Eesti Ekspressis huvitav lugu

Tänane Ekspress tõstatab küsimuse, kas Eesti sõdurid võivad Afganistanis sattuda olukorda, kus nende ülesandeks saab narkoparunite hukkamine.

Nimelt on ajakirja Der Spiegel teatel NATO vägede ülemjuhataja John Craddock andnud välja käsu Afganistani narkokaupmeeste tabamiseks ja hukkamiseks - sõltumata nende osalemisest või mitteosalemisest NATO vägede vastases võitluses.
(foto wikimedia)

Eesti sõdurite teenistuspaik on Helmandi provints, narkokasvatuse tuumikala. Ilmselge, et NATO peab narkokaubanduse mahasurumiseks tegema senisest rohkem, aga ta ei saa vaadata kõrvale tõsiasjast, et kogu tema põhikiri rajaneb rahvusvahelisel õigusel. Karistusi saab määrata vaid rahvusvahelise õiguse või asukohamaa õiguse järgi, mitte ühe või teise sõjaväelase päevakäsuga. Sõjaline jõud ilma seadusliku aluseta oleks türannia. NATO väed ei saa muutuda samasugusteks kui need, kellega nad sõdivad.

Ka on jõu tarvitamine sõjalistes konfliktides rahvusvahelises õiguses üsna täpselt piiritletud. Relvastatud jõu kasutamine on lubatud nende puhul, kes osutavad relv käes vastupanu, kuid kui nad on vastupanu lõpetanud, siis ei saa nende suhtes rakendada rohkem jõudu kui on vajalik nende teguvuse peatamiseks.

Tuleb arvestada sedagi, kui ulatuslik narkokaubandus Afganistanis on. Kindral Craddocki käsust kumab läbi võimalus ulatuslikeks karistusoperatsioonideks külades, mis aga sissisõdades üldiselt ja ka Afganistanis konkreetselt on reeglina olukorda pigem halvendanud.

Eesti ametiisikud peaksid hoopis tundma elavamat huvi ka selle vastu, mis saab edasi nende kätte vangilangenud taliibidest, kes hiljem on brittide vahendusel Afganistani ametivõimudele üle antud. Ainult aasta tagasi raporteeris Amnesty International juhtumitest, kuidas vange kettidega töödeldi. Me ei sõdi seal selleks.

Öösel on kõik kassid hallid?

Täpselt nii ühtlaselt hallid kui tunduvad öised kassid, on ka suletud uste tagant kostuvad mõtted, mida pakutakse Eesti majanduslanguse väljatoomiseks.

Tavainimene, kel tuleb elada hirmus, et töökoht kaob, korterilaen jääb tasumata või lastetoetus võetakse ära, ei süvene detailidesse. Olen varem kirjutanud 1932. aasta ootustest USAs, et valitsus lihtsalt midagi teeks, ollakse ka Eestis leplikud Ansipi valitsuse kärpimisplaanide suhtes.

Seda vaatamata tõsiasjale, et enamus teisi majandusraskustes riike käitub teistmoodi. Eile võis Vikerraadios kuulda Hipe Tarvel-Hartwigi kommentaari Saksamaalt, kus valitsus on asunud ulatusliku rahasüstiga oma inimesi toetama.

Ka meie põhjanaaber Soome algatas abipaketi, et hoida ja luua töökohti.

Täna püüab Ansipi valitsus ikka veel väita, et nende lahendus lauskärpida on ainsana õige. Et Eesti riigi edasine õhemaks lihvimine toob taas õnne meie õuele. Kuid riigi funktsioonide vähendamine kuni skeletitoalise moodustiseni toob kaasa jätkuva töötute kasvu, viib kindluse lastega peredelt ning ei loo juurde ühtegi töökohta.

Selle asemel, et ainsa lahendusena näha kärpeid eeskätt nõrgemate ühiskonnakihtide arvelt, tuleb kärpeid kompenseerida algatuste ja investeeringutega, millega kindlustatakse nii ettevõtluse areng kui ka sotsiaalprogrammide jätkumine.

Viktor Trasberg, Tartu Ülikooli majandusteadlane tuletas meelde lihtsat tõde: Ees­ti büdžetikrii­sis ei ole süüdi mit­te hä­ving maail­ma­ma­jan­du­ses, vaid meie ee­lar­ve tu­lu­baa­si ülese­hi­tus. Täp­se­malt öel­des: sel­le mit­te­vas­ta­vus tu­ru­ma­jan­du­se põhimõte­te­le. Ee­lar­ve, mis põhi­nes pea­mi­selt tar­bi­mis­mak­su­del ja vä­ga kii­re kas­vu eel­du­sel, ei saa­nud­ki kaua koos püsida./…/ Kümme mil­jar­dit ee­lar­ve­mii­nust ei ole mit­te sel­le tal­ve prob­leem, vaid see tu­leb­ki igal aas­tal mak­su­de­ga kat­ta. Re­for­mie­ra­kond­li­ke mak­su-utoo­pia­te aeg on ümber saa­nud.

Eesti riigi jaoks tehakse praegu strateegilisi otsuseid. On igati väär anda taas kord Ansipile absoluutse tõe monopol ning kiita takka valikuid, mis on laiema üldsusega läbi arutamata langetatud kinniste uste taga.

Me vajame muutust ja positiivset muutust Ansipi valitsus paraku ei paku. Seega aeg on vahetada valitsust.

Depressiooni ikoonid

Paremal: Suure Depressiooni ikooniline foto, tehtud Dorothea Lange poolt 1936. aastal ja kujutab 32-aastast seitsme lapse ema Florence Owens Thompsonit, kes laste toitmiseks rändas võõrtöölisena ühest puuvillaistandusest teise. Foto Wikimedia

Vasakul: Eesti 2009. aasta eelarvekärbete ikooniline Peeter Langovitsi jäädvustus, 32-aastane Keit Pentus, kes kärbib veebruari alguses ligi 10 protsenti eelarvest, mille ta ise detsembris heaks kiitis. väljavõte Postimees onlinest

Jaapan

Ajal mil USA värskelt ametisse asunud liidrid panevad paika esimesi välissõite ning uue Riigisekretäri Hillary Clintoni esmavõõrustajaks saavad suure tõenäolisusega Jaapan ning Hiina, on kahel Aasia suurriigil mure kaduma kippuva turu pärast.

Jaapan maailma teise majandushiiuna on eelkõige mures oma rahvusliku valuuta jeeni liigse tugevuse pärast. See ei mõju niigi kahanevale eksporditurule sugugi innustavalt. Jeeni maandamiseks kaalutakse tõsiselt USA võlakirjade ostmist.

Teisest küljest on välisturu kadumine andnud tagasilöögi ka sisetarbimisele. Uue aasta alguses teatasid kõik Jaapani autotootjad toodangu vähendamisest. Neist suurim, Toyota, lausa poole miljoni masina võrra. Toyota tehases, kus tootmisliinil katkematu tempoga töölisi autosid monteerimas nähes sai üksiku näite varal päris selgeks, milline on jaapanlaste paljukiidetud tööviljakus, oli kuulda küll uute tehnoloogiate väljatöötamisest, mis peaks tagama müügiedu konkurentide ees.

Toyota üheks salarelvaks USA hiigelautode vastu saab
imepisike IQ.

Sellele vaatamata on asunud Jaapani ettevõtted koondama ning tööpuudus on tõusnud 4,4 protsendile ehk tööta on ligi 2,7 miljonit inimest.

Peaminister Taro Aso valitsus on välja pakkunud eelkõige sisetarbimise elavdamiseks 4,8 biljoni (10 astmes 12) jeeni suuruse programmi (ehk 53,9 miljardit USD). (taustaks 6 biljonit jeeni moodustab ühe protsendi Jaapani GDPst).

Jaapanlaste protestid ei ole lärmakad. Siiski on koondamishirmus töölised tänavatel ning nõuavad võimukandjatelt enda
kaitset. Pilt tehtud Kyoto provintsivalitsuse ees.

Tõusva päikese maa peaminister pidas teisipäeval parlamendi ees esinedes kõne, kus avaldas lootust, et Jaapan on esimene riik, kes majanduslangusest välja tuleb. “Ei ole nii, et kõik muutub iseenesest paremaks, kui lasta turul asjad paika panna,” veenis ta eelarveraha kulutamises osas trotslikke parlamendisaadikuid.

Jaapani parlamendis (Diet) on viimased pool
sajandit olnud võimul alati Liberaaldemokraatlik Partei, kelle populaarsus on
enne tänavusügisesi valimisi väga madal. Eks sügis annab seletust, kas
peaminister Aso majanduse elavdamise plaan toob kaasa majanduslanguse peatamise
või tuleb vastu võtta valijate pahameel.