Riigikogu liikmeid seatakse erinevatesse pingeridadesse. Nii saab teada, et meedialemmik on IRLi fraktsioon ja enim sõna saab Riigikogu saalis Ene Ergma. Aga et tegemist on siiski minu blogiga, annan teada, et ka mina olen sel kevadhooajal olnud kõnepidajate esikümnes. Pole paha, sest peale aasta alguses Riigikaitsekomisjoni aseesimehe kohalt lahkumist kuni viimase istungipäevani, mil minust sai Keskerakonna fraktsiooni esimees, olin ju tavaline lihtliige.
Siiski ei hakka end ehtima backbencheri tagasihoidliku kuuega, sest tegelikult kaitsesin sel kevadel kahte olulist eelnõu – astmelist tulumaksu ehk kõrgema 33 protsendilise tulumaksuastme sisseviimist tulule, mis ületab kuus 25 000 krooni ning riigiettevõtete juhtide palkadele ülempiiri seadmist, et need jääks alla 90 000 krooni kuus.
Tooni kogu kevadele andsid siiski eeskätt valitsuse vead. Kevadistungid möödusid suuresti möödunud aasta otsuste parandamise tähe all. Valitsus võttis alles eelmise aasta detsembris vastu Töölepinguseaduse ning 2009. aasta eelarve. Mõlemad on tänaseks parandatud, eelarvet lausa kaks korda. Ning aina kõvemini kõlavad Toompea lossi kuluaarid sellest, et kolmandale parandusele kogunetakse juba kesk suve.
Statistika viitab ka sellele, et suurimad kõnetoolis olijad – Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi (enne rahandusministriks minekut) just eelarvekärpeid kaitsesid. Kolme hulka mahtus ka Väino Linde, kes Põhiseaduskomisjoni esimehena sel kevadel parandas Urmas Reinsalu praaki. Kui Reinsalul oli õnnestunud ülikonnanööbi külge sebrakostüüm õmmelda ehk susserdada soolise võrdõiguslikkuse seadusega nii, et president selle välja kuulutamata jättis, pidi Linde asja korrigeerima ja ise saalis kohalike omavalitsuste valimise seadust kaitsma asuma. Nii sai ta kevadhooaja kolmandaks kõnemeheks.
Sõnavõttude pingerida juhtisid aga Ene Ergma, Kristiina Ojuland ning Jüri Ratas – ilma juhataja antud sõnata ei saa ju keegi alustada ei küsimust, vastust ega kõnet.
Kõik riigikogulaste esinemised ajakirjanduses on samuti kokku loetud. Selle põhjal selgub, et IRLi fraktsioon oma 19 liikmega on saanud 5260 mainimist. Järgneb reformistide fraktsioon 4082, keskfraktsioon 3223, sotsid 2523, rahvaliitlased 1723 ning rohelised 997. Ilmselt on isamaalaste menu üheks põhjuseks tõsiasi, et nende erakonna esimees on Riigikogus, samas kui teiste suurimate erakondade esimehed sellesse statistikasse oma panust ei anna. Kõige rohkem kajastust leidnud riigikogulane ongi Mart Laar 1858 looga, napim kajastus kuulub ühele suurima fraktsiooni tagasihoidlikule liikmele 11 tabamusega poole aasta jooksul.
Ringsõitude kohta statistikat ei tehta, aga olen enam kui kindel, et seda juhib Jüri Ratas, kes on kahe Riigikogu aseesimeheks oldud aastaga külastanud enamikke Eesti omavalitsusi. Olen püüdnud minagi Toompea mäelt võimalikult tihti alla saada. Enamasti siis Pärnumaale, aga sel aastal on käidud ka Saaremaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa ning Raplamaa omavalitsustes ning mitmetes toredates koolides.
Siiski ei hakka end ehtima backbencheri tagasihoidliku kuuega, sest tegelikult kaitsesin sel kevadel kahte olulist eelnõu – astmelist tulumaksu ehk kõrgema 33 protsendilise tulumaksuastme sisseviimist tulule, mis ületab kuus 25 000 krooni ning riigiettevõtete juhtide palkadele ülempiiri seadmist, et need jääks alla 90 000 krooni kuus.
Tooni kogu kevadele andsid siiski eeskätt valitsuse vead. Kevadistungid möödusid suuresti möödunud aasta otsuste parandamise tähe all. Valitsus võttis alles eelmise aasta detsembris vastu Töölepinguseaduse ning 2009. aasta eelarve. Mõlemad on tänaseks parandatud, eelarvet lausa kaks korda. Ning aina kõvemini kõlavad Toompea lossi kuluaarid sellest, et kolmandale parandusele kogunetakse juba kesk suve.
Statistika viitab ka sellele, et suurimad kõnetoolis olijad – Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi (enne rahandusministriks minekut) just eelarvekärpeid kaitsesid. Kolme hulka mahtus ka Väino Linde, kes Põhiseaduskomisjoni esimehena sel kevadel parandas Urmas Reinsalu praaki. Kui Reinsalul oli õnnestunud ülikonnanööbi külge sebrakostüüm õmmelda ehk susserdada soolise võrdõiguslikkuse seadusega nii, et president selle välja kuulutamata jättis, pidi Linde asja korrigeerima ja ise saalis kohalike omavalitsuste valimise seadust kaitsma asuma. Nii sai ta kevadhooaja kolmandaks kõnemeheks.
Sõnavõttude pingerida juhtisid aga Ene Ergma, Kristiina Ojuland ning Jüri Ratas – ilma juhataja antud sõnata ei saa ju keegi alustada ei küsimust, vastust ega kõnet.
Kõik riigikogulaste esinemised ajakirjanduses on samuti kokku loetud. Selle põhjal selgub, et IRLi fraktsioon oma 19 liikmega on saanud 5260 mainimist. Järgneb reformistide fraktsioon 4082, keskfraktsioon 3223, sotsid 2523, rahvaliitlased 1723 ning rohelised 997. Ilmselt on isamaalaste menu üheks põhjuseks tõsiasi, et nende erakonna esimees on Riigikogus, samas kui teiste suurimate erakondade esimehed sellesse statistikasse oma panust ei anna. Kõige rohkem kajastust leidnud riigikogulane ongi Mart Laar 1858 looga, napim kajastus kuulub ühele suurima fraktsiooni tagasihoidlikule liikmele 11 tabamusega poole aasta jooksul.
Ringsõitude kohta statistikat ei tehta, aga olen enam kui kindel, et seda juhib Jüri Ratas, kes on kahe Riigikogu aseesimeheks oldud aastaga külastanud enamikke Eesti omavalitsusi. Olen püüdnud minagi Toompea mäelt võimalikult tihti alla saada. Enamasti siis Pärnumaale, aga sel aastal on käidud ka Saaremaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa ning Raplamaa omavalitsustes ning mitmetes toredates koolides.
Väike kommentaar ka fotole: mõni päev on olnud Riigikogus selline, et nutt tuleb peale. Mõni teine seevastu on päris optimistlik. Sageli on seis aga selline, et ei tea, kas nutta või naerda. Ühel sellisel õhtusel istungil olengi tabanud oma kaks head kolleegi Ain Seppiku ja Aivar Riisalu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar