Eile käis rahvusooper Estonia Riigikogul külas, eesmärgiga riigikogu enamusele meelde tuletada eelarvekärpeid ning pensioniea tõstmisega kaasnevaid probleeme.
Täiskoosseisus rahvusooper, millesse kuuluvad sümfooniaorkester, ooperikoor, balletitrupp, solistid ja taustajõud, on iga riigi uhkus. Rahvusooper Estonia on meile vajalik, sest ilma temata jääks ränk lünk Eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuriarendamisesse, me kõik teame, et ta on üks tähtsamaid tööandjaid Eesti parimatele spetsialistidele selles valdkonnas.
Täiskoosseisus rahvusooper, millesse kuuluvad sümfooniaorkester, ooperikoor, balletitrupp, solistid ja taustajõud, on iga riigi uhkus. Rahvusooper Estonia on meile vajalik, sest ilma temata jääks ränk lünk Eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuriarendamisesse, me kõik teame, et ta on üks tähtsamaid tööandjaid Eesti parimatele spetsialistidele selles valdkonnas.
Aga ometi on Rahvusooper Estonia pöördunud seoses koondamistega Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni poole. Samasisuline murekiri on läinud ka ministrile. Mitmed kärped viimastel aastatel on viinud rahvusooperi koosseisu mõttes sellisesse seisu, kus viimati oldi pärast Teist maailmasõda. Kahe aastaga on koosseis kahanenud 536 inimesest 432 inimeseni ja alates 2008. aastast on vähendatud rahvusooperi sihtotstarbelist eraldist 19 miljonit krooni.
Lisaks sellele vähenes möödunud aastal ka piletitulu kolm miljonit krooni. Eks selle põhjuseks võib olla nii halvenenud majandusolukord kui ka see, et viimastel aastatel on kõik kultuuriasutused pidanud senise 5%-lise käibemaksu asemel asuma maksma 20%-list käibemaksu.
Maksutõus langes teatrite õlule Jänese ministriksoleku ajal. Ta võitis teatrid veel seda maksutõusu takka kiitma andes lubadusi, millest tänaseks on taandunud. 24. jaanuari 2008. aastal tegid Eesti Kontsert, Vanemuine, Rahvusooper Estonia, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, Endla Teater, Tallinna Filharmoonia, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vene Teater ja Von Krahli Teater avalduse, et toetavad kultuuriminister Laine Jänese plaani loobuda kultuuriasutuste piletite 5%-lisest sooduskäibemaksumäärast, ja olid nõus, et see tõstetakse 18%-le, sest kultuuriminister lubas kompenseerida kõikidele teatritele ja riiklikele kontserdiorganisatsioonidele 13%-lise käibemaksuvahe, ehk tõusu 5%-lt 18%-le. Praegu on see käibemaks tõusnud juba 20%-le.
Maksutõus langes teatrite õlule Jänese ministriksoleku ajal. Ta võitis teatrid veel seda maksutõusu takka kiitma andes lubadusi, millest tänaseks on taandunud. 24. jaanuari 2008. aastal tegid Eesti Kontsert, Vanemuine, Rahvusooper Estonia, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, Endla Teater, Tallinna Filharmoonia, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vene Teater ja Von Krahli Teater avalduse, et toetavad kultuuriminister Laine Jänese plaani loobuda kultuuriasutuste piletite 5%-lisest sooduskäibemaksumäärast, ja olid nõus, et see tõstetakse 18%-le, sest kultuuriminister lubas kompenseerida kõikidele teatritele ja riiklikele kontserdiorganisatsioonidele 13%-lise käibemaksuvahe, ehk tõusu 5%-lt 18%-le. Praegu on see käibemaks tõusnud juba 20%-le.
Nii et kuigi teatrid said kultuuriministrilt lubaduse, et enam makstav käibemaks neile tagasi makstakse, on rahvusooper kaotanud kärbete tõttu tegelikult märksa rohkem.
Teistes riikides jäävad riigi toetused üldjuhul vahemikku 80–95% rahvusooperi kulutustest, aga Eestis on riigi toetus alla 75%.
2008 aastal, kui etenduste ja kontsertide piletite käibemaks tõsteti 5%-lt 18%-le, siis arvutati, et sellest saab riik lisatulu 29 miljonit krooni. Nüüd on käibemaks juba 20%, järelikult on see tulu veelgi suurem. Selles mõttes võtab riik säästuajal teatritelt ja kontserdiasutustelt kaks nahka, sest lisaks kasvanud maksutulule vähendab ta teisest küljest toetusi teatritel.
Ma arvan, et see on päris valus õppetund selle kohta, kui tõsiselt võetav on ministri lubadus mõne kärpe vastuvõetavaks tegemisel.
Teistes riikides jäävad riigi toetused üldjuhul vahemikku 80–95% rahvusooperi kulutustest, aga Eestis on riigi toetus alla 75%.
2008 aastal, kui etenduste ja kontsertide piletite käibemaks tõsteti 5%-lt 18%-le, siis arvutati, et sellest saab riik lisatulu 29 miljonit krooni. Nüüd on käibemaks juba 20%, järelikult on see tulu veelgi suurem. Selles mõttes võtab riik säästuajal teatritelt ja kontserdiasutustelt kaks nahka, sest lisaks kasvanud maksutulule vähendab ta teisest küljest toetusi teatritel.
Ma arvan, et see on päris valus õppetund selle kohta, kui tõsiselt võetav on ministri lubadus mõne kärpe vastuvõetavaks tegemisel.
2 kommentaari:
Kuid tegelikult kaob koos inimesega ka Eesti võimalus. ?
Kas kaob? Nüüd veel?
Jah, kui oleme eestlastena taas kellegi tallata, kui käitume popsidena, kes tuhkagi ei arva iseolemise mõttekusest ja välistame eos juba kõik võimalused ISE OLLA.
Ja Kadri- palun kasuta eestipärast/keelset ühendust.
Mis on saanud Niklustest/Tartotest? Kukkedest ei räägigi.
See, mida igatsesime oli HELESININE unistus, mille tegelikku reaalsust, mille kütkeis oleme, me alles täna tabame. <<<<<<<sedagi vaid mõningad, kes märkavad ja mäletavad.
Oh- olgu meid rohkem!
Postita kommentaar