See lugu on natsi Saksamaast. Aga te võite seda võtta ka mõistuloona.
Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.
Pastor Martin Niemöller:
Als die Nazis die Kommunisten holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Kommunist.
Als sie die Sozialdemokraten einsperrten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Sozialdemokrat.
Als sie die Gewerkschafter holten,
habe ich nicht protestiert;
ich war ja kein Gewerkschafter.
Als sie die Juden holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Jude.
Als sie mich holten,
gab es keinen mehr,
der protestieren konnte.
Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.
1933 lõid natsid esimese kontsentratsioonilaagri Dachaus. Kuna natsid alles konsolideerisid enda kätte võimu, siis keskendutigi eeskätt poliitilistele vastastele – kommunistid, sotsiaaldemokraadid ja dissidendid, kes demoraatia pankroti staadiumis olid ka enamike sakslaste silmis ebapopulaarsed.
Kõigi nende esmaste ohvrite puhul ei teinud avalikkus midagi, et neid kaitsta ja nende kadumist pigem tervitati.
Võttis aega viis aastat ja natside totaalse kontrolli all olid nii politsei, kohtud, ametnikkond kui press.
Alles siis 1938. aastal algasid massilised rünnakud, mis puudutasid ka Saksa ühiskonnas austatud ja tunnustatud inimesi.
Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.
reede, 27. veebruar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Eile naine lastega karjus
et lauale jäänud üks puru
küllap rahuneb mõtlesin vaikselt
ma ennast peale ei suru
ka üleeile ta röökis
sest saapad ei olnud kui pidi
lapsed ema on täna väsind
ma laususin tasakesi
täna naine mind käega lõi näkku
ja kriiskas et ma olen süüdi
pidin poest tooma pesupulbrit
ja arvutist maksma üüri
ma tean et homme võin surra
ja keegi mu juttu ei usu
sest seda iial ei juhtu
et meest mõni mure ju rusub
Päisel vaatasin kadri pilti
ja tabas mind ehmatus suur
seda naist ma olen ju näinud
või on see ehk keegi muu
see pintsak ja juuksed ja nägu
ja hoiak ja suu ja seelik
võin käe kasvõi piiblile panna
ma pole ju koolieelik
on mõtted kui jooksvad hirved
oma ajus ma raputan ust
pole kahtlustki kõik on selge
see naine on kadri must
kaks kadri on justnagu kloonid
neil sama kostüüm on ja juus
kadri musta ma väga kardan
ema ütles tal valed on suus
aga simsoni kadri on täitsa
kui koolist veel koju viis tee
lumepalliga kadrit kord heitsin
ta ütles et ära tee
on kadri kui lilleke aasal
ning päike on üleval suur
võtab kadri kõik mured kaasa
iga hommik on justnagu uus
Kui Kadri Simsoni blogis -kus ta kirjutab seda mida mõtleb -puuduvad uued sissekanded, siis kas see tähendab, et ta ei mõtlegi midagi?
Või mis?
Postita kommentaar