Kevadine suurvesi

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi


Tartus on Emajõgi triiki vett täis. Ilus ja samas natuke veel ning ilust saaks suur kahju. Paljud, kes Emajõe ääres jalutavad, ei tea vast seda, et kalda kindlustustööd olid üks osa 1930ndate suure majanduskriisi aegsest hädaabitööst. Toona aitas riik töö kaotanud inimesi, andes neile just kriisiajaks tööd.

Postimees kirjutas 20.augustil 1932, et Tartu valmistab talveks hädaabitöid. Selleks kulub 250.000 kr. Siis leiaks tööd 6 kuu kestel 600 meest ja 500 naist.

Ajaleht Postimees kirjutab 2. augustil 1933, et Vabadus- ja Kivisilla vahelise kalda kindlustustööd jätkuvad. Praegu käib töö kaldamüüri vundamendi ehitamiseks V.-Põik tänavast Vabadussilla poole. Tänavu kavatsetakse kaldamüüri vundamenti ehitada 100 jooksvat mtr. Vundamendi müür tehakse maakividest, kusjuures sidumismaterjalina tarvitatakse tsementi. Kive vundamendi jaoks saadakse Emajõest, osa tuleb aga juurde vedada. Vundamendi müüri tegemist hõlbustab tänavune madal veeseis.

Ajaleht Postimees kirjutas 26. märtsil 1935, et Emajõe kalda kindlustamistööd lõpetati. Linna hädaabitöid korraldava komisjoni otsuse kohaselt on linnavalitsus otsustanud hädaabitööde korras teostatavad Emajõe pahema kalda kindlustustööd ajutiselt lõpetada. Tööde katkestamise tingib krediidi vähesus, mis ei võimalda tööd enam endises suunas jätkata, sest praegune ilmastik ei ole soodne töödele vajaliku lõpukuju andmiseks.

Kes sobib ülikoolilinna peaks?

Akadeemik Anto Raukas saatis sel nädalal päris laiale ringile e-maili hüüdega „Kallid otsustajad! Endise tartlasena on mul mure hinges, mis mu vanast kodulinnast saab.”

Tartu on ülikoolilinn, peaga linn, hariduse linn. Kuid vaadates linnapeakandidaatide tausta selgub, et:

Urmas Kruuse, praegune linnapea ning Reformierakonna linnapeakandidaat, on sündinud 1965. aastal ja omandanud 2004. aastal Audentese Ülikoolist kõrghariduse ärijuhtimise erialal. Seega 39-aastaselt jõudis mees rakenduskõrghariduse omandamiseni. See on umbes selline haridus, mida omal ajal loeti tehnikumihariduseks.

Jarno Laur, sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat, on sündinud 1975. aastal ja lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledþi. Tartu Ülikool on hea ülikool. Tema Narva Kolledþ kaugeltki mitte nii hea. Selle kohta käivad samad sõnad, mis Urmas Kruuse koduülikooli kohta. Siiski saame nentida, et 33-aastaselt sai ka see mees endale rakenduskõrghariduse.

Aadu Must, Eesti Keskerakonna linnapeakandidaat, on sündinud 1951. aastal ja lõpetanud 1976. a cum laude Tartu Ülikooli. On tuntud teadlane, professor, juhtinud mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte, olnud Tartu Linnavolikogui esimees, Riigikogu liige.

Margus Tsahkna, IRL-i linnapeakandidaat, on sündinud 1977. aastal, külastanud mitmeid ülikoole ja neis õpinguid alustanud. Aga ainult alustanud. Nähtavasti on tegemist 32-aastase igavese üliõpilasega. Ta on hea laulumees nii nagu Urmas Kruusegi hea pillimees.

Kirjast suur osa avaldati ka Eesti Päevalehes, kuid EPL tsenseeris välja lõppjärelduse:

"Mina omalt poolt arvan, et professor Must on kandidaatidest ainuke, keda sobiks ülikoolilinna peana nii kodus kui ka kaugemal näidata. Kruuse ja Laur on kahtlemata toredad mehed, kes sobiksid linnapeaks igasse Eesti väikelinna, kuid Tartus võivad ülikoolide rektorid ja professorid nad intellektuaalses plaanis täiesti varju jätta."