.JPG)
Pealkirja mõistad, kui vaatad kõrvalolevat pilti. See on tehtud Türgis.
Türgi on eestlastele olnud üks võõristust tekitav riik, mille elanikke peljatakse, aga randu armastatakse. Türgi on samas sümboolne riik, millel pea asub Euroopas, aga keha Aasias.
See pea ehk Istanbuli linn, on Euroopa suurim linn, kus kohtuvad tugevate kontrastidena orientaalne kultuuriruum ja läänelik maailm. Soovitan reisisihiks Istanbuli, sest see on paik, mis avab Türgi mitmepalgelisuse ning samas võtab maha nii mõnegi stamphirmu.
Käisin Istanbulis ramadani lõpupäevadel, sümboolsel ajal eriti arvestades viimase aja hirme, et konservatiivse Õigluse ja Arengu Partei (ehk AKP) ainujuhtimisel on Atatürki algatatud moderniseerimine ning lähenemine Euroopale pidurdunud. See partei tugineb pigem nendele instinktidele, mis viivad Türgit Aasiasse tagasi.
Möödunud nädalal siis lõppes sunniitidel ramadan. Neli nädalat kestev ramadan on iseenesest manifestatsioon - usu väljendus. Mitte kõik türklased ei pea seda. Aga need, kelle usk pole leige, võivad süüa vaid öösel, ehk peale päeva neljandat Maghrib palvet kuni päikesetõusuni, mil mošeedest hüütakse maha esimene palve ehk Fajr palve.
Kas see usk, mille reeglite järgi elatakse, teeb Türgi kuidagi ohtlikuks? Mina arvan, et pigem ei. Teisel arvamusel olijad on aga suurimad Türgi Euroopa Liidu püüdluste vastased, kartes et üle 70 miljoni elanikuga riik muudaks kogu senist Euroopa Liidu kontseptsiooni.
Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik olnud 45 aastat ning loodab viiekümnendaks aastapäevaks ehk 2013. aastaks täita kõik esitatud tingimused ning ellu viia vajalikud reformid. Peale seda ootavad nad EL otsust. Ehk ka Eesti otsust. Kas me ei peaks selle suure ja kauge riigi puhul silmas pidama, et tegemist on kasvava majandusega (ennustatakse, et Türgi peaks G7 riigid kinni püüdma 2025. aastal ja mõnest neist mööduma viis aastat hiljem. Investeerimispank Goldman Sachs väidab, et aastaks 2050 on Türgi SKP saavutanud maailmas üheksanda positsiooni) ning sõjaliselt võimsuselt teise NATO riigina lisaks Türgi liitumine Euroopale globaalset kaalu?
Tänases Euroopas võiks türklased olla kasvumootoriks, mis hoiab ära Euroopa ääremaastumise ning jõukeskuste kaldumise Aasiasse. Lisaks on Türgil idapool hulk vennasrahvaid, kelle kaasamine oma mõjusfääri on juba täna oluline.
Türgi on eestlastele olnud üks võõristust tekitav riik, mille elanikke peljatakse, aga randu armastatakse. Türgi on samas sümboolne riik, millel pea asub Euroopas, aga keha Aasias.
See pea ehk Istanbuli linn, on Euroopa suurim linn, kus kohtuvad tugevate kontrastidena orientaalne kultuuriruum ja läänelik maailm. Soovitan reisisihiks Istanbuli, sest see on paik, mis avab Türgi mitmepalgelisuse ning samas võtab maha nii mõnegi stamphirmu.
Käisin Istanbulis ramadani lõpupäevadel, sümboolsel ajal eriti arvestades viimase aja hirme, et konservatiivse Õigluse ja Arengu Partei (ehk AKP) ainujuhtimisel on Atatürki algatatud moderniseerimine ning lähenemine Euroopale pidurdunud. See partei tugineb pigem nendele instinktidele, mis viivad Türgit Aasiasse tagasi.
Möödunud nädalal siis lõppes sunniitidel ramadan. Neli nädalat kestev ramadan on iseenesest manifestatsioon - usu väljendus. Mitte kõik türklased ei pea seda. Aga need, kelle usk pole leige, võivad süüa vaid öösel, ehk peale päeva neljandat Maghrib palvet kuni päikesetõusuni, mil mošeedest hüütakse maha esimene palve ehk Fajr palve.
Kas see usk, mille reeglite järgi elatakse, teeb Türgi kuidagi ohtlikuks? Mina arvan, et pigem ei. Teisel arvamusel olijad on aga suurimad Türgi Euroopa Liidu püüdluste vastased, kartes et üle 70 miljoni elanikuga riik muudaks kogu senist Euroopa Liidu kontseptsiooni.
Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik olnud 45 aastat ning loodab viiekümnendaks aastapäevaks ehk 2013. aastaks täita kõik esitatud tingimused ning ellu viia vajalikud reformid. Peale seda ootavad nad EL otsust. Ehk ka Eesti otsust. Kas me ei peaks selle suure ja kauge riigi puhul silmas pidama, et tegemist on kasvava majandusega (ennustatakse, et Türgi peaks G7 riigid kinni püüdma 2025. aastal ja mõnest neist mööduma viis aastat hiljem. Investeerimispank Goldman Sachs väidab, et aastaks 2050 on Türgi SKP saavutanud maailmas üheksanda positsiooni) ning sõjaliselt võimsuselt teise NATO riigina lisaks Türgi liitumine Euroopale globaalset kaalu?
Tänases Euroopas võiks türklased olla kasvumootoriks, mis hoiab ära Euroopa ääremaastumise ning jõukeskuste kaldumise Aasiasse. Lisaks on Türgil idapool hulk vennasrahvaid, kelle kaasamine oma mõjusfääri on juba täna oluline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar