„Kaasaja progressiivses kodus enam raamatuid ei ole. Raamatud on igand, nende populaarsustrend ei liigu mitte ülespoole.“ Vaadates tänase valitsuse eelarvepoliitikat, tundub, et kogu valitsus eesotsas kultuuriminister Laine Jänesega on need Mõisa heietused oma lipukirjaks võtnud.
Suurimad maksutõusud ootavad ees just kultuurivaldkonda. Muuhulgas ka raamatutele tõstetakse käibemaksu seniselt 5 protsendilt 9-le protsendile. Ministeerium prognoosib, et käibemaksu soodusmäära kaotamisest tekib hinnatõus raamatutele minimaalselt 3,8%. (ma ei räägi seekord kontsertidest ja etendustest, mida ootab ees veel suurem maksutõus ja seeläbi hinnatõus lausa 12,4%).
Küll aga pean kurvastavaks, et suurim kultuuri lisamaksustamise eest võitleja oli kultuuriminister Jänes. Kaarel Tarand Sirbis nendib, et „varakevadine ilus jutt 50 miljoni kroonisest kompensatsioonipaketist teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele oligi liiga hea, et langevas majandustrendis realiseeruda“. Sama on sündimas raamatukogudega.
Teades ette, et rasketel aegadel on inimestel esimeseks säästuks kultuuritarbimine, ei saa alatähtsustada raamatukogude rolli. Täna on Eestis 551 avalikku raamatukogu , mida kasutab enam kui kolmandik Eesti elanikest. Eelmisel aastal laenutas üks lugeja keskmiselt 27 raamatut aastas. Aga tuleval aastal ei pruugi enam ollagi nii palju uusi raamatuid, et raamatukogust oma lugemisnälga kustutada. Isegi kui hinnatõusu raamatutele valitsuse otsusega ei tekitataks, võetakse 2009. aasta eelarvega raamatukogudelt iga neljanda raamatu ostmise raha ära.
Juunikuus Laine Jänes kaitses eelnõu, millega sooviti motiveerida Kanal 2 ja TV 3 digitaliseerumist. Selleks likvideeriti nendel 1. jaanuarist 2009 loamaksud, mida nad igaüks maksid 25 miljonit krooni. Nüüd ongi siis nii, et valitsus kinkis raha ära, selle korvamiseks tõstetakse muuhulgas raamatutele maksu. Raamatud muutuvad luksuskaubaks ja raamatukogud ei saa täiendada oma kogusid, samas ei näe varsti maal elavad inimesed, kel vana ehk ilma digiboksita telekas, enam ka eesti telekanaleid.
Selle 2009. aasta eelarvet kirjeldab hästi ütelus: „viskad kirve metsa ja loodad, et ehk jääb jänes ette“. Tõepoolest, igal eelarvereal jääbki, sest nii vähe kui kultuuriminister, pole oma valdkonna eest seisnud ükski teine valitsuskabineti liige.
Suurimad maksutõusud ootavad ees just kultuurivaldkonda. Muuhulgas ka raamatutele tõstetakse käibemaksu seniselt 5 protsendilt 9-le protsendile. Ministeerium prognoosib, et käibemaksu soodusmäära kaotamisest tekib hinnatõus raamatutele minimaalselt 3,8%. (ma ei räägi seekord kontsertidest ja etendustest, mida ootab ees veel suurem maksutõus ja seeläbi hinnatõus lausa 12,4%).
Küll aga pean kurvastavaks, et suurim kultuuri lisamaksustamise eest võitleja oli kultuuriminister Jänes. Kaarel Tarand Sirbis nendib, et „varakevadine ilus jutt 50 miljoni kroonisest kompensatsioonipaketist teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele oligi liiga hea, et langevas majandustrendis realiseeruda“. Sama on sündimas raamatukogudega.
Teades ette, et rasketel aegadel on inimestel esimeseks säästuks kultuuritarbimine, ei saa alatähtsustada raamatukogude rolli. Täna on Eestis 551 avalikku raamatukogu , mida kasutab enam kui kolmandik Eesti elanikest. Eelmisel aastal laenutas üks lugeja keskmiselt 27 raamatut aastas. Aga tuleval aastal ei pruugi enam ollagi nii palju uusi raamatuid, et raamatukogust oma lugemisnälga kustutada. Isegi kui hinnatõusu raamatutele valitsuse otsusega ei tekitataks, võetakse 2009. aasta eelarvega raamatukogudelt iga neljanda raamatu ostmise raha ära.
Juunikuus Laine Jänes kaitses eelnõu, millega sooviti motiveerida Kanal 2 ja TV 3 digitaliseerumist. Selleks likvideeriti nendel 1. jaanuarist 2009 loamaksud, mida nad igaüks maksid 25 miljonit krooni. Nüüd ongi siis nii, et valitsus kinkis raha ära, selle korvamiseks tõstetakse muuhulgas raamatutele maksu. Raamatud muutuvad luksuskaubaks ja raamatukogud ei saa täiendada oma kogusid, samas ei näe varsti maal elavad inimesed, kel vana ehk ilma digiboksita telekas, enam ka eesti telekanaleid.
Selle 2009. aasta eelarvet kirjeldab hästi ütelus: „viskad kirve metsa ja loodad, et ehk jääb jänes ette“. Tõepoolest, igal eelarvereal jääbki, sest nii vähe kui kultuuriminister, pole oma valdkonna eest seisnud ükski teine valitsuskabineti liige.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar