esmaspäev, 31. august 2009

Vaja on Riigikogu erakorralisi valimisi


Eriline aeg, nagu Eestis praegu on, nõuab erilisi abinõusid. Täna me näeme, et olukorras, kus maailmas on majanduskriis mõnevõrra leevenemas ja mõned riigid teatanud suisa majanduskasvuni jõudmisest, on Eesti jäänud kahjuks kehvemate riikide gruppi. Meie majanduslangus on Eurooopa üks suurimaid, Eesti tööpuuduse kasv üks äkilisemaid ning väljapääsu ei paista kusagilt. Selge on see, et senine poliitika ei tööta. Me ei pea ootama, kuni tööpuudus jõuab 200 000ni, saamaks teada, et ta ei tööta.

Keskerakonna on veendunud, et selleks eriliseks sammuks Eesti jaoks erakorralises olukorras saavad olla erakorralised riigikogu valimised. Kui me ootame 2011. aastani uue riigikogu ja uue valitsuseni, siis selle ajaga võivad mõnedki asjad pöördumatult kaotsi minna. Eesti vajab uut riigikogu ja uut valitsust enne, kui riik ei suuda enam pensione välja maksta, enne kui euro püüdmatusse tulevikku lükkub, enne kui kroon kukub ja enne kui tööpuuduses Ida-Virumaal inimesed tänavale tulevad. Tühi pangakonto ei ole hea poliitiline nõuandja. Meil ei ole palju aega.

Praegune riigikogu ja valitsus on saanud rahvalt mandaadi täiesti teistes oludes. Meil on buumiaja valitsus ja buumiaja parlament, mis valitsevad kriisiaja rahvast. Neid poliitikaid, mida nemad teostama tulid ei ole võimalik enam teostada. Praegu on valitsuse tegevus jooksnud ummikusse. Meil on vaja kriisist väljatulekule orienteeritud parlamenti ja majanduse elavdamisele suunatud valitsust, kes on saanud rahva heakskiidu oma tegevuskavadele ega pea ametisse astudes enam iga sekund vaatama, kas ta on Emori uuringutes tõusnud või langenud. Praegusest kriisist väljatulek nõuab tõepoolest julgeid otsuseid ja seda mitte ainult reklaamides, vaid reaalsuses.

Viis kuud tagasi toetas sotsioloog Andrus Saar riigikogu erakorraliste valimiste teemat sõnadega: „Keegi peab võtma vastutuse kiiresti tegutsed. Praegu oleme jäänud hiljaks kõigi otsustega!”

Erakorralisteks valimisteks on Põhiseadus sätestanud neli viisi. Neist rahvahääletuse korraldamine tagab kõige laiema arutelu uue mandaadi teemal. Kui rahvahääletusel vastatakse küsimusele „Kas toetate Riigikogu erakorralisi valimisi?” "JAH", on võimalik Eestile võita aasta.

19 kommentaari:

eluonselline ütles ...

erakorralised jne...
Kuhu te jooksete, kui ei tea kuhu joosta?
Valitsust võib ju remontida, kuid kus on need plaanid KUIDAS ja MIS MOODI edasi?
Ma olen kuulnud seni vaid targutamisi teemal, et remondime valitsust ja muid populistlike sõnavõtte. Eriti just Keskerakonna poolt - kui mitte ühtegi KONSTRUKTIIVSET ja ASJALIKKU ettepanekut...
Häma oskame me kõik ajada...
Seega, remont tuleb, kuid vaid siis, kui on rahvale ennem mida konkreetset ja selgesõnalist pakutud. Näidatud, kuidas ja missmoodi edasi SÕNALISELT ja PLAANILISELT...
Seni unistage seal isekeskis võimust edasi, nimelt võim tähendab ka vastutust - kes siis vastutama hakkab? Savisaar vä? Ei usu, pole ta siiani ühtegi vastutust võtnud, ei võta ta ka edaspidi...

AR ütles ...

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis valimisi on vaja selleks, et Kadri Simsoni erakond saaks valitsuses osaleda või selle lausa ise moodustada.

Ettevaatlikuks teeb see, et Kadri, Sul ei ole arusaamist, millest tuleneb meie suur majanduslangus ja praegune taas kasvama hakkamine.

Teine asi mis teeb ettevaatlikuks on Keskerakonna poliitilised seisukohad. Kuna siinses üleskutses pole neist sõnagi, siis tuleb toetuda senistele väljaütlemistele ja programmilistele dokumentidele.

Need sisaldavad maksukoormuse tõstmist, eeldavad eelarve puudujäägi suurendamist, märkimisväärset valitsussektori laenuvõtmist jms.

Kadri Simson ütles ...

Kõigepealt täpsustuseks „euluonsellisele” – sellest just oligi jutt, et valitsuse remontimine pole enam pääsetee. Remondist, mis tähendab mõne ministri väljavahetamist ei tarvitse piisata. Vaja on uut riigikogu ja uut valitsust ja hea oleks, kui tal oleks ka uus mandaat tõsiste valikute tegemiseks. Buumiaja valitsusega enam kriisiaja riiki ei valitse ning seda on tunda.

Kadri Simson ütles ...

Oleme kolleegidega esitanud majanduslanguse ja tööpuuduse kasvu pidurdamiseks mitmeid erinevaid ettepanekuid ja plaane, aga ju siis võtab nende tutvustamine veel omajagu tööd või siis ei taheta neid kuulda.

AR –le vastuseks - Mis puudutab maksukoormust, siis -16,6 protsendise languse juures pole enam mõtet rääkida, kuidas „Eesti maksusüsteem on toonud meile edu”. Kus see edu siis on ja miks meist kardinaalselt erineva maksusüsteemiga riigid kriisist märksa vähem puudutatud on, nõuab juba avatud silmadega analüüsi.

Oma erakonna kohta võin aga öelda, et meie erinev lähenemine algab probleemi diagnoosimisest ja ilmselt me võtaksime üle pigem Saksamaa ja Soome kogemusi praeguse langusega toimetulekul. Ma arvan üldse, et peaksime teistelt riikidelt märksa rohkem õppima, mitte oma -16,6 protsendiga teisi õpetama. Tööpoliitika vallas tuleb sotsiaalsete töökohtadega pikki samme edasi astuda ja seda ka koostöös ettevõtetega. Selleks tuleks ka töökohtade loomist olulislet lihtsustada kasvõi sotsiaalmaksust vabastamise abil.

eluonselline ütles ...

Kullakene, mis sa arvad, et uus VALITSUS on mingi imeinimesed?
Need on ikka nendesamade seniste seast, kes SIIANI poole midagi suutnud. Miks nad nüüd siis peaks suutma?
Pigem aitaks see, kui kogu senine seltskond võtaks VASTUTUSE - Teie kah preili MUST sealjuures.

Üks küsimus . Jäeti rahast ilma kunstikool, kus noored said käia õppimas tänaval tolgendamise asemel kunsti. Üks neist noortest on isegi rahvusvahelise auhinna saanud. Nüüd paneb kunstikool uksed kinni, sest see 200 000 on eelarvest puudu, et üüri ja kommunaalkulusid maksta. Samas, anti mingi raamatu ilmumiseks see summa.
Kas see on vastutus? Kas need inimesed kes tegid sellisied otsuseid peaks olema riigi mõistes vastutustundlikud?
Kas see uus "valitsus" teeks just selliseid otsuseid?
Lapsed ei saa ju valida..

Pilland ütles ...

Your report is very interesting indeed.
I invite You to see my Italian-Estonian site http://www.pillandia.blogspot.com
You'll find a rich collection of photos of political borders from all the world.
Best wishes!

AR ütles ...

Kadri,

Ärme siis räägi sellest, et maksusüsteem on toonud edu. Seda tunnistavad ilmselt kõik, et maksutulude struktuur on liiga tundlik maailmaturu kõikumistele.

Kas Keskerakond seda tunnistab, et suured ja sagedased muutused maksusüsteemis peletavad välisinvestoreid eemale ja pärsivad ettevõtlust?

Vaatame fakte:
- maksukoormus on hetkel ca 40%, millega me oleme meist 3-4 korda kõrgema elatustasemega riikide tasemel;
- pigem küsimus: kas Keskerakond näeb, et maksukoormuse tõstmine praeguselt tasemelt kõrgemale (iga % pall makskoormust = ca 2 mlrd EEK) on mõistlik? Küsides teistpidi - kas Keskerakond arvab, et maksude tõstmine ei mõju pärssivalt majanduskasvule. Võttes arvesse meie elujärge. Ei maksa meid võrrelda 3-4 korda rikkamate põhjamaadega.

Saksamaa ja Soome "tulid kriisiga paremini toime" sest:
- nende elatustase on 3-4 korda kõrgem kui meie oma;
- sellest tulenevalt nende sisetarbimise osakaal SKP-s on oluliselt suurem kui Eestis. Sisuliselt nii, et eksport seal 20% SKP-st ja meil sisetarbimine 20%;
- kõrgem elatustase tähendab ka, et valitsussektori osakaal SKP-s on saab olla suurem - on mida maksustada;

Ehk siis, kui ka Eestis oleks olnud võimul Keskerakond, oleks kõrgem tulumaksumäär, astmeline tulumaks, pidevalt 4% töötuskindlustusmaks, isegi siis oleks Eesti majandus langenud vähemalt 16%. Suure tõenäosusega rohkem, sest

a) kõrgem maksukoormus tähendab üldjuhul väiksemat majanduskasvu, s.t. languse baasiks olev SKP oleks oleks olnud väiksem;

b) ekspordi ehk välisnõudluse ärakukkumine kui negatiivse kasvu peamine allikas on olemuselt absoluutsuurus, s.t. see oleks langenud absoluutväärtuses sama palju, suhteliselt siis madalamalt baasilt rohkem.

Ehk siis väidaks küsimus/väite "miks meist kardinaalselt erineva maksusüsteemiga riigid kriisist märksa vähem puudutatud on" peale, et meie maksusüsteem ja suur majanduslangus on väga nõrgalt omavahel seotud või ei ole seda üldse.

Kadri Simson ütles ...

AR, ma näen, et Sa istud riigikogu arvuti taga ja seega võtad erakorralisi valimisi ehk isiklikumalt kui tavakülaline mu blogis.
Siiski, erakorralisi valimisi ei ole vaja nivõrd ühelegi erakonnale, vaid riigikogule tervikuna. Uus mandaat annaks ka toetuse otsusteks, mida täna keegi teha ei taha.
Miinus 16,6 majanduses näitab, et tänane poliitika on ammendunud.

AR ütles ...

Vabandust, aga nii Riigikogust kui ka erakondlusest olen üsna kaugel.

Ei tahaks, et sisuline diskussioon leiab taolise lõpu.

Neid inimesi, kellele Reformierakonna poliitika ei meeldi on palju. Samas, kui selgeks alternatiiviks olev Keskerakond käitub samamoodi nagu Ansip - väites salapärasel moel, et neil on plaan, samas seda plaani ennast tutvustamata ja keeldudes olukorra põhjuste üle sisuliselt arutamast, siis on vähe lootust end ükspuha mis meetodiga enamuskünnisest ülespoole upitada.

AR ütles ...

Üks küsimus, et kas saan õigesti aru, et Keskerakonna värskeim üldine programmiline dokument on see:

Riigi majanduspoliitilised meetmed majanduskriisi tingimustes, Edgar Savisaar ja Jaan Õmblus

eluonselline ütles ...

See Savisaare ja Õunapuu jutt on nagu 10 klassi poisikeste jutt.
Sellest ilusatest populistlikest sõnadest rääkimine on tore, kuid tekib küsimus, kust see RAHA VÕETAKSE? Trükitakse juurde? Korjatakse puu otsast? Või müüakse eesti venemaale maha? Laenata??
Jutt on ilus, kuid TEGEVUSKAVA ei ole.
Kas sellest on raske aru saada???
Selle kõige täitmiseks mis seal artiklis kirjas oleks vaja ikka 5 korda niipalju, kui eesti riigi senine eelarve...

Üks soovitus - kui te muidu aru ei saa asjadest, siis võtke statistikaameti lehelt numbrid ja ostke paar karpi tikke, iga miljon tähistage tikuga ... siis ehk muutub asjast aru saamine selgemaks..
Muidugi mõnel nooremal kodanikul on veel ehk võimalus kooli tagasi minna... ja natuke matemaatikat õppida..

Meelis ütles ...

Ühesõnaga, kui see eelnõu Riigikogus läbi läheb ja rahvahääletus toimub, siis toimuvad ka erakorralised valimised nagunii, sõltumata rahva arvamusest? Põhiseaduses on ju kirjas, et kui rahvahääletus läbi kukub, toimuvad erakorralised valimised.

Kadri Simson ütles ...

Ei, erakorraliste valimiste toimumise otsustavad siiski kodanikud, kes vastavad küsimusele "Kas soovite riigikogu erakorraliste valimiste toimumist 7. veebruaril 2010?"
Tegemist ei ole mitte seaduseelnõu rahvahääletusele panekuga, vaid Põhiseaduses on Riigikogul õigus panna rahvahääletusele muu riigielu küsimus.

Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.

Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.

Virgo Kruve ütles ...

Hea mõte ja esimene tõsine algatus Keskerakonnalt, mis võib ka tegudega lõppeda. Siiani on tegeldud avalduste paberile kirjutamise ja interneti mängude koostamisega. Isegi varivalitsust pole koostatud, see on brittide tava ja seal riigis õppinuna oleksid võinud sellega ka välja tulla.
Majanduskriisi tingimustes tuleb tõepoolest ümber hinnata need juhid, kes said hakkama headel aegadel. See aga ei tähenda, et tuleb hakata majandust veelgi jahutama ehk siis makse tõstma või praeguse valitsuse eeskujul kärpima. Lugesin eile just Argentiina kriisist, kus IMF-i suuniseid järgides hävitati 10 aastaga riigi majanduskasv ja likvideeriti jõukas keskklass. Praegu on seal riigis mingi naturaalmajanduse sarnane majandus, mis pole isegi "metsiku lääne" kapitalism.
Ma saan aru, miks ansiplased ja laarikud võivad valimiste vastu olla, sest neil kulus vaid 2 aastat eesti majanduse hävitamiseks (alates pronksiöödest) ja seda ei peida isegi viigilehe taha kui sinna kirjutada "Ma armastan Tallinna/Tartut/Pärnut).
Erakorralised valimised lööksid õhu välja ka rohelistest tühikargajatest ja ilmselt kärbiksid ka parempoolsete puudli SDE saba.
Valimistel näeme, raisk!
(www. valimised2009 .com)

Jan ütles ...

Paar küsimust kohe Kadrile, seoses erakorraliste valimistega:
1) Kust see raha võetakse? Milleks veel rohkem seda niigi kärbitud eelarvet lõhki ajada valimiste korraldamisega
2) Ütlesid, et teie erakond analüüsib probleemi, kuid vaadates natukene minevikku, siis ei leia ma küll mingeid suuri probleemide analüüse. Võtame näiteks alkoholi vastane võitlus. Mis analüüsimine see on kui lihtsalt keelame? Kas poleks olnud lihtsam analüüsida, miks eestlane joob ja siis vastavad abinõud tarvitusele võtta? Analüüsi võimes ma igatahes kahtlen väga tugevalt.
3) Millised on need täpsed ettepankeud, mida elluviima hakkate, et eesti kriistist kiiremini välja tuua? Õmbluse ja Härra Savisaare majandusteese siia mitte pakkuda, kuna enamus neist olid ikka puhas raha tuulde loopimine.

Sooviks konkreetseid vastuseid, mitte mulli puhumist ja ümbernurga keerutamist.

Parimat

G. ütles ...

[...The special time we are living today in Estonia, requires special measures...]
http://www.estonianfreepress.com/2009/08/kadri-simson-estonia-needs-new-elections/

Ivo ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kadri Simson ütles ...

Virgo,
täna tundub, et Riigikogus peale Keskerakonna polegi ühtegi jõudu jäänud, kes julgeks valijate ette astuda. Juba otsitakse põhjendusi, miks ei tohiks üldse rahvahääletust algatada.
Paraku ongi demokraatiale kõige suuremaks ohuks püüdlus teha otsuseid krokodillide komisjonides ning vältida igal võimalusel rahvahääletusi.

Kadri Simson ütles ...

Jan,
Sinu küsimus valimiste ja rahvahääletuse kulukusest on ju mõttetu. Seni kuni kehtib tänane riigikord, toimuvad ka valimised. Kas nad toimuvad erakorralisest olukorrast tingituna aasta varem ja annavad uuele valitsusele selge mandaadi järgmiseks neljaks aastaks või toimuvad aasta hiljem ja senini ei toimu midagi, selles on küsimus.
Mina isiklikult arvan, et venitamine läheb Eestile kordades kallimaks, kui kiire tegutsemine.

Lahendustest loe aga minu blogi teistes postitustes. Täna anname üle näiteks eelnõu sotsiaalsete töökohtade toetuseks.