Läks nii nagu alati

Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember sööstis täna noorte naiste au kaitsele, kelle puhul Ansip ei tolereeri küsimuste küsimist. Ma oleks palju üldistavam. Ansip ei käitu kui kapten Bertorelli Allo!Allost!, kes naisterahva puhul hüüatab "Da Beautiful Liedee I kissa de hand". Tema ei tolereeri küsimusi vaatamata soost või east. Seega meenutab pigem herr Flicki – emotsioonitu ja ainueksimatu.

Nädal tagasi neljapäeval kuulutas ta Eesti uue suure sihi – eurole ülemineku 1. juulist 2010. Mulle on jäänud mulje, et sellest pressikonverentsil tehtud avaldusest sai isegi rahandusminister alles tagantjärele teada. Vahest kihutas peaministrit tagant päev varem Ärilehes ilmunud intervjuu Eesti Panga aseesimehe Märten Rossiga, kes masendunult küsis „Öelge teie mulle, mis võiks olla Eesti sõnum?”

Ansip andis üleöö selle sõnumi, aga välja kukkus nii nagu alati. Täna, nädal hiljem soovitab
Danske panga analüütik Eestil edaspidigi töötada ambitsioonika plaani nimel eurole üle minna, aga mitte sellega ette praalida. Sest juhul kui suure suuga lubatu ei täitu, annab see vastupidiselt positiivsele lootusele turgudele hoopis tugeva negatiivse signaali.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia on täna ilmselt üsna diplomaatiliselt andnud Ansipile ka teada, et varajast hindamist, mille Ansip nädal tagasi suure suuga välja lubas, ei ole mõttekas teha. „Almunia arvas, et pikem ettevalmistusaeg annab rohkem kindlustunnet. Varajase hindamise juures on ka oht, et tulemus ei vasta soovitule nii nagu näiteks juhtus Leedus,” tõdes peaminister.

Ma pean väga tõenäoliseks, et Brüsselist koju jõudes hakkab peaminister ette valmistama järjekordset eelarvekärbet. Kogu euro-kiirtulemise sõnum oli aga vabanduse leidmiseks ja raskete lõigete vabandamiseks. Aastal 2003 õnnestus umbes samasuguse mudeliga välja vabandada Eesti innustunud sekkumine Iraagi sõtta – seda nõudvat meie eesmärk liituda NATOga. Ka nüüd on plaanis lõiked, mis nii mõneski osas lähevad lausa põhiseadusega vastuollu, aga kui eesmärk seda nõuab, siis pühitsetud on iga abinõu. Vähemalt Reformierakonna PR-tiimi arvates.

Kui mees petab

(Ma vahetasin postituse juures pilti, kustutasin Päikesekuninga oma ja asendasin selle Louis XV omaga. Sest tema tsitaat "pärast meid tulgu või veeuputus," tundub päevakajalisem/asjakohasem).

Aga kui see petturist mees on peaminister? Ja kui ta ei peta ühte, vaid tervet riiki? Kas siis aitab vaid Allo! Allo! sarjast tuttav kapten Alberto Bertorelli kuulus fraas "What a mistake-a to make-a!" ja kõik läheb jälle omasoodu edasi ... lubadused lendavad ja kellelgi pole usku, et need ka midagi maksaks.

Peaminister Andrus Ansipi tsitaadid:

„Tasakaalus ja pigem ülejäägiga riigieelarvest ei tohi loobuda. Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd – defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta.”

(2009. aasta eelarvet, mid kord juba kärbitud ja varsti taas kärbitakse, nimetas ta veel detsembris Riigikogu ees tasakaalukaks)

Andrus Ansip kinnitab, et pangad ei hakka inimestelt kortereid käest võtma.

(Eluasemelaenu maksmisega on Pangaliidu juhi Aivar Rehe sõnul hädas juba 3500 leibkonda.)

Ansip lubab: ei ühtegi hinnatõusu 2009. aastal.

(Eesti Energia annab teada, et 1. märtsist kallineb elektrihind keskmiselt kaks senti kilovatt tunni eest.)

„Aga ma kinnitan ikkagi, et mingisugust plaani ega kava, mingisugust mõtet krooni devalveerida ei ole. Sellel puudub majanduslik sisu.”

Ansip lubab eurole üle minna 1. juulist 2010

Otse-eetris

Olen täna Vikerraadio otse-eetris kell 14.05 kuni 15.00 (kordus õhtul 19.05) ja järelekuulamisvõimalus netis.

Otse-eeter on tänuväärne vaheldus lühikestele uudistesaadetele, kus kunagi ei tea, mida toimetajakäärid su tsitaatidega teinud on. Tõsi, oma mõtteid täies mahus aitab edastada ka seesama blogi. Näiteks Edgar Savisaare viimane postitus on küll väga pikk, kuid see-eest tuumakas arvamusavaldus, mida ühestki päevalehest ei leia.

Ma loodan, et täna tuleb Reporteritunnis muuhulgas jutuks ka mõni neist teemadest:

Euro – kas tuleb juba 15 kuu pärast nagu Ansip lubab ja mida see meie majandusolukorras parandab?

Mulle tundub, et tänases majandusseisus on suurimaks probleemiks hoopis sisenõudluse äralangemine ja sellest probleemist ei aita euro meid üle kuidagi. Järelikult juhib ta selle jutuga lihtsalt tähelepanu kõrvale tõsiasjast, et valitsusel puudub jätkuvalt toimiv plaan olukorraga hakkama saamiseks.

Töökohad –kuidas hoida tänaseid töökohti ning peatada edasine töötuse kasv?

Eile pidas sotsiaalminister Pevkur Riigikogus ettekande, kust kumas läbi, et ainus uus vahend, mille valitsus on välja käinud, on töölepingu seadus, mille abil saab praegu pidevalt vallandatavaid inimesi veelgi lihtsamini vallandada. Vajame abipakette, mis annavad taas tööd läbi ehituste ja teetööde, seda ka suurtest linnadest väljaspool. Edgar Savisaar on näiteks välja käinud idee premeerida uute töökohtade loomist riiklikust fondist 10 000 krooniga

Riigieelarve – palju veel tänavu kärbitakse, milliseks kujuneb 2010 ja kas kärpimisele on alternatiive?

Astmelise tulumaksu idee, mille andsin Riigikogule üle 23. veeebruaril ei ole siiani rahanduskomisjonis arutusele jõudnud. Pole teda ka järgmise nädala päevakorras. Antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja parempoolsetelt erakondadelt, kuid me peame endale aru andma, et kõrgema maksukoorumuse alternatiiviks oleks edasine riigieelarve kärpimine.

Valitsus versus linnad ja vallad.

„Valitsus ei taha teadvustada tõsiasja, et omavalitsused on need, kelle kulutused rasketel aegadel pigem suurenevad, seda just hätta sattunud inimeste abistamiseks” see on vaid üks mõte ülalviidatud Savisaare seisukohast.

Lõpetuseks eilse päeva tsitaat Reporteri uudistesaatest, Narva linna vaatepunktist: „Kui sa oled just oma töö kaotanud, siis sul on ükskõik, mida Ansip räägib. Tähtis on, mida ta teeb.”

Kuidas tappa haigust

Head sõbrad, olen olnud pikalt haige ja sellest ka pisuke paus. Eelkõige on mul muidugi blogi suhtes südamel, et kiituseta on jäänud eelmisele sissekandele lisatud kaks vaimukat luuletust. Aitäh A! Lennuka sõna ja terava sule suhtes on mul endiselt suur nõrkus!

Aga haigusest ei räägi ma mitte vabandamise pärast, vaid sel üks teine mõte ka. Kuidagi hirmutavalt mõjub mulle see, et iga ringiliikuv viirus just minu maha murrab. Olen hakanud vaikselt mõtlema, et äkki oleks mõttekam ennetada, mitte rivist väljas olla ja ravida.

Täna toimus Sihtasutus dr Ruta Kruuda Fondi mälestusloeng. Dr Ruta Kruuda Fondi missiooniks on tegeleda rahvatervisega ja seekord räägiti eestlaste tervisest läbi toitumise vaatenurga.

Usun, et ettekanded jõuavad varsti ka fondi kodulehele, nii et ümber jutustama ammutatud tarkust ei hakka.

Vaid niipalju, et eestlaste tervise kohta mainis põhiettekande teinud doktor Anne-Reet Ilves Annunziata, et meie oodatav eluiga 71,4 aastaga on maailma pingereas alles 105ndal kohal. Paradoks, aga riigid, kes oma kodanikest ei hooli, näevad, et riigile ongi odavam pigem nooremas eas surnud inimene kui kehva tervise juures rauk. Kui 2008. aastal peavad Euroopa Liidus ühte vanaduspensionäri üleval neli tööealist, siis aastaks 2060 on vahekord vaid 2 töötavat inimest ühe pensioneerunu kohta.

Siiski kalliks teeb pika eluea vaid see, et väga kallis on ravida inimest, kes on juba haige. Palju odavam on haigusi ennetada. Ehk pikk eluiga peaks tähendama ka pikka tegusat ja tervet elu.

Ennetuse seisukohalt on suurimateks terviseohtudeks alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ning ülekaal.

Need pahed kipuvad inimesele külge aina õrnemas koolilapseeas, eriti aga halvad toitumisharjumused. Seetõttu olen veendunud, et soe koolitoit kõigile eesti koolilastele, toob meie riigile kordades enam kasu, kui neelab riigieelarvest kroone.

Muuseas, kel aega ja huvi, siis eluea kalkulaatoriga saate välja rehkendada, palju tänase eluviisiga veel elada on jäänud. Mina näiteks võin loota veel 66 aastale, aga ilmselt vajab tänase hea stardipositsiooni elluviimine siiski senisest enama tähelepanu pööramist oma tervisele. Ma ei taha ju elada kaua, vaid täis elujõudu. Vaid vaimust ei aita ja tundub, et seekordne uusaastalubadus, mis puudutas üksnes raamatute lugemist, oli siiski liiga mugav.