Maru on rüüstanud maa

Täna käis üle Tartu ja Elva kiire maru, mis murdis männilinnas mände ja ülikoolilinnas niitis vikatina Emajõe äärseid pajusid.

Tuul oli nii vali, et puhus tormituuli alahinnanud jalgratturid pikali. Kuna rannailmast sai tormiilm nii kiiresti, siis oli pahaaimamatuid suvenautlejaid tänavatel küllaga.

Paistab, et tänavu on suvi tõeline suvi kuuma päikese ja sinna juurde kuuluva äikesega. Ja kes ei mäletaks veel suurepärast talve. Vägisi meenub ühe vana ilmavaatleja ütlus, et Eestis on aasta keskmine temperatuur alati sama. Seega kui talvel on korralikud miinusilmad, peab suvel seda kompenseerima suur soe. Kui talv on aga lörtsine ja malbe, siis on ka suvi samasugune.

Hinnatõus

Hinnad tõusevad. Inimesed kiruvad kaupmehi. Kuid iga pere maksab sel aastal ligi 1500 krooni (95 EUROt) tänase valitsuse maksutõusudeks.

Statistikaamet annab teada, et kuigi majandusnäitajad on viimasel aastal olnud languses ja tööpuudus jätkuvalt hirmuäratavalt kõrge, siis hinnad sellele vaatamata tõusevad.

Olen kuulnud inimesi kirumas kaupmeeste ahnust. Et kui ostjaid on vähem, siis üritatakse nende vaeste allesjäänute arvelt siiski oma kasum kätte saada.

Kuid pange nüüd tähele. Kuiv statistika annab teada:

hinnatõusu mõjutas kõige rohkem elektri,
soojusenergia ja kütte kokku 9,2
protsendiline, mootorikütuse 14,2
protsendiline ning toidu 2,5 protsendiline
hinnatõus, mis igaüks andsid
kogumuutusest neljandiku.

Seejuures lisas elektrile, soojusenergiale ja küttele hinda "administratiivselt reguleeritav hinnatõus" ehk inimkeeli lisatud aktsiisid ja käibemaks.

Selle hinnatõusu poolt hääletasid reformistid ja isamaalased. Need samad, kes nüüd nii innukalt enda põhjustatud hinnatõusu vastu "võitlevad", olid vägagi rahul, kui sellest hinnatõusust eelarvesse 800 000 000 (jah kaheksasada miljonit krooni) planeerisid.

Arvestades, et Eestis on hinnanguliselt 567 tuhat leibkonda, siis iga iseseisvalt elav pere on sellest lisatud käibemaksust ja aktsiisist kaotamas ligikaudu poolteist tuhat krooni.

Keda ma nimetan haugi mäluga inimeseks?

Tänases Vikerraadio uudistesaates võis kuulata pikka kiitvat sõnavõttu reformist Astokilt ja veel kenitlevamat lausungit isamaaliitlaselt Laarilt monopolide seaduse kohta. Nende lõikude lõpetuseks ütles diktoritekst, et Kadri Simson nimetas antud seaduse sihtrühmaks haugi mäluga inimesi.

Mulle lihtsa raadiokuulajana jäi mulje, et keskerakondlastel polnud mingeid argumente, lihtsalt solvavad inimesi, kelle elu üks seadus muutma hakkab.

Kuid tegelikult see muidugi nii ei olnud.

Pidasin täna kaks kõne neid saab lugeda siit ja siit.

Jutt, et monopolide seadus hakkab hindu alandama, on aga tõesti lollide püüdmiseks. Sest tallinlaste vee hind tuleneb 1999. aastal isamaaliitlase Jüri Mõisa poolt sõlmitud erastamislepingust, millega tagati AS-le Tallinna Vesi 15 aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49%. Tõsi, hilisemal linnavalitsusel on õnnestunud hinnatõusu osas hoogu maha võtta läbi tuliste kõnelusvoorude, kuid maha müümist tühistada ilma ränki kulusid kandmata ei saa nemadki. Täna üritavad noored isamaaliitlased Reinsalu-Vaher väita, et Tallinna linn ei suuda seda lepingut ümber rääkida. Aga kas nende poolt kõigi hinnatõusude lõpetajaks nimetatud konkurentsiamet suudab seda erastamislepingut ümber rääkida? Erastamise puhul tuleb lepinguid sõlmida vastutustundlikult, mida ei tehtud. See lepingupunkt ongi selleks konksuks, miks Tallinnas kasuliku erastamistehingu teinud ettevõte seaduslikult kasumit välja võtab.

Veel hullem lugu on toasoojaga. Napp aasta tagasi hääletasid isamaaliitlased ja reformistid teise negatiivse eelarve poolt, millega tõsteti käibemaksu ja aktsiise. Selles lisaeelarve seletuskirjas on must valgelt kirjas, et aktsiisimäärade tõstmisega kavandatakse 2009. aasta eelarvepositsiooni parendust 410 miljonit krooni.

Need aktsiisitõusud hakkasid kehtima 1. juulist, pool aastat – 410 miljonit krooni.
Korrutage see number kahega ja saate teada, palju meie toasooja arvetest on kasvanud selleks, et eelarveauku lappida.

Kui valitsusliitlased tegelikult valutaksid südant inimestele valusate küttearvete pärast, ei oleks nad olukorras, kus tööpuudus on suur ning palgad langemas, nii kergele eelarve täitmise viisile läinud. Kui eesmärgiks oleks tegelikult inimeste küttearvete vähendamine, toetaksid ka valitsusliitlased Keskerakonna ettepanekut taastada toasoojale madalam käibemaksumäär.

Kuid kuna eesmärgiks on lihtsalt vehelda, siis piirdutakse seaduseelnõuga, millel on kõlav pealkiri, aga olematu sisu. Ja ma ei saa jätta kinnitamata, et ma usun siiralt sellesse, et enamus Eesti inimesi omab iseseisvat mõtlemisvõimet ning haugi mälus süüdistavad neid vaid tänase populistliku eelnõu autorid.

Euroopale antud lubadused pole mõeldud siseturul tarbimiseks.

Suurel suvel kipub esiuudiseks ikka ja jälle trügima ilmaennustus. Kuid suurest soojast end heidutada laskmata tehakse kabinetivaikustes ka tööd. Kaks töökat meest - rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok treisid valmis kirja Euroopa otsustajatele.

Kirja adressaadiks olid Eurogrupi president Jean-Claude Juncker, ECOFINi president Elena Salgado Mendez´le ning eurovolinik Olli Rehn.

Selles kirjas polnud palju uut. Valdav osa tekstist sisaldas kiitvas kõneviisis kordusi selle kohta, milliseid kärpeid on meie valitsus juba Eesti riigi eelarves läbi viinud. Aga kiri sisaldas ka lubadusi aastateks 2011 ja 2012. Kui allakirjutajad on rahandusminister ja Eesti Panga president, võisid adressaadid võtta neid lubadusi ka kui siduvaid lubadusi järgmisele Eesti Vabariigi valitsusele. Muu hulgas kinnitati selles kirjas soovi sotsiaaltoetusi muuta "vajaduspõhiseks".

Senimaani on "vajaduspõhiseks muutmine" tänase valitsuse retoorikas tähendanud seda, et abi muutub vähem kättesaadavaks. Seda on juba korduvalt nähtud, et riigieelarve kokkuhoidu tehakse just kõige väiksema sissetulekuga inimeste arvel. "Vajaduspõhiseks" muutus kõrgharidus, mille tulemusena vähendati stipendiume ja tasuta üliõpilaskohti - tagajärjeks, et ülikooli on asja jõukama pere lastel. "Vajaduspõhiseks" muudeti pensionide kojukanne, mille tulemusena paljud pensionärid maksavad oma niigi napist sissetulekust kümnist Eesti Postile.

Nii saigi täna Riigikogus Jürgen Ligile esitatud küsimused, et milliseid sotsiaaltoetusi on ta nüüd silmas pidanud. Samuti, et millises töörühmas neid vajaduspõhiseks muudetavaid sotsiaaltoetusi siis arutatakse ja millal nende plaanidega avalikkuse ette tullakse.

Lisaks lubatsid Ligi ja Lipstok oma kirjas vähendada tööjõumakse ning kanda maksukoormuse edasi kaudsetele maksudele. Kaudsed maksud - aktsiisid ja käibemaks - on viimastel aastatel pärmina paisunud. Mis siis nüüd veel plaanis on?