Ansipile lohutuseks: avalik arvamus ei ole absoluutne tõde. Küll aga näitab päris kujukalt ära ühiskonnas valitsevad hinnangud nii opositsioonile kui koalitsioonile. Nendega ei pruugi alati nõus olla ja võib väita, et asjaolud muutuvad. Mõnikord osutub avaliku arvamuse uuring siiski ennast täide viivaks ennustuseks (näiteks Res Publica hävingut kuulutades).
Nii Turu-uuringute ASi kui Emori viimaste arvamusuuringute põhjal on Keskerakond taas kõige populaarsem erakond Eestis. Keskerakond on selles positsioonis ka varem olnud, kuid seekord on liidripositsioon tulnud ilmselt mitte opositsiooni tegususe vaid Andrus Ansipi valitsuse tegemata jätmiste tõttu.
Ansip on nimelt viimase pooleteist aasta jooksul käitunud kui peaminister, kes kõiki oma tegevusi planeerib vaid järgmist avaliku arvamuse toetusnumbrit silmas pidades. Lühiajaliselt oli selline numbrimaagia väga tõhus, ühelgi teisel erakonnal pole õnnestunud saavutada peaaegu absoluutset enamust toetusnumbrites. Isegi Res Publica jäi oma hiilgeaegade numbrites pikalt maha.
Nii Turu-uuringute ASi kui Emori viimaste arvamusuuringute põhjal on Keskerakond taas kõige populaarsem erakond Eestis. Keskerakond on selles positsioonis ka varem olnud, kuid seekord on liidripositsioon tulnud ilmselt mitte opositsiooni tegususe vaid Andrus Ansipi valitsuse tegemata jätmiste tõttu.
Ansip on nimelt viimase pooleteist aasta jooksul käitunud kui peaminister, kes kõiki oma tegevusi planeerib vaid järgmist avaliku arvamuse toetusnumbrit silmas pidades. Lühiajaliselt oli selline numbrimaagia väga tõhus, ühelgi teisel erakonnal pole õnnestunud saavutada peaaegu absoluutset enamust toetusnumbrites. Isegi Res Publica jäi oma hiilgeaegade numbrites pikalt maha.
Üks kõrvalpõige veel uuringute ajalukku. Suvel kirjutas minu lugemislisti kuuluv blogija Priit Toobal, et Rahvusringhääling peidab juulikuiseid avaliku arvamuse küsitlusi, sest need pole Margus Allikmaa koduerakonnale soodsad. Vastuseks sai ta rohket rooskamist, et arvamusuuringut pole soojal suvel tellitudki. Kuid nagu võib näha EMORI kodulehele pandud tabelist, on avalikku arvamust uuritud kõik 12 kuud viimase aasta jooksul. Sealt selgub, et juulis tabaski Reformierakonda pea sama sügav langus kui nüüd, mis tõsi küll tänu Gruusia sündmustele taas korraks kerkis.
Siiski on Eesti jõudnud täna seisu, kus peaminister keeldub reaalsust uskumast. Fakt on, et ta sundis rahandusministrit ilustama 2009. aasta eelarve aluseks võetud majandusprognoosi, mistõttu on täna Riigikogule antud dokument umbes 8 miljardiga suuremaks bluffitud.
Paistab, et päikesekuninga stiilis peale mind tulgu või veeuputus riigijuhtimine on jõudnud agooniafaasi. Esmalt on kinnitust saanud see, et 20 kuud kestnud „iseenda nautimise kaudu kehtestatud ainuvõim“ (kolleeg Aivar Riisalu tsitaat eilsest TV3 uudistelõigust) on lõppenud. Tahan loota, et kõik teised erakonnad ei lähtu eelarvearuteludel novembrikuu arvamusuuringutest, vaid sellest, kuis hoida Eesti majandus Ansipi-järgsesse veeuputusse langemast.
3 kommentaari:
Keskerakond läheb jälle ajalukku kui agaraim kritiseerija. Vahel jääb tunne , et keskerakondlased ongi klubi inimestest, kelle vajadus sappi pritsida ja osatada on lihtsalt nii suur , et seda endas pidada kuidagi ei saa. Konstruktiivseid ettepanekuid tuleb keskerakondlastelt harva. Irisemine ju palju lihtsam. Muuseas, ma pole ei Reformierakonna, ResPublica ega Isamaaliidu poolehoidja. Lihtsalt halb on seda teiste pidevat osatamist kõrvalt vaadata-kuulata. Vanasõnagi ütleb:" Kus viga näed laita, seal tule ja aita."
Aga abikätt on ju ulatatud ja alatatakse ka edaspidi. Reformierakond on kaks korda kasvuspurdi teinud tänu koalitsioonile Keskerakonnaga. Sel sügisel eelarvearuteludel ei saa aga nõuda, et opositsioon tuleks välja ettepanekutega, mis parandaks 2009. aasta eelarvesse sissekodeeritud vead. Opositsioonis olles lihtsalt peab juhtima tähelepanu sellele, et bluffides majanduskasvu ligi 5% võrra (+2.6% versus -2.1%) tehakse tänane majandusseisak kordades hullemaks kui see adekvaatse riigijuhtimise olukorras oleks.
Jah, ma pole ka ise parim kommenteerija, kuna minu teadmised päevapoliitikast pärinevad vaid igahommikusest postimehe lugemisest. Seetõttu on mul ehk mõnda märkamata jäänud. Siiski ei saa ma aru miks väidate "ei saa aga nõuda , et opositsioon tuleks välja ettepanekutega". Miks? Loomulik on , et erakondadel on pisut erinev poliitika, osad on koalitsioonis teised opositsioonis. Eesti poliitikute põhieesmärk peaks siiski olema üks - eestimaalaste elujärje parendamine. Selle eesmärgi täitmise nimel peaks küll leidma jõudu kõrvale panna erimeelsused, seda eriti raskel ajal , kui kaalul on meie ühine tulevik ning tegema eelarve osas oma konkreetsed parandusettepanekud . Ainult vigadele osatamine ei ole edasiviiv jõud. Rahvaliit teeb nüüd sama - nemad eelarvega nõus ei ole, ka parandusettepanekuid teha ei taha. Aga mida siis teha? Edasi ilma eelarveta ehk vigase eelarvega?
Jah, igal juhul tänan Teid minu kommentaarile vastamast.
Pisut murelik kodanik.
Postita kommentaar