Paar kuud tagasi, märtsi lõpus avaldasid Rootsi valitsuse liikmed päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Alles jääb põhipalk kindlas suuruses. Ja lisaks riigifirmadele nõuti seda ka riigiosalusega firmades, näiteks TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% osalusest- aktsiatest, see õnnestus. Sarnase initsiatiiviga on USA president Barack Obama ja Föderaalreserv alustanud USA pangandussektori tasude kontrolli all hoidmist. Ning see puudutab mitte ainult neid panku, kes on saanud riigi poolt toetust. Seega on tegemist laiema trendiga, mis majanduslanguse korral tagab, et omapoolse sammu astuvad ka tippjuhid.
Ka Eestis kinnitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, et üheski riigifirmas ei tohiks maksta praeguses olukorras palka, mis ületab miljon krooni aastas.
Ometi hääletasid reformistid, IRL ja rohelised maha eelnõu, mis oleks Eesti riigile kuuluvate äriettevõtete ja sihtasutuste juhtide palkadele seadnud ülempiiri 90 000 krooni kuus. See on samas suurusjärgus Eesti kõrgeima ametikandja ehk presidendi ametipalgaga, sellele jäävad kaugelt alla nii peaministri kui rahandusministri tasud.
Valik oli lihtne ja võiks öelda, et ideoloogiline. Kas suure kärpimise ajal peavad oma osa andma ka tippjuhid või piisab lihtsalt palgafondi koomaletõmbamisest, mis mõnel juhul tähendab töökaotust sadadele tavatöötajatele. Riik saab olla hea omanik, ehk aitas antud arutelu vähemalt nõukogude mõtteid õigele teele seada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar