reede, 14. mai 2010

Kas on piisavalt valus?




Millal küll saab Eestis selgeks, et karmi tööpuuduse jätkumine veel aastaid läheb meile kordades kallimaks, kui täna tegutsema asumine?

Kui viiendik tööealistest inimestest on tööta ja jääb tööta veel kolmeks aastaks, siis selle kasutamata ressursi ja loomata väärtuste hind jõuab Eestis pea poole aastase SKP mahuni – seda on aga oma 100 miljardit!!! Ja nüüd paneme kaalukausile, et tänane valitsus ei kavatse riigi eelarvest mitte midagi töökohtade loomisse panustada, sest „eelarve tuleb hoida tasakaalus“! Säästame pisku, et kaotada nii palju.


Ühes lastelaulus on peategelaseks õnnetu karumõmm, kelle memm läks metsa maasikale ja taat läks metsa vaarikale ning pole kedagi, kes unelaulu laulaks.


Täna ei ole see enam vaid unelaulu-karumõmmi mure, vaid paljudes Eestimaa koolides on mure lastega, kelle vanemad on läinud välismaale tööle ja jätnud lapse isepäi kasvama.

Statistikaamet nentis, et tööga hõivatute hinnanguline arv oli Eestis selle aasta alguses 554 tuhat, mis on Eesti taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Nii vähe inimesi pole Eestis kunagi töötanud.

Jah, uudistest kuuleme juba juttu nagu oleks tööpuudus vähenemas. Ametlikult see nii ongi, sest töötult saab võtta töötu staatuse ka ilma, et ta töö leiaks. Seda nimetatakse sanktsiooniks. Uurisin sel nädalal töötukassa esindajatelt, et mis on saanud 2009. aastal sanktsioonidega töötu staatusest kustutatud 26 tuhandest inimesest. Selgus, et tänaseks on neist maksumaksjaks saanud 15%. Nende inimeste üle on mul hea meel - kui maksu maksad, järelikult oled leidnud Eestis töö. Veel 30% on mõne kuu möödudes end taas töötuna arvele võtnud. Kuid ülejäänud 55% ehk üle 14000 inimese on kadunud. Seda on Kuressaare või Valga linna jagu. Kas need kadunud on Eestist lahkunud või lihtsalt heitunud, ei teata.

Soovitades inimestel Eestist lahkuda, läheb tänane valitsus lihtsa väljapääsu suunas – nende jaoks kaob ka inimesega probleem. Kuid tegelikult kaob koos inimesega ka Eesti võimalus. Arengufondil oli Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks välja pakkuda erinevaid arenguvõimalusi. Tänase poliitika jätkudes peeti tõenäoseks, et Eestist saab Lõuna-Soome. Piirkond, kust asisemad inimesed lahkuvad ning oleme muutunud jõukate põhjanaabrite ääremaaks.



Vanarahvas ütles, et mida külvad, seda lõikad. Ansipi stiil on aga öelda, et riik midagi töökohtade loomiseks tegema ei peagi. Seega on põld lihtsalt sööti jäetud. Parts soovitab, et minge otsige mujalt ning Ligi lööb usinasti kaasa, et kui valitsuse tegematajätmised ei meeldi, mine ära!


Kuid...

...Ära veel mine! Tänane valitsus peab oluliseks eelarveridade numbreid, mitte inimesi. Kuid ilma inimesteta ei tule ka numbreid. Kodu mahajätmise asemel on võimalik vahetada valitsust.

4 kommentaari:

Priit Kutser ütles ...

Olen kõiges samal arvamusel, kuid ühte mõtet võimendaksin (kõike ei jõua hetkel lihtsalt). Nimelt, see on suur oht, kuidas parempoliitikud kaagutavad ööd ja päevad sellest, kui hea on ikka ja kui normaalne on see (sh välisminister Paet), et eestlased Eestist välja võõrsile tööle lähevad.

Jah, kui neil alaealisi lapsi kodumaal ootamas ei ole, siis on see okei. Vastasel korral jäävad lapsed üksi või kes teab, kelle hoole või "hoole" alla.

Igaüks aga teab, et lapsele on just ema ja isa talle kõige olulisemad (eriti veel tema kasvamisel täiskasvanuks). Mulle tundub, et Toompea valitsus lähtub nõukogude aegsest mõtteviisist, et küllap ühiskond lapse üles kasvatab. Panen siinkohal parempoliitikutele südamele, et nõukaajal oli ühiskond veidi turvalisem kui see on tänapäeval...

Kadri Simson ütles ...

Täna kirjutab TÜ majandusõppejõud Viktor Trasberg veel põhjalikumalt, mida tähendab leppimine suure tööpuudusega.

Trasberg ütleb:
"On selge, et laenu abil majanduse ergutamise suurendab ka maksumaksja kulutusi tulevikus. Aga kui riigis on 20 protsenti inimestest töötamisest eemal, siis lihtsustatult võttes jääb samas suurusjärgus ka koguprodukti loomata. Ehk stiimulpakettide kaudu majandusse kanaliseeritud eelarvevahenditest kordades enam.

Seega, hoides kokku ühe krooni majandusse investeerimise arvelt jääme samal ajal ilma viiest kroonist kogutoodangust. Nii lihtne ongi selgitus sellele, miks riigid on oma majandust jõuliselt stimuleerima asunud! Kui majandus kasvab, siis on võimalik tulevikus ka riigi laenukoormust alandada. Kui majandus ei kasva, siis pole miski võimalik."

Kogu artikkel leitav siit:
http://bit.ly/bigXU4

Priit Kutser ütles ...

Millegipärast on enamus (kui isegi mitte kõigi) arenenud riikide võlakoormus väga suur. Eestiga võrreldes lausa kolossaalselt suur. Ansip keksib aga mööda ilma ringi ja siristab sellest, et kui tore on ikka see, et Eesti laenukoormus niivõrd väike on. Samal on tema rahvas näljas ja paljas!

Mul jäi lisamata see, et maapiirkondades, kus alaealiste vanemad on välismaal tööl, on olukord ikka päris hull, sest lapsed, kellel puudub järelevalve ja ka raha, et kuskil trennis või mujal käia, st mõistlikult oma aega veeta, tegelevad huligaanitsemisega. Kui ka kõht juhtub tühi olema või on meelemürgid hakanud meeldima, siis on ka kuritegevus kerge tulema.

Minu meelest on Eesti teelahkmel: kas minna edasi Eesti põhja viinud miltonfriedmanliku majandusmentaliteediga või hoopis kaynesistlikku koolkonda järgides, mis ütleb meile, et riik peab sekkuma, sest turg ei reguleeri ennast lõpuni ise ära.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kas tootmispõhisest majandusest,tootmispõhisest teadusest,tootmispõhisest haridusest
olete midagi kuulnud vää?
Miks te siis sellest ei räägi?
Kas te võikisite teha loo kuidas on lood arenema hakkaval eesti elektriautotööstusel?
Sest vaadake,Silwi kavatseb hakata tootma elektriautosid ja see on väga oluline tervele eestile sest tänu neile saaks tööd iga küla elanik...

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/06/kuis-taastada-eesti-kula-ehk-mida.html