Imestasin, et peale kuid läbirääkimisi valitsuse tasandil, arvati parlamendis hääletusteks kuluvat vaid nädal. Ma ei räägi praegu Eestist, kuigi ka siin toimuvad Iraagi missiooni jätkamise nimel Riigikogus imelikud manöövrid. Räägin Iraagist, kus täna pidigi siis suur vägede staatuse leppe hääletus toimuma. Aga ootamatult lükati see edasi.
Kui antud hääletusel on Iraagi parlamendis vähem poolt- kui vastuhääli, pole USA vägedel enam peale aastavahetust mandaati Iraagis viibimiseks.
Iraagi parlamendis on 275 liiget, otsuse läbiminekuks on vaja vähemalt 138 poolthäält. Need loodetakse kätte saada Šiiitide Liidu, Kurdi Liidu ja mõnede sõltumatute saadikute toel. Puudu on aga sunnide toetus.
Seni on Iraagi kaheksateistkümnest provintsist iraaklaste endi kontrolli alla antud 12. neist viimasena anti üle Babili provints, mis saanud nime muistse Babüloonia (mille varemed seal asuvad) järgi. Järgmiseks aastaks on kokku lepitud ka Bagdadi üleandmine, mille eeslinnaks on ka Taji, paik kus teenivad täna eestlased.
Eesti valitsus ei ole andnud adekvaatseid selgitusi, miks on meil vaja jätkata osalemist Iraagi missioonis. Enamus riike, kes ka tänaseks veel sinna jäänud on, aastavahetusest lahkuvad. Mis on Eesti väljumisstrateegia? Mina pole selgitusi kuulnud. Ja mis alusel me peaksime Iraaki jääma? Augustis Bagdadis Iraagi välisministriga kohtudes jäi tema seisukohana kõlama, et iga riik, kes peale USA soovib Iraaki jääda, peab sõlmima sarnase kahepoolse vägede staatuse lepingu. Kas Eesti riik on võimeline sellist lepet nii kiirelt läbi rääkima?
Kui antud hääletusel on Iraagi parlamendis vähem poolt- kui vastuhääli, pole USA vägedel enam peale aastavahetust mandaati Iraagis viibimiseks.
Iraagi parlamendis on 275 liiget, otsuse läbiminekuks on vaja vähemalt 138 poolthäält. Need loodetakse kätte saada Šiiitide Liidu, Kurdi Liidu ja mõnede sõltumatute saadikute toel. Puudu on aga sunnide toetus.
Seni on Iraagi kaheksateistkümnest provintsist iraaklaste endi kontrolli alla antud 12. neist viimasena anti üle Babili provints, mis saanud nime muistse Babüloonia (mille varemed seal asuvad) järgi. Järgmiseks aastaks on kokku lepitud ka Bagdadi üleandmine, mille eeslinnaks on ka Taji, paik kus teenivad täna eestlased.
Eesti valitsus ei ole andnud adekvaatseid selgitusi, miks on meil vaja jätkata osalemist Iraagi missioonis. Enamus riike, kes ka tänaseks veel sinna jäänud on, aastavahetusest lahkuvad. Mis on Eesti väljumisstrateegia? Mina pole selgitusi kuulnud. Ja mis alusel me peaksime Iraaki jääma? Augustis Bagdadis Iraagi välisministriga kohtudes jäi tema seisukohana kõlama, et iga riik, kes peale USA soovib Iraaki jääda, peab sõlmima sarnase kahepoolse vägede staatuse lepingu. Kas Eesti riik on võimeline sellist lepet nii kiirelt läbi rääkima?
Ka praegu Iraagis viibivad eestlased püüavad ilmselt saada otseallikatest infot ja usutavasti toovad adekvaatseid sõnumeid järgmiseks nädalaks ka kolleegidele Riigikogus.
Täna paistab, et Riigikogus üritatakse otsus kiire kapakuga läbi suruda. Veel ei ole antud otsust valitsuse poolt Riigikogule ülegi antud, veel ei ole Riigikogu juhatus saanud seda vastu võtta ja määrata juhtivkomisjoni, aga juba püütakse otsust panna kiirendatud korras komisjoni päevakorda.
Täna paistab, et Riigikogus üritatakse otsus kiire kapakuga läbi suruda. Veel ei ole antud otsust valitsuse poolt Riigikogule ülegi antud, veel ei ole Riigikogu juhatus saanud seda vastu võtta ja määrata juhtivkomisjoni, aga juba püütakse otsust panna kiirendatud korras komisjoni päevakorda.
Õhku jääb siiski küsimus: mis on valitsuse väljumisstrateegia?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar