KESKERAKONNA VALIMISPLATVORM PÄRNUS AASTATEKS 2013-2017

Pärnu on Eestimaa pärl, nii looduse kui inimeste poolest hea arengupotentsiaaliga piirkond, kus läbi kogu Eesti ajaloo on tehtud suuri asju. Siin on andekaid inimesi ja värsket mõtlemist. Kuid selleks, et Pärnu oleks tõeliselt südamelähedane kodu pärnakale ja kutsuv paik järjest rohkematele külalistele, on vaja enamat. Olukorras, kus elanikud linnast lahkuvad, tarbijate hulk väheneb ja maksutulud on külmunud, vajab Pärnu hoolivat, haritud ja otsustavat juhtimist. Keskerakonna Pärnu valimisprogrammis on meie tulevikunägemus, kuidas töötada parimal viisil linnarahva huvides. Me võtame endale kohustuse hoida korras omavalitsuse rahakott ja innustada kohalikke ettevõtjaid. Seisame hea hariduse ja erksa koolielu eest kodukohas. Teeme Pärnu paigaks, kus on hea ja ohutu lapsi kasvatada ning mõnus veeta vaba aega. Mitte alati pole vaja palju raha, et teha oma kodulinn paremaks paigaks. Seda rohkem on vaja tähelepanelikkust ja pärnakate elu mõistmist. Tõeline omavalitsus ei näe hinnatõusudes teenimisvõimalust, vaid kergendab ise tasuta transpordi ja koolitoiduga inimeste olukorda. Me peame oluliseks dialoogi pärnakatega, kuulame neid ja selgitame oma otsuseid. Keskerakonna jaoks on kõik pärnakad võrdsed sõltumata oma elupiirkonnast, east või emakeelest.

1. PÄRNU LINNA JUHTIMINE

• Valime Pärnule esimese naislinnapea! • Linnavalitsus töötab pärnakate hüvanguks. Muudame linnavalitsuse avatuks ja asjaajamise linnaga lihtsamaks ja kiiremaks. • Arvestame linna juhtimisel pärnakate arvamusega, linna arengu sõlmküsimuste otsustamiseks toetume uuringutele ning kaasame valdkonna eksperte. • Volikogu ja linnavalitsuse parema koostöö nimel kaasame linnavolikogu esimehe sõnaõigusega linnavalitsuse istungitele. • Hoidmaks volikogu pidevalt kursis linnaelu arengutega annab linnapea igal korralisel linnavolikogu istungil volinikele ülevaate kuu jooksul Pärnus toimunud tähtsamatest arengutest ja vastab küsimustele. • Tähtsustame volikogu liikmete rolli linna juhtimisel, läbikaalutud otsuste langetamiseks taastame pikema dokumentidega tutvumise aja enne volikogu istungeid. • Selleks, et kõikide valijate arvamus oleks volikogus vääriliselt esindatud, anname linnavolikogu aseesimehe koha täitmise õiguse opositsioonile. • Pärnu linnapea palk ei peaks olema Eesti linnapeadest kõrgeim. • Senisest professionaalsema eurorahade taotlemise nimel loome ekspertide koostöörühma, eesmärgiga saavutada linna ja tema partnerite edukus projektides. • Peame tähtsaks vabatahtliku tööd, selle tunnustamiseks loome motivatsioonipaketid. • Väärtustame erinevate linnaasumite omapära ja toetame asumielanike püüdlusi selleks vajalike tegevuste läbiviimisel. Peame oluliseks linna arendamisel lähtuda kõigi linnaosade ja nende elanike huvidest. • Pärnakate parema tagasiside saamiseks loome linnavalitsuse liikmetele perioodilise aruandekohustuse läbi Pärnu meediakanalite – taastame pressikonverentsid, peame oluliseks otsuste tagamaid selgitada Pärnu Postimehes ning anda raadiokuulajatele võimalus otse-eetris küsimuste esitamiseks raadios.

2. LAPSED JA NOORED

• Tagame igale Pärnu lasteaialapsele ühe tasuta toidukorra päevas linna poolt. • Toetame tasuta koolitoitu, tulenevalt gümnasistide pikkadest koolipäevadest, tagame tasuta koolitoidu ka gümnaasiumiastmes. • Uuendame lasteaedade mänguväljakuid ja toetame õppevahendite pidevat värskendamist. • Loome uusi mänguväljakuid elurajoonidesse. • Teeme koostööd õpilasmalevaga, arendamaks noorte malevakultuuri. Igal soovijal peab olema võimalus saada suveks malevakoht. Kaasame malevlasi senisest enam Pärnu heakorrastamisele. • Keelame Pärnus energiajookide reklaami ja noorteüritustel energiajookide müügi. • Teeme laste koolitee ohutuks. Iga kooli juurde turvaline tänav, kus laps saab rattaga kooli sõita. • Võimalusel tõstame noortele peredele laste sünnitoetust ja taastame ranitsatoetuse. • Kõigile Pärnu kooliõpilastele tasuta bussisõit. • Vähendame tõstetud ringitasusid. Toetame noorte osalemist huviringi töös.

3. EAKAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE

• Taastame eakate elukalliduse toetuse. • Anname tasuta bussisõidu õiguse kõigile pensionäridele. • Toetame kodulähedast hoolekannet, et vajadusel oleks tagatud kodupõetus ja hooldus. Teeme üle 80-aastastele pärnakatele tugiisiku teenuse kättesaadavamaks. • Toetame erivajadustega inimeste ühenduste tegevust. • Võimaldame invatakso sõiduõiguse kõigile üle 90-aastastele pärnakatele. • Leiame, et aktiivne eluhoiak tagab väärika vanaduspõlve. Seetõttu toetame eakatele suunatud üritusi, spordivõistlusi ning treeningrühmade tööd. • Koostöös Pärnus tegutsevate sanatooriumidega pakume eakatele soodustusi raviprotseduuride kasutamisel. • Linna abiga aitame tööle eakaid ja puudega inimesi. • Anname abivahendite toetust puuetega inimestele (kargud, ratastool jms abivahendid toimetulekuks).

4. HARIDUS

• Alustatud gümnaasiumireform Pärnus on avalikkusele jäetud selgitamata. Peame oluliseks gümnaasiumi säilimist ka Ülejõel. • Peame oluliseks osutada õpetajatele enam abi ja toetust, kui seda näevad ette riiklikult kehtestatud palga alammäärad. • Vaatamata riigipoolse toetuse kadumisele, jätkame koolides logopeedide ja sotsiaalpedagoogide palkamist. • Toetame noori kõrgharidusega õpetajaid, kes asuvad tööle Pärnu koolides. • Loome toimiva abiõpetajate süsteemi, tagamaks ka erivajadustega laste õppekvaliteedi ning parendame koduõppe võimalusi erivajadustega lastele. • Õpetame lapsed õppima! Toetame õpitoe süsteemi loomist raamatukogudesse, aitamaks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi õpiraskustega toimetulemisel. • Toetame Vene Gümnaasiumi, et katta lisakulud, mis kaasnevad eestikeelsele aineõppele üleminekuga. • Teeme koostööd Pärnu Kolledži, Pärnumaa Kutsehariduskeskusega ning teiste koolide ja ettevõtjatega, et Pärnust saaks tööturu vajadustele vastavat head haridust. • Pärnus peab säilima mereharidus. • Loome noortele praktikakeskuse, toetame rahaliselt piirkonna ettevõtjaid, julgustamaks neid noori praktikale võtmisel. Loome seeläbi paremad võimalused praktikakoha leidmisel. • Tähtsustame kaitsevõimet ning teeme kõik, et tuua lahingukool Pärnumaale pakkumaks siit pärit kaitseväelastele töövõimalust kodulinnas.

5. KULTUUR

• Valmistudes Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks rõhutame Pärnu rolli Eesti Vabariigi sünnilinnana. Tähtsustame vabariigi väljakuulutamist 23. veebruaril ja tutvustame oma linna ajalugu. • Jätkame koostööd Pärnule üle-Eestilist tuntust toonud kultuuri-, ja muusikaürituste korraldajatega. • Ajalooliste kesklinna kirikuhoonete paremaks eksponeerimiseks toetame kogudusi valgustuskulude kandmisel. • Arendame avalikus ruumis puhkevõimalusi nii pärnakatele kui linna külalistele. • Koostöös erasektoriga püstitame kunagise lõbustuspargi asukohta vaateratta. • Laulupeotraditsiooni hoidmiseks toetame Pärnu koore ning rahvatantsurühmasid nii laulupidude vahelistel aastatel kui ka kollektiivide osalemist 2014. aasta üldlaulupeol. • Toetame avatud keskusi ning rahvusvähemuste kultuuriringe. • Toetame raamatukogusid uute raamatute hankimisel. • Toetame Nooruse maja laienemist. • Loome tingimused linnaüleste kultuuriürituste toimumiseks sügistalvisel perioodil. • Toetame lemmikloomanäituste korraldamist. • Toetame noortebändide konkurssi ja noorte omaalgatust.

6. SPORT

• Teeme Kalevi staadioni korda, tuues nõnda Pärnusse rohkem suuri ja rahvusvahelisi spordiüritusi. • Toetame laste ja noorte sporti ja huvitegevust, et muuta laste huviringides ja treeningutes osalemine taskukohasemaks. • Toetame spordivõistlusi. • Aitame Pärnusse tuua uusi atraktiivseid spordialasid. • Rajame spordiväljakud parkuurimiseks. • Algatame Pärnu veespordi arengukava. Pärnu olgu veespordi lipukandja Eestis. • Rajame Raeküla jooksu- ja suusaradade juurde riietusruumid, leiame lahenduse raja alguse parkimisvõimaluse parandamiseks ning valgustame raja täielikult.

7. TÖÖ JA ETTEVÕTLUS

• Linnavalitsuse prioriteediks on uute investeeringute ja töökohtade toomine Pärnusse. • Toetame Pärnu start-up-firmade välisfoorumitel osalemist. • Aitame uusi ettevõtteid infrastruktuuri loomisega. • Aitame käivitada Loode-Pärnu tööstuspiirkonna. • Toetame Pärnu ettevõtjaid suvitushooajal rannarajooni müügikohtadega. • Aitame luua kaugtöökeskusi. See on võimalus aidata nii alustavaid ettevõtjaid kui neid, kes ei taha töö pärast iga päev pikki vahemaid sõita. Läbi kaugtöökeskuse on võimalik Pärnu linna luua uusi töökohti. • Rakendame tööotsijaid Pärnu linna heakorratöödel ning hooajalistel töödel. • Toetame ettevõtjaid, kes annavad Pärnu õppuritele praktikavõimaluse. • Kiirendame asjaajamist linnaga. • Võtame vastu Pärnu elanikke ja ettevõtjaid toetava uue linna üldplaneeringu.

8. TRANSPORT, TÄNAVAD

• Tasuta ühistransport – kehtestama tasuta bussisõidu linnaliinidel Pärnu õpilastele ja pensionäridele, sihiga laiendada tasuta bussisõit kõigile pärnakatele. • Tasuta parkimine pärnakatele (erandina suvine ranna piirkond). • Linna üldmulje loovad saabumisväravad, seega vajab Pärnu korralikku bussijaama, mille korrastatud ümbrus loob ühistranspordiga saabujatele esmamulje linnast. • Taastame linna täisvalgustuse. Energiakulude vähendamiseks asendame praegused tänavavalgustid LED-lampidega. • Seisame üheskoos teiste omavalitsustega selle eest, et kütuseaktsiisist tuleks suurem osa kohalike teede hooldusesse ja remonti. • Lähtume kolmanda silla koridori planeerides analüüsidest, mitte ärihuvidest. Kuna uus sild ei valmi 2013-2017, siis seni parendame olemasoleva Kesklinna silla konstruktsioone ja teeme selle ratturitele ja jalakäijatele sõbralikumaks. • Viime sisse liiklusloenduse regulaarse süsteemi, mis aitab kaardistada liiklustiheduse tegeliku olukorra ja planeerida infrastruktuuri arendusi. • Teeme ettevalmistusi raudteejaama rajamiseks, mis vastaks rahvusvahelisele vajadusele ning sobiks Rail Baltica teenindamiseks. • Rajame Mai ja Papiniidu tänavate ristmikule valgusfoori. • Peame oluliseks, et Pärnu tänavad oleks talvisel ajal jalakäijatele ohutud. Ohutumaks liiklemiseks parandame libedusetõrje ja lumepuhastuse kvaliteeti. • Seame eesmärgiks, et bussid oleksid sobilikud ka ratastooliga või lapsevankriga liiklevatele reisijatele. Igas bussipeatuses peab olema võimalus bussi oodates istuda ja ilmaolude eest kaitset leida. • Ehitame välja Kutsekooli bussipeatuse juurest kooli suunduva kõnnitee. • Pärnu bussiliikluses tehtud vead vajavad parandamist. Loome võimaluse sõita Pärnus ilma ümberistumisvajaduseta. Pooldame ühistranspordi sõlme üleviimist Pärnu Hotelli taha. • Viime busside väljumisajad koolide juures asuvates peatustes vastavusse koolitundide lõppemisega. • Peame prioriteediks kõnniteede rajamist ja heakorda, et talvel ei peaks jalakäijad lumevallide tõttu liikuma sõiduteel. • Parandame kergliiklusteede ühendust elamurajoonidega.

9. KESKKOND

• Soodustame uute elamispindade ehitust Pärnusse. • Hoolitseme linna heakorra eest, et Pärnu ei oleks räämas. • Aitame majaomanikke talvise libedusetõrjega jagades puistematerjali. • Paigutame linna rohkem prügikaste ning pinke. • Kasutame kõiki linnavalitsuse võimalusi, et linna südames mahajäetud piirkonnad asustada ning kasutuna seisev riigimaa munitsipaliseerida. • Taastame parkidesse hekid, et luua tuulevaikseid istumiskohti. • Linna haljasalade kujundamiseks kaasame Pärnumaal koolitatud arboriste, jätkame pidevat tööd parkide uuendamiseks. • Toome kesklinna parkidesse oravad! • Pikendame Rannapromenaadi Raekülani ja uuendame sealset rannainventari. • Heakorrastame Vana-Pärnu ranna. • Koostöös sadamaga korrastame Pärnu muuli. • Loome juurde ja korrastame senised piknikukohad. • Märgistame viitadega ja korrastame Metsakalmistul Pärnu jaoks oluliste isikute hauad. • Heakorrastame Pärnu jõe kaldad. • Linnakeskkond peab olema turvaline. Hoolitsuseta tiikide ala Kuldse Kodu juures tuleb heakorrastada. • Pöörame erilist tähelepanu Pärnu esinduspiirkondadele (pargid ja Rüütli tänav).

10. MAKSUD

• Kohalik omavalitsus vastavalt seadusele uusi makse kehtestada ei saa. Küll aga taotleme vastavalt Riigikohtu otsusele, et omavalitsustele taastataks 2009. aastast kärbitud tulumaksuosa, mis pidi katma lasteaedade rahastamise ning laste- ja noorte huvitegevuse.

11. TURISM

• Teeme koostööd Pärnu majutusettevõtetega. • Arendame konverentsiturismi, mis pikendab Pärnu majutusasutuste hooaega. • Püstitame Pärnusse vaateratta. • Toetame naaberomavalitsusse loodavat Lottemaad, kuna seda külastavad turistid väisavad ka Pärnut. • Pärnu atraktiivsuse kasvatamiseks peame oluliseks Rail Baltica ehitust ja peatust Pärnus. • Taotleme omanikupoolset Pärnu lennujaama edasist arendamist. • Peame oluliseks merereisijate arvu kasvatamist.

12. LINNA POOLT PAKUTAVAD TEENUSED

• Avame ööapteegi. • Rajame sotsiaalkorterid abivajajatele ja munitsipaaleluasemed noortele peredele. • Aitame korteriühistuid ja majaomanikke, taastades projekti „Hoovid korda“ ning värvid linna. • Alustame „Korteriomaniku ABC“ koolitusega – tasuta koolitused korteriomanikele. • Jätkame korteriühistute juhtidele infopäevade korraldamist • Kaasates erasektorit ehitame krematooriumi koos korraliku ärasaatmisruumiga. • Tagame hea ja taskukohase saunateenuse. • Linna turvalisuse tõstmiseks ka suvisel kõrghooajal toetame linna poolt abipolitseinike patrullteenistuse läbiviimist.

Valeväited elektriaktsiisi alandamise ja ööistungite kohta

Vaatan murelikult, et valitsust toetavatele saadikutele on kätte pistetud jutupunktid, mida kõik ustavalt kordavad. Paraku on neis mitmeid vigu ja mõningaid ebatäpsusi.

1. Väidetakse, et elektrihinnatõus on paratamatu.

TEGELIKULT: elektriarve kodutarbijatele koosneb viiest osast. Ka siis kui börsile viidav elektritariif kasvab, on riigil võimalik ohjata Eleringi soovi tõsta võrgutasusid. Samuti on elektrile lisatav elektriaktsiis, taastuvenergia tasud ja käibemaks riigi otsus. Alandades riigimakse saab pehmendada järgmise aasta hinnatõusu.

2. Väidetakse, et elektriaktsiisi alandamine läheb maksma 30 miljonit eurot.

EKSIMUS: elektrihinna leevendamise maksumust paisutatakse meelega viiendiku võrra. TEGELIKULT on terve aasta jooksul kogutav elektriaktsiis 33 miljonit eurot. Seda siis, kui Eestis kehtib neli ja pool korda kõrgem elektriaktsiis kui Euroopa Liidu miinimummäär ehk 4,47 eurot MWh. Keskerakonna ettepanek on aktsiis alandada miinimummäärale 1 euro MWh, mitte aktsiisi kaotada. Seega on tegelik maksumus riigieelarvele 24 miljonit eurot.

3. Väidetakse, et taastuvenergia tasu alandamine Partsi pakutud mahus on märksa suurema mõjuga kui elektriaktsiisi alandamine.

EKSIMUS: enam kui kaks korda TEGELIKULT: Täna on elektriaktsiis 0,447 eurosenti/kWh kohta. Keskerakonna fraktsioon ettepanek on seda vähendada Euroopa Liidu miinimumtasemele, milleks on 0,1 eurosenti/kWh kohta. Vähendamise mõju on 0,347 eurosenti/kWh kohta. Praegune taastuvenergiatasu on 0,97 eurosenti/kWh. Parts soovib seda vähendada 0,81 eurosendile/kWh. Vähendamise mõju on 0,16 eurosenti. Keskerakonna elektriaktsiisi vähendamine leevendab tarbija elektriarvet -4,6% võrra, Partsi taastuvenergiatasu vähendamine aga kõigest -1,6%.

4. Väidetakse, et kui alandada energiamakse, siis peab tõstma kõigile mingit teist maksu.

EKSIMUS: ei pea. Isegi kui energiamaksude alandamiseks leida kate astmelise tulumaksu kehtestamisega, saaks kõik inimesed endale odavamad kodukulud ja kõik, kes teenivad alla 1500 euro kuus ka madalama tulumaksu. Enam peaksid maksma inimesed, kelle tulu üle 1500 euro kuus ja kes aastaid on kõige enam võitnud tulumaksu alandamisest 26 protsendilt 21 protsendile. TEGELIKULT: Keskerakonna muudatusettepanek näeb ette, et elektri aktsiisi alandamisest vähenenud maksutulu saab korvata olemasolevate maksude parema kogumisega. Pole vaja kehtestada ühtegi uut maksu. Maksuameti andmetel oli möödunud aastal

Maksuauk: 465,7 miljonit eurot Seal hulgas: -Käibemaks 258,3 miljonit eurot -Sotsiaalmaks 67,5 miljonit eurot -Füüsilise isiku tulumaks 55,8 miljonit eurot -Tubakaaktsiis 43,8 miljonit eurot -Kütuseaktsiis 29,8 miljonit eurot -Alkoholiaktsiis 10,5 miljonit eurot

Panustades maksuameti lisaressurssi , saaks kõrvalehoitud maksueurodest koguda iga kahekümnenda. See ongi juba piisav, et alandada elektri aktsiisi kõigile.

5. Väidetakse, et ööistung on kallis.

TEGELIKULT: nii nagu hooaja alguses toimunud 4-minutilised istungid ei tähendanud tohutut raha säästu, ei ole ka hilistel töötundide pärast vaja lisavahendeid. Riigikogu liikmete palk on fikseeritud ja ületundide eest lisatasu ei saada. Teenindava personali kulutused on aga tuhandiks sellest, mida elektri hinna tõusu pidurdamata peavad maksma hakkama kõik Eesti pered ja ettevõtted. Ööistungite lõpetamine on valitsusliidu kätes, selleks tuleb vaid kasutada maksuotsust, mis pehmendaks elektri hinna tõusu avatud turul.

6. Väidetakse, et Keskerakonnaga ei tohi kokku leppida, sest nii hoitakse ära maksutõus.

TEGELIKULT: Keskerakond tegi riigieelarve kolmandaks lugemiseks 9 muudatusettepanekut. Neist esimene on elektriaktsiisi alandamine neli ja pool korda, see aitaks ohjata 2013. Aastal ees ootavaid hinnatõuse, sest elektri kallinemine toob kaasa ka kõigi muude kaupade ja teenuste kallinemise.

Teiseks koolitoidu toetuse kasv. Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid. Samas on kahe viimase aasta jooksul märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek. Selle tulemusel on koolitoit paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Kuid sellest koolilõunast on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem.

Samuti on viimasel ajal hoogustunud toiduainete hinnatõus, mis ei võimalda enam tänase eelarvega eraldatud 78 euro sendi eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku tasuta koolilõunat. Samuti peame oluliseks, et koolilõuna toetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele. Muudatusega tõstetakse koolitoidu toetus nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õpilastele 1 euroni päevas. Kolmandaks andsime lisavahendeid Maksu- Ja Tolliametile, et oleks võimalik vähendada maksuauku.

Ülejäänud kuus ettepanekut käsitlesid integratsiooniraha väärkasutamist. Nimelt kolme reformisti poolt juhitud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus kulutas integratsiooniraha Reformierakonna liikmete persoonifilmideks. Leiame, et see valesti kulutatud raha tuleb tagasi nõuda ja suunata sihtotstarbeliselt venekeelsete lasteaedade eesti keele õppe parandamiseks.

Kristiina Ojulandi tegemisi kajastava filmi „Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel“ tagasimakse eest saaks toetada Narva lasteaeda Käoke. Samuti saaks sihtotstarbeliselt kasutada ka Keit Pentus-Rosimannuse, Mati Raidma, Andrei Korobeiniku , Tallinna linnavolikogu liikme Tiina Lokki, Põlva vallavolikogu liikme Margus Timmo ja Tartu linnavolikogu liikme Janika Möldri propagandafilmide kulusid. Ühtegi maksutõusu pole vaja selleks, et pehmendada elektrihinna tõusu ning tagada koolilastele soe ja tervislik koolilõuna!

Opositsiooni rollist

Tänapäevases meediaruumis kaovad mitmed sisukad analüüsid häbiväärselt kiirest muu infomüra taha. Kord kuus on Vikerraadio eetris Opositsioonitund. Sügishooajast alates annab selles oma ekspertarvamuse opositsiooni tegevuse kohta ka üks politoloog. On kostunud arvamusi, et opositsioon on liiga mugav. Eks täna kell 14.05 Vikerraadios algavast selle kuu opositsioonile pühendatud saatest saab teada, kas ööistungitega elektrihinnale lisatavate maksude alandamist nõudes on mugavusest loobutud. Lisan siia Mari-Liis Jakobsoni analüüsi Keskerakonna ja sotside tegevusest sügisel. Seda saab tema enda poolt sisseloetuna kuulata siit: alates 26ndast minutist ja lõpetades 31 minutil. Mari-Liis Jakobson:

Mis on siis vastasrinna kvaliteetse toimimise tunnused, mis on opositsiooni roll? Ennekõike on ta valitsuse kontrollija ja tasakaalustaja, juhtides tähelepanu puudujääkidele valitsuse tegevuses ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kui valitsuse tegevust määravad lisaks rahva ootustele ka mitmed kitsendavad faktorid, siis opositsioon peaks ennekõike jääma rahva hääle kanaliks. Seega peaks opositsioon kindlustama mitmekesiste huvide kaitse ning jälgima, et kaitstud oleks nii need enamuse kui ka vähemuse huvid, mida valitsus ehk niivõrd prioriteetseks ei pea. Ning lisaks võib välja tuua veel opositsiooni informeeriva rolli. Lisaks rahva hääle vahendamisele peab kommunikatsioon toimima ka teises suunas: vastasrinnal on ka ülesanne selgitada olukorda ja valikuid rahvale.

Kokkuvõttes võib ju öelda, et mis seal keerulist on – muudkui nõjatu toolileenile ja kritiseeri. Ent arvesse tuleb võtta sedagi, et opositsioon peab alati hakkama saama vähema ressursiga – vähemate inimestega, väiksema erakonna dotatsiooniga, aga ka vähesema eetriajaga, sest valitsuse tegevus on ajakirjaniku jaoks prioriteetsem kui opositsiooni mõtted. Ja kui lisada siia veel see, et vastasrinnal on tõenäoliselt ka endal strateegiline eesmärk – saada hea tulemus ja jõuda valitsuskoalitsiooni tulevastel valimistel – muutub see ülesanne veelgi vastutusrikkamaks ja keerukamaks.

Aga olgu sellega kuidas on, vaatame, kuidas Eestis vastasrinnal läheb. Üldjoontes võib öelda, et Eesti parlamendi opositsioonilised fraktsioonid neile pandud ülesandeid – juhtida tähelepanu puudujääkidele, esindada ning informeerida rahvast – ka täidavad. Viimase kuu jooksul, kui istungid taas regulaarselt toimusid, on just opositsioon olnud aktiivsem ministrite infotundides ning esitanud mitmeid seaduste muutmise eelnõusid. Nii nagu peab. Ning kui seadustest rääkida, siis puudutavadki opositsiooni esitatud parandused ennekõike mõne nõrgema vähemuse huve – näiteks mitmikega perekondi või venekeelseid ja nõrga eesti keelega Eestimaalasi.

Muidugi, on ka üldisemaid algatusi. Sel nädalal peetud riiklikult olulise küsimuse arutelu kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevusest võib pidada üldjoontes õnnestunuks, ehkki esinejate valik oleks ehk tõesti väärinud ammendavamat põhjendamist, aga ka alternatiivide kaalumist. Samuti oli õigustatud ka nii koalitsiooni kui sotsiaaldemokraatide küsimused arutelu politiseeritusest. Ent teisalt tõi see endaga kaasa ka ratsionaalset arutelu ning lünkade nentimist seadusandluses.

Muidugi saab ka teha mõningaid etteheiteid. Mis võib-olla mingil määral kummastas, oli opositsiooni suhteline vaikus Euroopa Stabiilsusmehhanismi teemadel sel suvel. Näib, et vastupidiselt suve hakul deklareeritule, olid Riigikogu liikmed ikkagi rohkem puhkuse- kui töölainel. Sest ehkki seda teemat seletati avalikkusele puhkuse eel ja järel, siis suurema n-ö avaliku paanika ajal kommunikeerisid neid teemasid avalikkusele teised inimesed kui parlamentaarse vastasrinna esindajad. Teadupärast polnud opositsioon oma seisukohtades Euroopa Stabiilsusmehhanismi suhtes ka ühtne. Ning see tegi tugeva ja lihtsustatud kampaania korraldamise pea võimatuks. Ent kas see peaks olema takistuseks opositsiooni missiooni täitmisel? Seletada saab ju ka eelnõu sisu, mitte üksnes oma seisukohti.

Samuti jäi Riigikogu stenogramme sirvides silma asjaolu, et kaks opositsioonilist erakonda, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond – on aruteludes esindatud üsna ebavõrdselt. Keskerakond katab laia ampluaad teemasid, samas, kui sotside algatused jäävad oma diapasoonilt üsna kitsalt palga- ja toetusteemasid ümbritsema. Erandeid muidugi on ka, näiteks Andres Anvelt, kes võtab aktiivselt ja sisukalt sõna ka siseturvalisuse küsimustes. Ent siiski, sotsid hoiavad aruteludes küllalt madalamat profiili.

Loomulikult on siin ilmseid põhjusi, kasvõi nende fraktsiooni suurus võrreldes Keskfraktsiooniga. Ent väiksus pole üksnes miinus. Hea näide selle kohta on võtta autorenditurult, kus omal ajal suuruselt teine olnud ettevõte Avis teadvustaski oma vähemust Hertziga võrreldes, ent serveeris seda kui oma tugevust, kandes lipukirja – we try harder , meie püüame rohkem.

Väärt lugemine on ka tema teine analüüs, mis laias laastus leiab, et valitsuse maine on langenud ja pole tükk aega nii madalal olnud kui praegu. selle leiab siit

Ööistungite võtmeks on maksualandus elektrihinnale

Tunni aja pärast on president enda juurde kutsunud erakondade ja vabakondade esindajad. Lähen ka mina.

Eesti ühiskonnas on sel sügisel märgata arenguid, mis meenutavad veerand sajandit tagasi toimunud murranguaegu. Poliitikat ei tehta enam kabinetivaikuses või koalitsiooni tagatubades. Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest ning seega ei pelga me sugugi taaselustuvat Rahvarinde aegset vaim, kus inimeste poliitiline ärksus sunnib teravamad debatid ka Riigikogu saali. Me tunnistame, et on vajadus teha ühispingutusi Eesti tuleviku nimel.

Seega pean tänasel päeval presidendi kohtumise kõrval tähtsamakski jätkuvat vastasseisu Riigikogus. On teada, et järgmine aasta toob Eestile uusi probleeme seoses elektri hinna järsu tõusuga. Samas on võimalik seda pehmendada läbi maksuotsuste. Kui valitsus ei kasuta enda käes olevaid hoobasid elektrihinnatõusu leevendamiseks, siis saab elektri hinna tõusul olema majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele.

Seni kuni jätkub valitsuserakondade poolne tegevusetus elektri hinna tõusu leevendamisel, oleme sunnitud jätkama Riigikogu töös obstruktsiooni. Samas, võti ööistungite lõpetamiseks on koalitsioonisaadikute käes. Kohe, kui toetatakse meie ettepanekut elektri aktsiisi alandamisele neli ja pool korda Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani, oleme valmis venitamistaktika lõpetama. Eelarves on vahendid elektrihinna tõusu pehmendamiseks, valitsejate kohustus on neid kasutada.

Ega riigieelarve teise lugemise lõpetamine tähenda, et eelarve on juba vastu võetud. Taas on võimalik teha muudatusettepanekuid valitsusest tulnud versiooni. Veel kord on võimalik kasutada maksuotsuseid järgmise aasta elektrihinna tõusu leevendamiseks, et detsembris lõpphääletusel oleks juba eelarve, mis ei näeks hinnatõusudes vaid tulu ja inimeste toimetuleku toetamises vaid kulu.