valitsusremont

Värske uudis, et Andrus Ansip peab Jüri Pihliga kõnelust rahandusministri väljavahetamiseks (allikaks Aktuaalne Kaamera), võib olla ühelt poolt surve sotside vaigistamiseks. Teisalt aga sotside endi soov oma tõsiseltvõetavust suurendada.

Eks Ivari Padar, kes täna Foorumis taaskordsetest kärbetest räägib, annab kindlasti täpsemaid selgitusi. Kuid juba nädalapäevi räägitakse kuluaarides, et Jüri Pihl ise soovib rahandusministriks saada. See on teel peaministriks tõhusam koht.

Mul on tunne, et olen oma blogi lugejaid veidi alt vedanud. Sest vaikus siin ei tähenda sugugi seda, et elu on vaikseks muutunud. Pigem vastupidi. Toimub palju.

Olen arvamust avaldanud pressiavaldustes valitsuse järjekordse eelarvemadina kohta ja avaldanud arvamust aktuaalse kaamera poolt tellitud küsitlustulemuste suhtes, mis diagnoosisid Reformierakonna kiiret populaarsuskaotust.

Mõlema teema puhul on ühisosaks Reformierakonna soovimatus üldse midagi teha. Endal neil igasugune plaan majanduslanguse pidurdamiseks puudub, põhienergia kulub aga teiste initsiatiivi pidurdamisele. Põhjendused mitte midagi tegemiseks muutuvad ka aina jaburamaks.

Nimelt on reformistid otsustanud, et suurema sissetulekuga inimestel on suur soov riiki petta. Nii kinnitas Jürgen Ligi rahanduskomisjonis, et kui kehtestada kõrgem tulumaksuaste tulule, mis ületab 25 000 krooni kuus, aga jätta erisoodustusmaks muutmata, hakatakse petma. Sama teemat kordab reformistide peasekretär Michal, kelle arvates tähendaks astmeline tulumaks seda, et riik korjaks inimestelt raha, mis omakorda suurendaks töötust, ettevõtlikud nihverdaksid maksudeks kõrvale või vahetaks üldse riiki.

Selline väide on näitlik õppematerjal Reformierakonna demagoogia osas. Töötust ei suurenda mitte kõrgem maksuaste kõige jõukamatele, vaid valimatu kärpimine näiteks eurorahade kasutamisele võtmise arvelt. Ettevõtlikke inimesi maksupettuste plaanis süüdistada näitab vaid suhtumist oma baastoetajatesse. Hirmutades lahkumisega tuleb mõelda, mis on hoidnud Soome, kus kõrgem maksuaste on 50,5% tühjaksjooksmast. Sama probleemi pole ka Rootsil maksuastmega 56,6%, suurel majandusmaal Saksamaal 47,5 % tasemega või meiega võrreldavates mõõtmetes ja eurotsooni kuuluval Sloveenial 41% kõrgema tulumaksutasemega.

Tundub, et ka seekordse eelarvekärpe puhul toimib sissejuurdunud mudel: sotsid esitavad meedias enda programmi, kuid lõpuks võetakse nende endi häälte toel vastu 180 kraadi vastupidised otsused. Praegusel juhul tundub siis olevat enim tõenäoline, et sotsid tõmbuvad tagasi "valitsusrahu" nimel.

Riigikogu peab sünnipäeva

Kell 17-18 Toompea lossi õuel Singer Vingeri tasuta kontsert. 90 aastapäeva puhul on Riigikogu uksed kõigile avatud. Just praegu lõppes istungitesaalis rahva küsimuste esitamine ministritele. Võimalik on ka Pika Hermani torni minna, et sealt avanevat vaadet nautida.

Hommikul pidasid aga sünnipäevakõne Riigikogu esimees Ene Ergma, president, õiguskantsler, riigikontrolör ning Riigikohtu esimees. Mõni kõne oli suhteliselt õõnes, mõni manitses Riigikogu ja ühe ettekandjaga oli tema kõnekirjutaja lihtsalt halba nalja teinud. Kui kedagi sisu poolest välja tuua, siis pikima reisi ette võtnud ehk Tartust kohale tulnud Märt Raski.

„Õiguskorra stabiilsus ja õigusloome konservatiivsus on kohtusüsteemi poolt vaadatuna suured väärtused. Neid väärtusi ei kaalu üles kiire, päevapoliitilistele eesmärkidele allutatud seaduste muutmine, mis esmapilgul, õhtuste uudiste aspektist võivad otsustajatele näida lausa möödapääsmatutena. Veelgi enam, kiired põhiseaduse muutmise ideed, mis esimeses järjekorras vallutavad meedia uudisterubriigid ja alles siis jõuavad erialainimeste töölaudadele, toimivad iseenda vastu, olenemata sellest, kui põhjendatud need ettepanekud võiks olla. Teatudsuunalised põhiseaduse muutmise ettepanekud toimivad ühiskonna peal nagu allergiatest, mida võib-olla on aeg-ajalt mõistlik korraldada, et teada saada, kas rahva mälu on ikka värske.“

Pea kõik kõnelejad tuletasid meelde vaikivat ajastut ja kolmekümnendate majanduskriisi. Mõni hirmutas sellega, mõni õigustas.

Kohal oli ka enamus ministreid, puudu oli siseminister Pihl. Oleks ta kohal olnud, oleks ehk mõelnud, kas jutt pole tema algatusest, millega soovis ta muuta põhiseadust, et kaotada täna kehtiv põhimõte, et igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ning erandeid võib teha vaid kohtu loal.

Sünnipäeval mõeldakse vahest tihedamini, milleks meile üldse Riigikogu ja demokraatia. Siinjuures nõusutn president Ilvesega, et ehk pole Eesti rahvas veel demokraatiast tüdinud. Puupüsti rahvast täis Riigikogu hoone tänasel päeval lubab seda uskuda. Tulge teie ka! Kui enne ei jõua, siis kontserdikski!

Sotside segane jutt

Tundub, et Ivari Padar ei armasta enam oma tööd. Seda, et ta vabastatakse raskest koormast juba enne eurovalimisi, kostub aina enamatest allikatest.

Olgem ausad, sotside endise esimehe Padari suust tulevad sõnumid on ka enam kui segased. Ühelt poolt seletab ta Eesti Panga 12,3 protsendilisest majanduslanguse prognoosist tulenevaid samme nii: „Kõik need teemad on letis," vastas rahandusminister Ivari Padar küsimusele, kas kaalukausil on emapalga maksmise lõpetamine, õpetajate palga ja pensionide alandamine, muud sotsiaalkulud ning tulumaksu ühe-ja käibemaksu kaheprotsendine tõstmine. „Selge on see, et siin tuleb lahendusi otsida kõige vahel ja ühtegi must-valget teemat pole. Kui eesmärk on tulemus, siis on selge, et kärpida tuleb."

Seega lugedes Eesti Päevalehte jätab Padar mulje, et kärpimaks veel 8,5 miljardit, minnakse sotside juhtimisel julgelt koalitsioonileppe kallale. Samas sõnad jäävad sõnadeks ning kui aeg on sotside nägu tegudeks küps, siis on tulemuseks vaikiv Reformierakonna toetamine.

Viimane tegu oli vaid 2 nädalat tagasi, kui rahandusminister Ivari Padar, et ta ei toeta astmelist tulumaksu põhjusel, et:

Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette ühtse tulumaksumäära säilitamise.

Seega on sotsidele igaks oma programmilisest põhimõttest loobumiseks piisav põhjendus olemas, kuna 2 aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepe on tänaseks praktiliselt tühi paber, siis ei saagi midagi majandusolukorra leevendamiseks teha.

Astmeline tulumaks ja presidendi avaldus

President Toomas Hendrik Ilves tegi täna avalduse, et tema hinnangul on valitsuskoalitsioonil viimane aeg endale tunnistada, et senise eelarvepoliitikaga pole enam võimalik jätkata.

Kahjuks jäi ta avaldus ööpäeva hiljaks. Eile tema koduerakonna sotside esindaja hääletas Riigikogu rahanduskomisjonis Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu vastu. Põhjuseks vaid see, et ta ei soovi koalitsiooni kõigutada.

Kuna koalitsiooni hoitakse kõigi kolme võimuerakonna poolt vaid selle hinnaga, et praktiliselt kõik algatused maetakse maha ning lihtsalt veedetakse aega valimisteni, siis pole ka ime, et majanduse langus iga kuuga mõne protsendi võrra hullemaks osutub.

Kui meie lähinaabrid Põhjamaades on algatanud kõik oma majanduse elavdamise programmid ning valitsus neis riikides teab, et temast sõltub kriisi pikkus ja sügavus. Siis meie kolmikliit vabandab kõike vaid maailmamajandusega. Ainsaks tegevuseks on aga kärped.

Eile ütles üks hea lauluhäälega koalitsioonierakonna esindaja, et meie eelarve ülisuures puudujäägis pole süüdi mitte tarbimismaksude poole kiiva maksusüsteem, vaid kaks aastat järjest valesti planeeritud eelarved. Nõus. Aga Keskerakonna algatatud tulumaksu seaduse muudatus annaks vähemalt järgmiseks aastaks 2,1 miljardit krooni lisatulu. Vahest jääb tänu sellele järgmisel aastal kärpimata laste koolitoit, õpetajate palk või tudengite võimalus saada tasuta kõrgharidust?

Suur pettumus on mulle siiski sotside kahepalgelisus. Avalikkusele kiidavad end sotsideks ja räägivad, et kaudsed maksud on ebaõiglasemad kui astmeline tulumaks. Tegudes aga hääletavad samuti kui paremerakonnad, kelle ideoloogia lubabki teha kingitusi kõige rikkamatele.

Kas Pihl on sots või miilits?

Dialoog:
A: ma olen ikka sotse valinud, aga nüüd enam ei saa, kui nende eesotsas on miilits.
M: no ära muretse, nad tegid Vaino Väljasega sama moodi kui Ivari Padariga nüüd. Saatsid eest ära Nicaraguasse, aga tema tuli ikka tagasi...

Mälu järgi kirja pandud paari kuu tagusest Rahva Oma Kaitsest.

Palusin möödunud nädalal Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioonilt toetust Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõule, millega kehtestatakse kõrgem maksumäär sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus. Eiki Nestor, tänane fraktsiooni esimees ja kui uskuda Kärt Anvelti, siis tulevane rahandusminister polnud meie eelnõu kiitmisel kitsi. Pikk jutt lühidalt kokku võttes – kõige asjalikum astmelise tulumaksu eelnõu, mis seni Riigikogus menetlusse jõudnud.

Mulle andis lootust sotside toetusele ka Jüri Pihli kampaaniakõne, mille ta pidas enne erakonna esimeheks valimist. Kuidagi tundus, valitsusjuhi eeskuju, kes väledalt kui saarmas oma sõnu sööb, pole talle veel nakanud. Võta näpust, tänases Pealinna lehes lajatab Pihl, et astmeline tulumaks „on keskerakondlaste primitiivne retoorika. Oma ettepanekud esitame enne parlamendivalimisi 2010. aastal.”

Ehk meie poliitilisse tippu on saabunud uus „sotsiaaldemokraat” kes vaid sõnades räägib sotsiaalsetest põhimõtetest, kuid tegelikult ajab karmi käe poliitikat ja seega on enam kui tõenäoline, et ka antud eelnõu puhul hääletab sotside fraktsioon käsukorras vastu. Vabandades end, et muidu visataks nad koalitsioonist välja. Andsin küll nõu, et reformerite kombe kohaselt visatakse nad välja mitte sellepärast, mida nad teevad, vaid seetõttu, et ajastus on sobilik. Käigu nad enne kasvõi terve aasta kikivarvul. Koalitsioonivahetuseks reformerite poolt pole kogemuse põhjal vaja enamat, kui vajadust "uue" näo järele. Seega loodan endiselt, et sotside fraktsioon ei ole veel tömbiks tehtud ja toetab astmelise tulumaksu eelnõu, sest see on kooskõlas ka nende programmis sätestatud põhimõtetega.