ole: