Rahvaliidu kongress

Käisin täna Pärnus Rahvaliidu kongressil. Kontserdimaja saal oli rahvast puupüsti täis ja tervitama olid tulnud kõigi parlamendierakondade esindajad. Istusime Ivari Padariga kõrvuti ja muidu rõõmsameelne sotsiaaldemokraat läks kuidagi mossi, kui kuulis lahkuva Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi üdini valitsuskriitilist sõnavõttu.

Ivari on ju olemuselt sümpaatne inimene, mis sest et rahandusministrina täidab kohusetundlikult Ansipi poolt peale surutud käsuliine. Lubasin siis Ivarile, et ma räägin tervituseks hoopis mõistuloo.

Püüdsin sõnades edasi anda ühte karikatuuri, mis mulle meenus kui kuulsin Rahvaliidu poolset olukorrakirjeldust sellest, kuidas me üheskoos Riigikogus oleme sisse andnud sadu muudatusettepanekuid seaduseelnõudele, pidanud tuliseid kõnesid ja püüdnud algatada sisulist debatti. Ning kõigele vastab peaminister, et tema opositsiooni, eksperte ja majandusinimesi lihtsalt ei usu.

Karikatuur ise on järgmine: metsarajal magab karu. Ta on tõkestanud sipelga tee, kes püüab pesaehituseks hangitud okast ehitusplatsile toimetada. Pisike sipelgas hüüab "vabandage! vabandage" et mööda pääseda, kuid karu ei tee kuulmagi. Sipelgas läheb ära. Varsti tuleb ta tagasi. Aga seekord enam mitte üksi vaid koos tuhande teise sipelgaga. Ühehäälselt ja seekord palju reljeefsemas kõnepruugis käratavad nad karule. Karu mitte ainult ei ärka, vaid suurest ehmatusest kargab ka teelt eest metsa.

Ilmselt on ebamaiste mõtetega haaratud Ansipile vaja ka jõulisemat ja laiapõhjalisemat äratuskella kui seda oleks vaid Riigikogu fraktsioonide poolt esitatavad parandusettepanekud. Aga iga tema eitust täis päev pikendab ja süvendab Eesti ees seisvat majanduslangust.