Tänastes lehtedes on uudis, et peaminister sõitis Majanduskoostöö- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liitumistseremooniale, kus uuteks liikmeteks võetakse Eesti, Iisraeli ja Sloveenia. Tegemist ei ole siiski vaid preemiareisiga, kus kiidetakse klubisse sisseastumiskatsed edukalt teinud uustulnukat. Vastupidi, uus liige peab välja kannatama ka kriitika, mida siseoponentidele eales ei andestataks. Tegemist on organisatsiooniga, mis oma raportis manitseb Eestit kiire tööpuuduse kasvu ning pensionäride ja töötute vaesumise pärast. Nii oli seniste OECD riikide keskmine tööpuudus märtsis 8,7%, Eestis aga tänavu esimese kvartali lõpus 19,8%.
Kui Eestis ei tee valitsus märkamagi, et üle 9 kuu töötuna olnud inimene peab läbi ajama vaid tuhande krooni suuruse toimetulekutoetusega, siis välismaalt nähakse olukorda selgemini. 1000 krooni toiduks tähendab vaesust. Nii hoiatabki OECD, et 61% Eesti töötutest elab vaesuses.
Päris muserdavaid kommentaare andis ka Eestis käinud OECD esindaja John Martin. Nending, et lootusetu olukord võib varasema kogemuse põhjal jätkuda vähemalt 5 kuni 10 aastat kõlab kurjakuulutavalt. Samas, kui tema jaoks oli normaalne tase kriisieelne 30 000 töötut, siis kõlabki see tänases olukorras muinasjutuna. Tänase 137 000 töötu juures peaks juurde tekkima üle saja tuhande uue töökoha, kuid valitsuse palgatoetus ja tööpraktika katavad tänases mahus vaid paar protsenti sellest.
Seda juttu, et tööpuudus jääbki kõrgeks on ka peaminister rääkinud. Kuid jutule lisaks rehmab ta ka käega ja ütleb, et ega valitsus saagi töökohti luua. Siiski ei soosi OECD sellist suhtumist, et riigil pole töökohtade loomisel mingit rolli. Pidupäevateates, et Eesti võetakse klubisse teatati ka, et uueks poliitiliseks esmaülesandeks peaks saama tööotsijate uuesti töölerakendamine ekspordisektoris struktuursete reformide kaudu. Lihtsasse keelde tõlgituna siis – aeg mittemidagitegemine lõpetada ning asuda töökohti looma!
2 kommentaari:
Kuidas see "tööotsijate uuesti töölerakendamine ekspordisektoris struktuursete reformide kaudu" siis valitsuse tehtuna peaks toimima? Riik hakkab tehaseid ehitama?
Viktor Trasberg, TÜ majandusõppejõud on Kajar Sinu küsimusele hea vastuse andnud ühes oma selle nädala artiklis.
Ta ütleb järgmist:
Mis suunas peaks siis liikuma?
Esiteks, ümber tuleb kujundada majanduse struktuur. Toota tehnoloogiliselt keerulisemaid ja välisturgudel konkurentsivõimelisemaid kaupu ja teenuseid. Seda pole kuidagi võimalik saavutada, kui me endiselt kiitleme sellega, et meie palgad on majanduskriisis langenud. Palga languse puhul on tegemist väga suure negatiivse mõjuga tootlikkusele ja konkurentsivõimele. Meie Põhjala-naabrid on sellest väga hästi aru saanud ning hoidnud tööturu ja palgataseme stabiilse ka kriisiolukorras.
Meie konkurentsieelis seega ärgu tulenegu madalamatest palkadest, vaid paremini ettevalmistatud ja tõhusamalt motiveeritud töötegemisest.
Teiseks, riigi majanduse juhtimises tuleb lähtuda demokraatlikule ja turumajanduslikule ühiskonnale omastest seaduspärasustest. Meie majandust on Euroopa Liiduga ühinemise järgsel ajal juhitud mingitest parempoolsetest parteipoliitilistest utoopiatest lähtudes. Eurole üleminek on olnud vaid kattevari valitsuskoalitsiooni äpardunud majanduspoliitikale. Majanduspoliitiliste utoopiate tagajärjeks ongi eelpoolkirjeldatud kriisisituatsioon. Väga selgelt on nähtav ka majanduse konkurentsivõime langus ja Eesti riikluse kahanemine.
Postita kommentaar