Valeväited elektriaktsiisi alandamise ja ööistungite kohta

Vaatan murelikult, et valitsust toetavatele saadikutele on kätte pistetud jutupunktid, mida kõik ustavalt kordavad. Paraku on neis mitmeid vigu ja mõningaid ebatäpsusi.

1. Väidetakse, et elektrihinnatõus on paratamatu.

TEGELIKULT: elektriarve kodutarbijatele koosneb viiest osast. Ka siis kui börsile viidav elektritariif kasvab, on riigil võimalik ohjata Eleringi soovi tõsta võrgutasusid. Samuti on elektrile lisatav elektriaktsiis, taastuvenergia tasud ja käibemaks riigi otsus. Alandades riigimakse saab pehmendada järgmise aasta hinnatõusu.

2. Väidetakse, et elektriaktsiisi alandamine läheb maksma 30 miljonit eurot.

EKSIMUS: elektrihinna leevendamise maksumust paisutatakse meelega viiendiku võrra. TEGELIKULT on terve aasta jooksul kogutav elektriaktsiis 33 miljonit eurot. Seda siis, kui Eestis kehtib neli ja pool korda kõrgem elektriaktsiis kui Euroopa Liidu miinimummäär ehk 4,47 eurot MWh. Keskerakonna ettepanek on aktsiis alandada miinimummäärale 1 euro MWh, mitte aktsiisi kaotada. Seega on tegelik maksumus riigieelarvele 24 miljonit eurot.

3. Väidetakse, et taastuvenergia tasu alandamine Partsi pakutud mahus on märksa suurema mõjuga kui elektriaktsiisi alandamine.

EKSIMUS: enam kui kaks korda TEGELIKULT: Täna on elektriaktsiis 0,447 eurosenti/kWh kohta. Keskerakonna fraktsioon ettepanek on seda vähendada Euroopa Liidu miinimumtasemele, milleks on 0,1 eurosenti/kWh kohta. Vähendamise mõju on 0,347 eurosenti/kWh kohta. Praegune taastuvenergiatasu on 0,97 eurosenti/kWh. Parts soovib seda vähendada 0,81 eurosendile/kWh. Vähendamise mõju on 0,16 eurosenti. Keskerakonna elektriaktsiisi vähendamine leevendab tarbija elektriarvet -4,6% võrra, Partsi taastuvenergiatasu vähendamine aga kõigest -1,6%.

4. Väidetakse, et kui alandada energiamakse, siis peab tõstma kõigile mingit teist maksu.

EKSIMUS: ei pea. Isegi kui energiamaksude alandamiseks leida kate astmelise tulumaksu kehtestamisega, saaks kõik inimesed endale odavamad kodukulud ja kõik, kes teenivad alla 1500 euro kuus ka madalama tulumaksu. Enam peaksid maksma inimesed, kelle tulu üle 1500 euro kuus ja kes aastaid on kõige enam võitnud tulumaksu alandamisest 26 protsendilt 21 protsendile. TEGELIKULT: Keskerakonna muudatusettepanek näeb ette, et elektri aktsiisi alandamisest vähenenud maksutulu saab korvata olemasolevate maksude parema kogumisega. Pole vaja kehtestada ühtegi uut maksu. Maksuameti andmetel oli möödunud aastal

Maksuauk: 465,7 miljonit eurot Seal hulgas: -Käibemaks 258,3 miljonit eurot -Sotsiaalmaks 67,5 miljonit eurot -Füüsilise isiku tulumaks 55,8 miljonit eurot -Tubakaaktsiis 43,8 miljonit eurot -Kütuseaktsiis 29,8 miljonit eurot -Alkoholiaktsiis 10,5 miljonit eurot

Panustades maksuameti lisaressurssi , saaks kõrvalehoitud maksueurodest koguda iga kahekümnenda. See ongi juba piisav, et alandada elektri aktsiisi kõigile.

5. Väidetakse, et ööistung on kallis.

TEGELIKULT: nii nagu hooaja alguses toimunud 4-minutilised istungid ei tähendanud tohutut raha säästu, ei ole ka hilistel töötundide pärast vaja lisavahendeid. Riigikogu liikmete palk on fikseeritud ja ületundide eest lisatasu ei saada. Teenindava personali kulutused on aga tuhandiks sellest, mida elektri hinna tõusu pidurdamata peavad maksma hakkama kõik Eesti pered ja ettevõtted. Ööistungite lõpetamine on valitsusliidu kätes, selleks tuleb vaid kasutada maksuotsust, mis pehmendaks elektri hinna tõusu avatud turul.

6. Väidetakse, et Keskerakonnaga ei tohi kokku leppida, sest nii hoitakse ära maksutõus.

TEGELIKULT: Keskerakond tegi riigieelarve kolmandaks lugemiseks 9 muudatusettepanekut. Neist esimene on elektriaktsiisi alandamine neli ja pool korda, see aitaks ohjata 2013. Aastal ees ootavaid hinnatõuse, sest elektri kallinemine toob kaasa ka kõigi muude kaupade ja teenuste kallinemise.

Teiseks koolitoidu toetuse kasv. Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid. Samas on kahe viimase aasta jooksul märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek. Selle tulemusel on koolitoit paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Kuid sellest koolilõunast on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem.

Samuti on viimasel ajal hoogustunud toiduainete hinnatõus, mis ei võimalda enam tänase eelarvega eraldatud 78 euro sendi eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku tasuta koolilõunat. Samuti peame oluliseks, et koolilõuna toetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele. Muudatusega tõstetakse koolitoidu toetus nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õpilastele 1 euroni päevas. Kolmandaks andsime lisavahendeid Maksu- Ja Tolliametile, et oleks võimalik vähendada maksuauku.

Ülejäänud kuus ettepanekut käsitlesid integratsiooniraha väärkasutamist. Nimelt kolme reformisti poolt juhitud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus kulutas integratsiooniraha Reformierakonna liikmete persoonifilmideks. Leiame, et see valesti kulutatud raha tuleb tagasi nõuda ja suunata sihtotstarbeliselt venekeelsete lasteaedade eesti keele õppe parandamiseks.

Kristiina Ojulandi tegemisi kajastava filmi „Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel“ tagasimakse eest saaks toetada Narva lasteaeda Käoke. Samuti saaks sihtotstarbeliselt kasutada ka Keit Pentus-Rosimannuse, Mati Raidma, Andrei Korobeiniku , Tallinna linnavolikogu liikme Tiina Lokki, Põlva vallavolikogu liikme Margus Timmo ja Tartu linnavolikogu liikme Janika Möldri propagandafilmide kulusid. Ühtegi maksutõusu pole vaja selleks, et pehmendada elektrihinna tõusu ning tagada koolilastele soe ja tervislik koolilõuna!

Opositsiooni rollist

Tänapäevases meediaruumis kaovad mitmed sisukad analüüsid häbiväärselt kiirest muu infomüra taha. Kord kuus on Vikerraadio eetris Opositsioonitund. Sügishooajast alates annab selles oma ekspertarvamuse opositsiooni tegevuse kohta ka üks politoloog. On kostunud arvamusi, et opositsioon on liiga mugav. Eks täna kell 14.05 Vikerraadios algavast selle kuu opositsioonile pühendatud saatest saab teada, kas ööistungitega elektrihinnale lisatavate maksude alandamist nõudes on mugavusest loobutud. Lisan siia Mari-Liis Jakobsoni analüüsi Keskerakonna ja sotside tegevusest sügisel. Seda saab tema enda poolt sisseloetuna kuulata siit: alates 26ndast minutist ja lõpetades 31 minutil. Mari-Liis Jakobson:

Mis on siis vastasrinna kvaliteetse toimimise tunnused, mis on opositsiooni roll? Ennekõike on ta valitsuse kontrollija ja tasakaalustaja, juhtides tähelepanu puudujääkidele valitsuse tegevuses ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kui valitsuse tegevust määravad lisaks rahva ootustele ka mitmed kitsendavad faktorid, siis opositsioon peaks ennekõike jääma rahva hääle kanaliks. Seega peaks opositsioon kindlustama mitmekesiste huvide kaitse ning jälgima, et kaitstud oleks nii need enamuse kui ka vähemuse huvid, mida valitsus ehk niivõrd prioriteetseks ei pea. Ning lisaks võib välja tuua veel opositsiooni informeeriva rolli. Lisaks rahva hääle vahendamisele peab kommunikatsioon toimima ka teises suunas: vastasrinnal on ka ülesanne selgitada olukorda ja valikuid rahvale.

Kokkuvõttes võib ju öelda, et mis seal keerulist on – muudkui nõjatu toolileenile ja kritiseeri. Ent arvesse tuleb võtta sedagi, et opositsioon peab alati hakkama saama vähema ressursiga – vähemate inimestega, väiksema erakonna dotatsiooniga, aga ka vähesema eetriajaga, sest valitsuse tegevus on ajakirjaniku jaoks prioriteetsem kui opositsiooni mõtted. Ja kui lisada siia veel see, et vastasrinnal on tõenäoliselt ka endal strateegiline eesmärk – saada hea tulemus ja jõuda valitsuskoalitsiooni tulevastel valimistel – muutub see ülesanne veelgi vastutusrikkamaks ja keerukamaks.

Aga olgu sellega kuidas on, vaatame, kuidas Eestis vastasrinnal läheb. Üldjoontes võib öelda, et Eesti parlamendi opositsioonilised fraktsioonid neile pandud ülesandeid – juhtida tähelepanu puudujääkidele, esindada ning informeerida rahvast – ka täidavad. Viimase kuu jooksul, kui istungid taas regulaarselt toimusid, on just opositsioon olnud aktiivsem ministrite infotundides ning esitanud mitmeid seaduste muutmise eelnõusid. Nii nagu peab. Ning kui seadustest rääkida, siis puudutavadki opositsiooni esitatud parandused ennekõike mõne nõrgema vähemuse huve – näiteks mitmikega perekondi või venekeelseid ja nõrga eesti keelega Eestimaalasi.

Muidugi, on ka üldisemaid algatusi. Sel nädalal peetud riiklikult olulise küsimuse arutelu kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevusest võib pidada üldjoontes õnnestunuks, ehkki esinejate valik oleks ehk tõesti väärinud ammendavamat põhjendamist, aga ka alternatiivide kaalumist. Samuti oli õigustatud ka nii koalitsiooni kui sotsiaaldemokraatide küsimused arutelu politiseeritusest. Ent teisalt tõi see endaga kaasa ka ratsionaalset arutelu ning lünkade nentimist seadusandluses.

Muidugi saab ka teha mõningaid etteheiteid. Mis võib-olla mingil määral kummastas, oli opositsiooni suhteline vaikus Euroopa Stabiilsusmehhanismi teemadel sel suvel. Näib, et vastupidiselt suve hakul deklareeritule, olid Riigikogu liikmed ikkagi rohkem puhkuse- kui töölainel. Sest ehkki seda teemat seletati avalikkusele puhkuse eel ja järel, siis suurema n-ö avaliku paanika ajal kommunikeerisid neid teemasid avalikkusele teised inimesed kui parlamentaarse vastasrinna esindajad. Teadupärast polnud opositsioon oma seisukohtades Euroopa Stabiilsusmehhanismi suhtes ka ühtne. Ning see tegi tugeva ja lihtsustatud kampaania korraldamise pea võimatuks. Ent kas see peaks olema takistuseks opositsiooni missiooni täitmisel? Seletada saab ju ka eelnõu sisu, mitte üksnes oma seisukohti.

Samuti jäi Riigikogu stenogramme sirvides silma asjaolu, et kaks opositsioonilist erakonda, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond – on aruteludes esindatud üsna ebavõrdselt. Keskerakond katab laia ampluaad teemasid, samas, kui sotside algatused jäävad oma diapasoonilt üsna kitsalt palga- ja toetusteemasid ümbritsema. Erandeid muidugi on ka, näiteks Andres Anvelt, kes võtab aktiivselt ja sisukalt sõna ka siseturvalisuse küsimustes. Ent siiski, sotsid hoiavad aruteludes küllalt madalamat profiili.

Loomulikult on siin ilmseid põhjusi, kasvõi nende fraktsiooni suurus võrreldes Keskfraktsiooniga. Ent väiksus pole üksnes miinus. Hea näide selle kohta on võtta autorenditurult, kus omal ajal suuruselt teine olnud ettevõte Avis teadvustaski oma vähemust Hertziga võrreldes, ent serveeris seda kui oma tugevust, kandes lipukirja – we try harder , meie püüame rohkem.

Väärt lugemine on ka tema teine analüüs, mis laias laastus leiab, et valitsuse maine on langenud ja pole tükk aega nii madalal olnud kui praegu. selle leiab siit

Ööistungite võtmeks on maksualandus elektrihinnale

Tunni aja pärast on president enda juurde kutsunud erakondade ja vabakondade esindajad. Lähen ka mina.

Eesti ühiskonnas on sel sügisel märgata arenguid, mis meenutavad veerand sajandit tagasi toimunud murranguaegu. Poliitikat ei tehta enam kabinetivaikuses või koalitsiooni tagatubades. Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest ning seega ei pelga me sugugi taaselustuvat Rahvarinde aegset vaim, kus inimeste poliitiline ärksus sunnib teravamad debatid ka Riigikogu saali. Me tunnistame, et on vajadus teha ühispingutusi Eesti tuleviku nimel.

Seega pean tänasel päeval presidendi kohtumise kõrval tähtsamakski jätkuvat vastasseisu Riigikogus. On teada, et järgmine aasta toob Eestile uusi probleeme seoses elektri hinna järsu tõusuga. Samas on võimalik seda pehmendada läbi maksuotsuste. Kui valitsus ei kasuta enda käes olevaid hoobasid elektrihinnatõusu leevendamiseks, siis saab elektri hinna tõusul olema majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele.

Seni kuni jätkub valitsuserakondade poolne tegevusetus elektri hinna tõusu leevendamisel, oleme sunnitud jätkama Riigikogu töös obstruktsiooni. Samas, võti ööistungite lõpetamiseks on koalitsioonisaadikute käes. Kohe, kui toetatakse meie ettepanekut elektri aktsiisi alandamisele neli ja pool korda Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani, oleme valmis venitamistaktika lõpetama. Eelarves on vahendid elektrihinna tõusu pehmendamiseks, valitsejate kohustus on neid kasutada.

Ega riigieelarve teise lugemise lõpetamine tähenda, et eelarve on juba vastu võetud. Taas on võimalik teha muudatusettepanekuid valitsusest tulnud versiooni. Veel kord on võimalik kasutada maksuotsuseid järgmise aasta elektrihinna tõusu leevendamiseks, et detsembris lõpphääletusel oleks juba eelarve, mis ei näeks hinnatõusudes vaid tulu ja inimeste toimetuleku toetamises vaid kulu.

Terevisioon | Eesti Televisioon | ERR

Terevisioon | Eesti Televisioon | ERR

jagan terevisiooni intervjuud, mis sai tehtud ööistungi eel 14. novembri hommikul.