Täna hääletati siis Riigikogus Töökohtade loomise seadust. Ega tõsiseltvõetavaid vastuargumente olnudki. Valitsus on lihtsalt vastu mõttele, et töökohtade loomisega peab tänase rekordilise tööpuuduse olukorras tõsiselt tegelema. Vastuolu on mõttemallis. Meie leiame, et töötav inimene on riigile võit isegi siis, kui töökoht luuakse riigi toel. Eesti suurim defitsiit on inimressurss ja inimeste heitumine või väljaränne on kordades kallim kui teadlik tööpoliitika eales olla saab.
Või otsustage ise:
Esiteks valitsuse väide, et täna on juba töötavad meetmed, et tööpuudust vähendada.
Miks ma nõus pole – aasta algusest on palgatoetusega, ettevõtluse alustamise toetusega, tööpraktika ning tööharjutuse ja tööalase koolitusega saanud rakendust vähem inimesi, kui aasta algusest on sanktsioonidega kustutatuid. Aastaks eraldatud rahad on aga juba otsakorral.
Teiseks - toimetulekutoetuse määramisel ei ole põhjendatud avaliku töö eest saadava tasu
väljaarvamine taotleja sissetulekute hulgast.
Miks ma pole nõus – peab arvestama, et avalikku tööd ei ole töötu kohustatud tegema. Ta võib samahästi istuda kodus ja mitte midagi teha – ta ei pea tulema talvel lund rookima ega sügisel lehti riisuma, sest see on ainuke tööturu teenus, milles osalemine sõltub töötu soovist. Avaliku töö eest tasutakse 27 krooni tunnis, aga kui samal ajal võetakse see raha toimetulekutoetusest maha, siis on motivatsioon olematu.
Kolmandaks – riigil on olemasolevad meetmed, mis ennetavad pikaajalise töötuse teket.
Miks ma pole nõus – ligi pooled ametlikest töötutest kuuluvad juba pikaajaliste töötute riskirühma. Need on inimesed, kes ei saa Töötukassast enam ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Need on inimesed, kellest paljud võiksid tunda huvi kasvõi avalikus töös osalemise vastu, kuid väga vähesed omavalitsused suudavad neid korraldada.
Neljandaks – valitsuserakonnad heitsid ette, et puudub kulude mõjude analüüs, on hindamata lisanduvate kulude suurus ja võimalik tööhõive kasv.
Miks ma pole nõus – töötuna kodus olev inimene ei maksa makse, ei panusta Eesti majandusse ning vajab riigipoolset tuge. Andes ettevõtjale võimaluse palgata inimene, kes seni on olnud töötu ning toetades ettevõtjat aasta jooksul sellega, et riik maksab tööandja eest sotsiaalmaksu, vabaneb riik toetuse maksmisest ning saab selle tööle saanud inimese poolt makstuna ka tulumaksu. Ja siin on arvestuses kindlasti ka see, et tänasel päeval ametliku töötu pealt riik juba maksab nagunii 13% haiguskindlustuse osa. Kui me lööme kokku need kulutused, mis täna on ühele töötule inimesele riigi poolt, siis riik kohustub maksma töötu eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 6787 krooni aastas, lisaks maksab riik kolmandikule uutest töötutest töötutoetust. Ka pikaajalistel töötutel on õigus saada minimaalset toimetulekutoetust 1000 krooni kuus ehk siis 12 tuhat krooni aastas ja seega on riigi kulu ühele töötule praegu minimaalselt 18 787 krooni. Eelnõu kohaselt kataks riik tööd leidnud inimese kogu sotsiaalmaksu ehk lisaks 13%-le ravikindlustuse osale ka 20% pensionikindlustuse osa ja kui see on töötasu alammäära ulatuses, siis oleks see kulu riigile 17 226 krooni. Nii et täna töötuna olev inimene läheb riigile maksma 18 787 ja sellel juhul, kui inimene leiaks töö, läheks miinimumpalgaga tööle ja tema eest tasutakse täismahus sotsiaalmaks, oleks see 1500 krooni vähem. Seejuures inimene maksab oma palga pealt juba ka tulumaksu. Tõenäoliselt ei tee ta selle väikese palga pealt sääste, vaid kogu ülejäänud teenistuse paneb ta käibesse ehk selle pealt saab riik veel aktsiise ja käibemaksu.
Jutt läks pikaks, ent kokkuvõte on lihtne. Suurim raiskamine on jätta kümned tuhanded inimesed pikaaegsesse töötusesse.
Või otsustage ise:
Esiteks valitsuse väide, et täna on juba töötavad meetmed, et tööpuudust vähendada.
Miks ma nõus pole – aasta algusest on palgatoetusega, ettevõtluse alustamise toetusega, tööpraktika ning tööharjutuse ja tööalase koolitusega saanud rakendust vähem inimesi, kui aasta algusest on sanktsioonidega kustutatuid. Aastaks eraldatud rahad on aga juba otsakorral.
Teiseks - toimetulekutoetuse määramisel ei ole põhjendatud avaliku töö eest saadava tasu
väljaarvamine taotleja sissetulekute hulgast.
Miks ma pole nõus – peab arvestama, et avalikku tööd ei ole töötu kohustatud tegema. Ta võib samahästi istuda kodus ja mitte midagi teha – ta ei pea tulema talvel lund rookima ega sügisel lehti riisuma, sest see on ainuke tööturu teenus, milles osalemine sõltub töötu soovist. Avaliku töö eest tasutakse 27 krooni tunnis, aga kui samal ajal võetakse see raha toimetulekutoetusest maha, siis on motivatsioon olematu.
Kolmandaks – riigil on olemasolevad meetmed, mis ennetavad pikaajalise töötuse teket.
Miks ma pole nõus – ligi pooled ametlikest töötutest kuuluvad juba pikaajaliste töötute riskirühma. Need on inimesed, kes ei saa Töötukassast enam ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Need on inimesed, kellest paljud võiksid tunda huvi kasvõi avalikus töös osalemise vastu, kuid väga vähesed omavalitsused suudavad neid korraldada.
Neljandaks – valitsuserakonnad heitsid ette, et puudub kulude mõjude analüüs, on hindamata lisanduvate kulude suurus ja võimalik tööhõive kasv.
Miks ma pole nõus – töötuna kodus olev inimene ei maksa makse, ei panusta Eesti majandusse ning vajab riigipoolset tuge. Andes ettevõtjale võimaluse palgata inimene, kes seni on olnud töötu ning toetades ettevõtjat aasta jooksul sellega, et riik maksab tööandja eest sotsiaalmaksu, vabaneb riik toetuse maksmisest ning saab selle tööle saanud inimese poolt makstuna ka tulumaksu. Ja siin on arvestuses kindlasti ka see, et tänasel päeval ametliku töötu pealt riik juba maksab nagunii 13% haiguskindlustuse osa. Kui me lööme kokku need kulutused, mis täna on ühele töötule inimesele riigi poolt, siis riik kohustub maksma töötu eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 6787 krooni aastas, lisaks maksab riik kolmandikule uutest töötutest töötutoetust. Ka pikaajalistel töötutel on õigus saada minimaalset toimetulekutoetust 1000 krooni kuus ehk siis 12 tuhat krooni aastas ja seega on riigi kulu ühele töötule praegu minimaalselt 18 787 krooni. Eelnõu kohaselt kataks riik tööd leidnud inimese kogu sotsiaalmaksu ehk lisaks 13%-le ravikindlustuse osale ka 20% pensionikindlustuse osa ja kui see on töötasu alammäära ulatuses, siis oleks see kulu riigile 17 226 krooni. Nii et täna töötuna olev inimene läheb riigile maksma 18 787 ja sellel juhul, kui inimene leiaks töö, läheks miinimumpalgaga tööle ja tema eest tasutakse täismahus sotsiaalmaks, oleks see 1500 krooni vähem. Seejuures inimene maksab oma palga pealt juba ka tulumaksu. Tõenäoliselt ei tee ta selle väikese palga pealt sääste, vaid kogu ülejäänud teenistuse paneb ta käibesse ehk selle pealt saab riik veel aktsiise ja käibemaksu.
Jutt läks pikaks, ent kokkuvõte on lihtne. Suurim raiskamine on jätta kümned tuhanded inimesed pikaaegsesse töötusesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar