Üks elevil kolleeg küsis mult, kas mina oleksin valmis andma soovituse Liis Lassile, kui ta peaks soovima Keskerakonnaga liituda. Kuskilt on liikuma läinud jutud, nagu oleks tal selline plaan, aga kõik Keskerakonna naised on ühtse rindena tuliselt vastu. Eks ole ju varemgi liituda soovijate puhul olnud juhatuse laua taga seisukohavõtte, et kas mina või tema! Ja alati on otsustatud vanema olija kasuks.
Iseenesest on selline naiste vastandamine üks tüüpiline seksistlik trikk, aga töötab alati. Mõnes mõttes on see intriig väga sarnane USAs laineid löönud sketšile Hillary Clintonist ja Sarah Palinist.
Iseenesest on selline naiste vastandamine üks tüüpiline seksistlik trikk, aga töötab alati. Mõnes mõttes on see intriig väga sarnane USAs laineid löönud sketšile Hillary Clintonist ja Sarah Palinist.
Ma pole tükk aega nii palju naerda saanud kui seda vaadates, mis sest et pilati mõlema daami nõrkusi. Ega poliitikute puhul ei andestata midagi, aga Hillary roll naispoliitikuna ning Sarah astumine nö tema kingadesse on tragikoomiline küll.
Viimases “Diplomaatias” kirjutas Barbi Pilvre, et Palini valimisega kaotas McCain need liberaalsed naishääled, kes aasta esimesel poolel toetasid tuliselt Hillary Clintonit ja tema kaotuse järel Obamale olid juba valmis vastast toetama. Aga Sarah Palin pole nende maitse ja nüüd jäävad nad koju.
Võib-olla Hillary toetajad jäävad tõesti koju, aga see on vesi vabariiklaste veskile, sest nad ei lähe ka demokraate valima. Fakt on aga see, et Sarah Palin lisas USA presidendivalimistele tõsise energialaengu ja andis vabariiklastele esmakordselt selle aasta jooksul eduseisu Obama ees.
Vaid 25 aasta jooksul on naiste roll poliitikas suuresti muutunud. Esimene naine USA asepresidendi konkurentsis oli 1984. aastal Geraldine Anne Ferraro. Toona ei tulnud kõne allagi Palini kombel hokiemme jutt ja huulepulga naljad. Keegi poleks teda tõsiselt võtnud, kuigi ka tõsiselt võetuna langes tema tiimile osaks läbi aegade suurim kaotus. 2008.aastal vaadati aga asepresidendikandidaatide neljapäevaõhtust debatti rohkem kui presidendikandidaatide esimest väitlust ja kõik analüütikud paistavad üksmeelel olevat, et rahvalikkus on Palini seisukohtadest olulisem.
Nonii, mõte läks Liis Lassi pealt kuidagi rändama. Olles Hillary Clintoni toetaja, sest tal oli tõepoolest tugevaim programm ja veenvaim esitus, vaatan ma siira huviga, kuidas mõjub Sarah Palini lihtne inimlikkus ning maine jutt valijatele. Ka Eestis on hulgaliselt rahvalikke poliitikuid, kuid vahest üks särav, popp ja noortepärane Liis Lass saaks anda ka toetajaid nende inimeste seas, kes täna poliitikast midagi ei arva ega huvitu. Ükskõiksus on teadupoolest veel kõige kurjem vastane. Ja kui Palin selles ülalpool kiidetud sketšis ütleb, “Stop photoshoping my head to the sexy bikini pictures” ning Clinton lisab “And stop saying I have cankles”, siis tegelikus elus vihatakse või armastatakse ühte või teist siiski tema seisukohtade tõttu. Liisi puhul sama moodi, ilma photoshoppimiseta.
Viimases “Diplomaatias” kirjutas Barbi Pilvre, et Palini valimisega kaotas McCain need liberaalsed naishääled, kes aasta esimesel poolel toetasid tuliselt Hillary Clintonit ja tema kaotuse järel Obamale olid juba valmis vastast toetama. Aga Sarah Palin pole nende maitse ja nüüd jäävad nad koju.
Võib-olla Hillary toetajad jäävad tõesti koju, aga see on vesi vabariiklaste veskile, sest nad ei lähe ka demokraate valima. Fakt on aga see, et Sarah Palin lisas USA presidendivalimistele tõsise energialaengu ja andis vabariiklastele esmakordselt selle aasta jooksul eduseisu Obama ees.
Vaid 25 aasta jooksul on naiste roll poliitikas suuresti muutunud. Esimene naine USA asepresidendi konkurentsis oli 1984. aastal Geraldine Anne Ferraro. Toona ei tulnud kõne allagi Palini kombel hokiemme jutt ja huulepulga naljad. Keegi poleks teda tõsiselt võtnud, kuigi ka tõsiselt võetuna langes tema tiimile osaks läbi aegade suurim kaotus. 2008.aastal vaadati aga asepresidendikandidaatide neljapäevaõhtust debatti rohkem kui presidendikandidaatide esimest väitlust ja kõik analüütikud paistavad üksmeelel olevat, et rahvalikkus on Palini seisukohtadest olulisem.
Nonii, mõte läks Liis Lassi pealt kuidagi rändama. Olles Hillary Clintoni toetaja, sest tal oli tõepoolest tugevaim programm ja veenvaim esitus, vaatan ma siira huviga, kuidas mõjub Sarah Palini lihtne inimlikkus ning maine jutt valijatele. Ka Eestis on hulgaliselt rahvalikke poliitikuid, kuid vahest üks särav, popp ja noortepärane Liis Lass saaks anda ka toetajaid nende inimeste seas, kes täna poliitikast midagi ei arva ega huvitu. Ükskõiksus on teadupoolest veel kõige kurjem vastane. Ja kui Palin selles ülalpool kiidetud sketšis ütleb, “Stop photoshoping my head to the sexy bikini pictures” ning Clinton lisab “And stop saying I have cankles”, siis tegelikus elus vihatakse või armastatakse ühte või teist siiski tema seisukohtade tõttu. Liisi puhul sama moodi, ilma photoshoppimiseta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar