reede, 14. november 2008

Mis saab Iraagist?



Eestlased on Iraagis. Kauaks veel ja mis alusel?


Aasta tagasi, kui Iraagi valitsus mitmendat aastat järjest esitas ÜRO Julgeolekunõukogule palve pikendada resolutsiooni, mis andis võõrvägedele õigustuse Iraagis viibimiseks, kinnitas Iraagi peaminister Nuri al-Maliki, et see jääb viimaseks korraks.


Asemele pidi tulema kahepoolne leping USAga. Seda nimetatakse vägede staatuse leppeks (Status of Forces Agreement ehk SOFA). Esialgu plaaniti selleteemalised läbirääkimised lõpetada kevadel, siis lubati lepe sõlmida suvel, veel 28. oktoobril andis rahvusliku julgeoleku nõunik Muwaffaq al-Rubaie teada, et Iraagi pool tegi leppesse „110 parandusettepanekut“ ja sai USA poolt „vastused“.


USA välisministeeriumi kõneisik andis möödunud nädalal teada, et George W. Bush saatis omalt poolt leppe lõpliku teksti ja seega on jõutud seisu, kus viimase uudisena on Iraagi pool andnud teada, et eeloleval nädalavahetusel hääletatakse lepet valitsuskabinetis. Peale seda hääletust peaks lepe edasi minema Iraagi parlamendile ratifitseerimiseks.


SOFA asendaks seega senist julgeolekunõukogu resolutsiooni ning seda aluseks võttes võiksid ka kolmandad riigid, kes soovivad Iraaki jääda, sarnase leppe sõlmida.


Mida SOFA sätestab?


Esiteks seda, et USA väed lahkuvad Iraagi linnadest juunis 2009 ning kogu riigist väljuvad lahinguüksused 2011. aasta lõpuks.


Põhivaidlus venis umbes 152 tuhande Iraagis viibiva USA sõduri immuniteedi küsimustes. Kuuldavasti on nüüd nõustutud, et kui sõdur sooritab raske kuriteo teenistusvälisel ajal väljaspool baasi, siis on ta Iraagi võimude süüdistada (sama kehtib ka raske kuriteo teinud USA eraisikutele). Iraagi pool tahab omada süüdistusõigust ka baasides sooritatud raskete kuritegude puhul.


Iraak sai õiguse kontrollida riiki sisenevaid ja lahkuvaid reise.


Iraak sai kinnituse, et tema territooriumi ei kasutada naaberriikide ründamiseks.


Viimane järeleandmine Iraagi poolele olevat aga selles, et Washington loobus klauslist, mis oleks andnud Bagdadile ja Washingtonile edaspidiseks õiguse pikendada võõrvägede viibimist ka peale 2011. aastat.


Kogu minu info pärineb avalikest internetiallikatest ning ei pruugi sajaprotsendiliselt tõeks osutuda, kuid viibides suvel Iraagis ja kohtudes valitsuses läbirääkimiste eest vastutavate poliitikute ja ametnikega, jäi mulle küll mulje, et nad räägivad väga avatud tekstiga. See avatus tuleneb eelkõige sellest, et iraaklased peavad antud leppe ka oma parlamendile maha müüma.
Parlamendis on aga jäme ots šiiitide käes, kes tahavad, et nende riigi suveräänsust tunnustataks. Jaanuaris on Iraagis oodata ka järgmisi valimisi, seega on SOFA ratifitseerimine parlamendis veelgi raskem, kui oli selle valitsuskabinetile vastuvõetavaks tegemine.

Kogu läbirääkimist veab USA poolt vana administratsioon. Enamus täna veel Iraagis olevaid riike lahkub peale ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni aegumist. Mis mõte oleks Eestil seal jätkata?

1 kommentaar:

Pärisorjastamise ennetustöö ütles ...

Umbes sama teema alla läheb ka
meie parvlaev MS Estonia huku uurimise lugu.
Sel kuul pidavat eestit külastama inimesed rootsist kes piduks rääkima laevahuku uurimise uuest alustamisest.Eesti meedias pole neist juttu.
Kas teie teate milles asi?