Minister Langi juurateadmised tõid Eestile sadu miljoneid kahju

Kuu tagasi võis iga televaataja näha peaminister Ansipit, kes kiitles, et tuleva aasta eelarveaugule ei otsita enam lahendusi miljardilistest allikatest. "Me ei põlga ära ka näiteks riigisekretäri loobutud 2 miljonit krooni või siis võtame rahumeeli välisministeeriumilt koridori remondiks planeeritud 1,75 miljonit krooni ära," loetles ta.

Seejuures ei teinud Ansip mingeid järeldusi, kui tema enda kabineti justiitsministri rumalus läks Eesti riigile maksma sadu miljoneid kroone.

Eellugu: 2003. aastal esitasid kolm välispanka Eesti Vabariigi vastu hagi rahvusvahelisse investeeringute kaitse vahekohtusse. Nad nõudsid, et Eesti riik hüvitaks neile kahju, mis tekkis seoses 1989. aastal ESVA kalapulgatehasele antud laenuga, mis jäi tasumata. Laenu käendas RAS Ookean, mis riigi aktsiaseltsina allus riigi juhtimisele. Näiteks otsustas valitsus 1994.a. kollektiivselt, et RAS Ookeani laevad tuleb müüa, et pankadele võlg tasuda. Ometi juhtus millegipärast nii, et võlg jäi tasumata ja võla tagatiseks olnud laevad haihtusid. RAS Ookean ise, mis läks 1995.a. riigi (AS Tallinna Sadam) taotlusel pankrotti, vaidlustas pankade nõuded Eesti kohtutes. Eesti Vabariik välisinvesteeringute kaitsjana saavutas olukorra, kus Eestisse rajati võõra raha eest kalapulgatehas, mille toodangut Eesti rahvas sööb kuni viimase ajani, kuid raha investeerinud välispangad mingit raha enam ei näinud.

See häbiväärne lugu lõppes Eesti Vabariigile vahekohtus lüüasaamisega ja 243 miljoni krooni kaotusega.

Vaidluse oleks võinud lahendada ka kompromissläbirääkimistega, mille pidamist on Rahandusministeerium 04.01.2006 Eesti Päevalehe andmetel kinnitanud. Riiki esindanud advokaat Aivar Pilv hoiatas, et riik võib jääda vahekohtus kaotajaks ning peab pankadele nõude kas osaliselt või täielikult kompenseerima.

Lang väitis et viibis 2006.a. valitsuse kabinetiistungil, kus riigiaktsiaseltsi Ookean kohtuvaidlust arutati, ja et kompromissi näol polnud tegemist tõsise pakkumisega, sest: «see oli küllaltki hüpoteetiline. Oli saadud indikatsioon et teine pool võib minna kompromissile, mille hind oli tõepoolest 80-100». Ja samuti leidis Lang: «Kuna riigikohus oli kindlalt asunud seisukohale, et nõuded ei ole Eesti riigi vastu pööratavad, siis valitsus leidis, et sel teemal läbi ei räägi.»

29. novembril 2007 Valitsuse pressikonverentsil kommenteeris Lang kaotust vahekohtus: „Õigusnõustajad küsisid valitsuselt, kas hakata läbi rääkima, aga valitsus jäi seisukohale, et me sel teemal läbi ei räägi, vaid ootame ära kohtuotsuse“. Samal pressikonverentsil väitis rahandusminister Ivari Padar, et võimaliku kompromissina oleks arutatud 75 miljoni krooni maksmist.

Tulenevalt eeltoodust sai Langilt küsitud järgmised küsimused:
Kumb on suurem arv, kas 75 või 243?

Kas olite kompromissi arutelu ajal 2006.a jaanuaris arvamusel, et pankade hagi rahuldamise tõenäosus on väiksem, kui 30%? Kui jah, siis millel Teie arvamus tugines?

Millises Teie viidatud Riigikohtu lahendis on kohus asunud kindlalt seisukohale, et välispankade nõue ei ole Eesti Vabariigi vastu pööratav? Palume viidet lahendi numbrile, kuupäevale ja punktile, kus see on kirjas.

Miks Te eirasite Eestit esindanud vandeadvokaadi Aivar Pilve nõuannet, et vahekohtus ei vaielda mitte siseriiklike kohtulahendite üle, vaid Eesti Vabariigi kui terviku käitumise üle rahvusvaheliste lepingute täitmisel?

Miks Te arvate, et Toomas Sildmäe võttis 17.09.2003 kirjaga Eesti Vabariigile kohustusi? Kas olete arvamusel, et Eesti Vabariik ei võtnud kohustusi investeeringute kaitse lepingutega? Kas Eesti Vabariik ei pidanud täitma välislepingutega võetud kohustusi tagada investeeringute, sealhulgas pankade poolt ESVA kalapulgatehase rajamiseks antud laenu, aus ja võrdne kohtlemine?

Milliseid järeldusi on justiitsministeerium vahekohtulahendist teinud ja milliseid seadusandlikke algatusi olete algatanud, et välistada riigi andmine vahekohtusse seoses mõne muu riigi osalusega aktsiaseltsi tehingute ja äriprojektidega?

Kas kavatsete ka edaspidi kergekäeliselt ja vastutustundeta soovitada valitsusel eirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid riigi kohustusi?