Ööl vastu tänast toimus USA presidendikandidaatide esimene ametlik teledebatt. See on nii demokraat Barack Obamale kui vabariiklasest John McCainile viimane suur võimalus oma sõnumiga meedia haarata, mitte lihtsalt reageerida vastase rünnakutele. Viimastel kuudel enne presidendivalimisi on eeter uudistest nii paks, et sisulist debatti arendada on väga keeruline ja seega kandidaatide debatid, kus ei lõigata välja vaid lausejuppe, üliolulised.
Arvestades, et vabariiklased võitsid ainuüksi peale valimiskongressi ja asepresidendi kandidaadi väljakäimist seitse lisaprotsendipunkti toetust, võib muutusi oodata ka televäitlustest. Täna on seis väga pingeline ning koguni kuueteistkümnes osariigis lahutab kahte kandidaati alla 10 protsendine vahe. Neid osariike viimastel kuudel püütaksegi, sest näiteks Florida, kus täna on McCainil 5 protsendine edumaa, mõjutas vaid 8 aastat tagasi kogu üldtulemust.
Kuigi Eesti Raadio uudistest võis terve päeva jooksul kuulda, et kohe peale debatti teostatud uuringu järgi sai Obama suurema toetuse kui McCain, tundus mulle, et välispoliitika valdkonnas tunneb teine siiski end kodusemalt.
Tõsi, McCain on võtnud strateegia, et vastaskandidaat on naiivne ja ei pruugi muutunud julgeolekuolukorras adekvaatselt toimida. Nii lajatas ta oma vastase kohta ühe debati jooksul kuuel korral, et Obama „ei saa aru”. Siis kui juttu oli taktikast ja strateegiast; vajadusest viia Iraaki lisavägesid surge ajal; Pakistanist enne Musharrafi; Iraagi ja Afganistani seostest; läbirääkimistest Iraaniga ning Venemaa-Gruusi sõjast. Vahest pipardas ta oma suhtumisega üle. Tõsiasi on aga see, et kriisid maailmas ja tugevama liidri vajaduse tunnetamine on kindlasti vesi vabariiklase veskile. Samas kui majandusolukorrale keskendumine annaks eeliseid demokraatidele.
Arvestades, et vabariiklased võitsid ainuüksi peale valimiskongressi ja asepresidendi kandidaadi väljakäimist seitse lisaprotsendipunkti toetust, võib muutusi oodata ka televäitlustest. Täna on seis väga pingeline ning koguni kuueteistkümnes osariigis lahutab kahte kandidaati alla 10 protsendine vahe. Neid osariike viimastel kuudel püütaksegi, sest näiteks Florida, kus täna on McCainil 5 protsendine edumaa, mõjutas vaid 8 aastat tagasi kogu üldtulemust.
Kuigi Eesti Raadio uudistest võis terve päeva jooksul kuulda, et kohe peale debatti teostatud uuringu järgi sai Obama suurema toetuse kui McCain, tundus mulle, et välispoliitika valdkonnas tunneb teine siiski end kodusemalt.
Tõsi, McCain on võtnud strateegia, et vastaskandidaat on naiivne ja ei pruugi muutunud julgeolekuolukorras adekvaatselt toimida. Nii lajatas ta oma vastase kohta ühe debati jooksul kuuel korral, et Obama „ei saa aru”. Siis kui juttu oli taktikast ja strateegiast; vajadusest viia Iraaki lisavägesid surge ajal; Pakistanist enne Musharrafi; Iraagi ja Afganistani seostest; läbirääkimistest Iraaniga ning Venemaa-Gruusi sõjast. Vahest pipardas ta oma suhtumisega üle. Tõsiasi on aga see, et kriisid maailmas ja tugevama liidri vajaduse tunnetamine on kindlasti vesi vabariiklase veskile. Samas kui majandusolukorrale keskendumine annaks eeliseid demokraatidele.
.JPG)
1 kommentaar:
Siin pole vahet kui hästi Obama väitleb või kui pädev on tema meeskond. Lihtsalt piiblivöö osariigid ei hääleta kunagi mustanahalise poolt. Teiseks on McCain ikkagi ameeriklaste endi kangelane ja nad ei pea une pealt nuputama, et kas 25 miljonit pakuti terrorist Osama või Obama eest.
Postita kommentaar