Ma leian, et uusaasta lubadused ei pea alati olema piinarikkad või saavutamatud, nii et juba vabariigi aastapäevaks on headele soovidele käega löödud. Seetõttu andsin endale meeldiva ja tervet aastat hõlmava lubaduse – sel aastal loen enam raamatuid.
Lubadus sündis iseenesest vana aastat ära saates ning selle käigus sõpradele oma värskeid raamatuoste presentreerides. Tõsi, 2008 oli minu jaoks ka ääretult kidur raamatuaasta, mille lõpetas Mihkel Raua surematu teos. Muide, üks mu tuttav esines teooriaga, et viimast „Musta pori näkku” peatükki ei ole Raud ise kirjutanud, sest see on palju haaravam ja ilukirjanduslikum. Igatahes, müts maha autori ees, et ta on valmis saanud teosega, mis paneb inimesi tekstianalüüsi tegema ning jõuab teemaks pea igal meeldival istumisel. Põhiline aga -- maalib sõnades selliseid kujutluspilte, et ka mina ei saa enam telekas poliitik Tarmo Kruusimäge vaadates meelest kirjeldusi leheküljelt 18. (tõlge: vaene mees, edaspidi ajab ta alati naerma).
Uut aastat alustasin aga Qanta Ahmedi autobiograafilise raamatuga Saudi Araabiast „In the Land of Invisible Women”. Möödunud aastast jäi mulle ühe eredama mälestusena kindlasti reis Saudi Araabiasse (ka kohtumine kuninga Abdullah bin Abdul Aziz Al Saudiga), seega on selles raamatus juba olnud päris palju äratundmisrõõmu.
Oma järjekorda ootavad veel „Iraq and the Lessons of Vietnam”, Kenneth B. Pyle „Japan rising” ja William H. Overholti „Asia, America and the Transformation of Geopolitics”.
Ning kuna 2009 tuli majandussurutise tähe all, siis on lugemisjärjekorras ka FDRi elulugu ning lähem käsitlus president Roosevelti esimesest sajast päevast kabinetis, ehk siis New Deali sünnilugu.
Viimasena, aga mitte vähetähtsana ootavad oma järjekorda ka Hans Binnendijki toimetatud „Transforming NATO” ning kolonel Thomas X. Hammesi „The Sling and The Stone. On War in the 21st Century”.
Tõepoolest, aasta on pikk, sellega jõuab nii mõndagi!
Head uut algavat aastat kõigile!
Lubadus sündis iseenesest vana aastat ära saates ning selle käigus sõpradele oma värskeid raamatuoste presentreerides. Tõsi, 2008 oli minu jaoks ka ääretult kidur raamatuaasta, mille lõpetas Mihkel Raua surematu teos. Muide, üks mu tuttav esines teooriaga, et viimast „Musta pori näkku” peatükki ei ole Raud ise kirjutanud, sest see on palju haaravam ja ilukirjanduslikum. Igatahes, müts maha autori ees, et ta on valmis saanud teosega, mis paneb inimesi tekstianalüüsi tegema ning jõuab teemaks pea igal meeldival istumisel. Põhiline aga -- maalib sõnades selliseid kujutluspilte, et ka mina ei saa enam telekas poliitik Tarmo Kruusimäge vaadates meelest kirjeldusi leheküljelt 18. (tõlge: vaene mees, edaspidi ajab ta alati naerma).
Uut aastat alustasin aga Qanta Ahmedi autobiograafilise raamatuga Saudi Araabiast „In the Land of Invisible Women”. Möödunud aastast jäi mulle ühe eredama mälestusena kindlasti reis Saudi Araabiasse (ka kohtumine kuninga Abdullah bin Abdul Aziz Al Saudiga), seega on selles raamatus juba olnud päris palju äratundmisrõõmu.
Oma järjekorda ootavad veel „Iraq and the Lessons of Vietnam”, Kenneth B. Pyle „Japan rising” ja William H. Overholti „Asia, America and the Transformation of Geopolitics”.
Ning kuna 2009 tuli majandussurutise tähe all, siis on lugemisjärjekorras ka FDRi elulugu ning lähem käsitlus president Roosevelti esimesest sajast päevast kabinetis, ehk siis New Deali sünnilugu.
Viimasena, aga mitte vähetähtsana ootavad oma järjekorda ka Hans Binnendijki toimetatud „Transforming NATO” ning kolonel Thomas X. Hammesi „The Sling and The Stone. On War in the 21st Century”.
Tõepoolest, aasta on pikk, sellega jõuab nii mõndagi!
Head uut algavat aastat kõigile!
5 kommentaari:
Vabariigi aastapäev on ometigi nii kaunis kuupäev vaevu kaks kuud vastu pidanud jätkusuutmatuist lubadusist loobuda ja uued, realistlikumad, välja mõelda:) Aasta algus on ikka nii vägev aeg, et siis võibki veidi utopistlikumalt ellu suhtuda, ka lubaduste osas (kui ei ole just valimislubadused:))
Ahsoo ja - head uut aastat kah!
Kõlab umbes nii nagu: luban, et uuel aastal hakkan sööma! Palju õnne, Kadri!
Hea Arni, soovin Sullegi head uut aastat!
Woland - eks enamik uusasta lubdusi olegi söömise/mittesöömisega seotud. Tore on, kui Sa ka vaimutoitu sama naturaalseks pead, kui mina. Seega saad aru, et "söön rohkem raamatuid" on tegelikult üks korralik lubadus uueks aastaks:)
Rõõmsalt üllatunud, poliitikud peaksid rphkem oma raamatukappi näitama.
Postita kommentaar