teisipäev, 20. jaanuar 2009

Ajaloo võlu (paadi mittekõigutamine ja defitsiidis eelarve)


„Nende poliitika oli kasvav eelarvedefitsiit, mis on suurendanud majanduse stagnatsiooni, kasvatanud tööpuudust ning andnud oma panuse panganduse kokkukukkumisele!”

Need sõnad kuuluvad Franklin Delano Rooseveltile 76 aastat tagasi, kes kritiseeris eelkäijat, kes kulutas „kolm pikka aastat teekonnal pankrotti”.

Täna ametivannet andev Barack Obama rääkis teleusutluses, et vaatab eeskuju otsivalt FDRi esimesele sajale päevale. Tema eeskujul loen paralleelselt Jean Edward Smithi “FDRi” ning Jonathan Alteri “The Defining Moment: FDR’s Hundred Days and the Triumph of Hope”.


Alter räägib, et kõigil oli Roosevelti ametisse astumise ajaks kõrini eelmise valitsuse “paadi mittekõigutamise poliitikast”. Lausa nii kõrini, et kui FDR oleks esimese sammuna Kapitooliumi maha põletanud, oleks teda ikka heakskiidu kisa saatnud, sest vähemalt süütas ta valguse.

FDRi meeskonda kuuluv Rex Tugwelli meenutab inauguratsiooni ning oma hämmastust selles osas, et uue presidendi poolt peetav kõne sai muuta nii suurel määral edasisi sündmusi. Piisas vaid lootuse andmisest. Hope! Näis, kas ka tänases inauguratsioonikõnes on sel oma roll, sest ka Obama usaldusväärsus majandusküsimustes on täna suur.

Suure depressiooni aegses majanduskriisis vaevlevad inimesed ootasid lahendusi ja seda asus ametisse vannutatud president kogu oma tarmukusega ka pakkuma. Jean Edward Smith kirjeldab klassikaks saanud “esimese saja päeva” kujundi tekkimist, mis on otseselt seotud USA esindajatekoja istungitesessiooniga 9. märtsist 1933 kuni 15. juunini 1933 ehk täpselt 100 päeva. Esimese seaduse vastuvõtmiseks panganduse päästmiseks kulus alamkojas, ülemkojas ja presidendi allkirjastamiseks vaid 6 tundi.
Ametiaega alustav Obama on välja käinud oma majandusprogrammi, kirjutasin sellest pikemalt täna delfis. Aga ta andis valimiskampaanias oma esimese tööpäeva suhtes ka sellise lubaduse: “my first day in office, I will bring the Joint Chiefs of Staff in, and I will give them a new mission, and that is to end Iraq war responsibly and deliberately but decisively."

8 kommentaari:

Andres ütles ...

FDR jätkas tegelikult juba Hooveri alustatud ebatervet poliitikat, mis üksnes pikendas depressiooni. Kahjuks näib, et Obama kavatseb jätkata selles vallas Bushi alustatut. Kui ta oma lubadused tõesti teoks teeb, siis tuleb riigieelarve defitsiit USA analüütikute arvutuste kohaselt kolm korda suurem kui Bushi viimasel aastal. See ei ole just eriti vastutustundlik käitumine tuleviku ja ülejäänud maailma suhtes, mis peab sisuliselt maksma USA laristamise kinni oma elustandardi arvelt, sest dollaripõhise süsteemi kokkuvarisemisel oleksid ju ilmselt veel hullemad tagajäred.

Kadri Simson ütles ...

Andres,
Sulle meelepärane teooria, et FDRi new deal pikendas majanduskriisi, on viimasel ajal popp ka parempoolses Fox News kanalis.
Pole ju ime, et USAs on sarnaselt Eestile ikka inimesi, kes arvavad, et riigi rolli tuleks vähendada ja hättasattunute endi asi on majanduskriisis hakkama saada.

Paraku on kõik tõsiseltvõetavad ajaloolased teist meelt.

Hea ja lihtne arvamus on selle kohta David Sirotal

http://www.salon.com/opinion/feature/2009/01/02/sirota_fdr_depression/

Kadri Simson ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Andres ütles ...

Jään siinkohal eriarvamusele. Minu meelest on Robert Higgs ja mitmed teised seda teemat põhjalikult käsitlenud Austria koolkonna esindajad, kes on loetletud prof. David T. Beito reaktsioonis sinu viidatud artiklile, tõsiseltvõetavad majandusajaloolased. Fox Newsi ei vaata, seetõttu ei oska seal näidatavat kommenteerida.

Kadri Simson ütles ...

Võiksin ju vastu nimetada Columbia Ülikooli professorit Alan Brinkleyt, aga ka Arthur M. Schlesingeri, William Leuchtenburgi, Geoffrey C. Wardi, David M. Kennedyt, Mark Leffe ning Jonathan Alterit. Kui nimetada mõned minu jaoks autoriteetsed nimed.

Tegelikult on ajaloolasi, keda FDR ja tema ajastu köidab, tõesti palju. Ainuüksi möödunud aastal ilmus 68 uut raamatut, mille jaoks tehti uurimistööd FDRi raamatukogus.

Kui ühe teemaga tegeleb selline kogus ajaloolasi, siis ainsad võimalused tähelepanu saada on teha kas tõeline elutöö või lihtsalt vastanduda kõigile autoriteetidele.

Andres ütles ...

Mis mõttes kõigile autoriteetidele? Ühe 1995. aastal avaldatud uuringu kohaselt olla pooled USA majandusteadlastest ning veerand ajaloolastest nõustunud, et New Deal pikendas Suurt Depressiooni. FDR-i poliitikat kritiseeris omal ajal korduvalt ka Keynes.

Kadri Simson ütles ...

Kilde Obama inauguratsiooni kõnest:
Tuleb ehitada baas uuele majandustõusule ja taastada inimeste usaldus valitsuse vastu.
Pole oluline, kas valitsus on liiga suur või väike, oluline on, et ta töötaks.

Ehk tagasitulles meie ajaloo tõlgendamise juurde: kriisis on rahvas valmis toetama iga lootustandvat lahendust, aga kui see ei tööta, on tagasilanguse hind väga kallis. Eesti 30ndad on selle tagasilanguse näiteks, FDR tuli aga new dealiga kriisist välja.

Andres ütles ...

Obama on ikka olnud hea jutumees, kes räägib just seda, mida rahvas kuulda tahab. Tegusid veel vara hinnata.

Mulle tundub siiski usutavam see tõlgendus, mille kohaselt vabanes USA majandus depressioonist alles tänu Teise maailmasõja algusele, millest tingituna mindi üle sõjaaja majandusele. Sõja ajal loobuti konservatiivide survel muide suuremast osast New Deali raames sissetoodud muudatustest. Sõjajärgne buum ei olnud kindlasti New Deali teene.