Kas Freedom House on avaldanud tendentslikke seisukohti?

Õiguskantsler on öelnud, et majanduskriis on toonud kaasa suurema hulga põhiseaduse ja muude seaduste rikkumisi.

Kindlasti on Eesti valitsemine viimastel aastatel muutunud läbipaistmatumaks ning keskkond ebastabiilsemaks.

Tuletame meelde, kuidas tõsteti vaid mõnepäevase etteteatamisajaga käibemaksu. Kuidas mitmel korral on eelarveotsuseid tehes mindud mööda Riigikogus välja kujunenud protseduuridest, vältimaks avalikku diskussiooni. Kuidas riik on petnud inimeste õigustatud ootusi, näiteks pensionisamba maksete lõpetamisel või õppelaenu kompenseerimisel.

Väga ilmekas näide ebademokraatlikust valitsemisest oli valimisseaduse muutmine, mida tehes Reformierakond ja IRL lootsid Eesti suurimat opositsioonierakonda valijate tahet moonutades tasalülitada. Seda tehti erakordselt räpakal viisil, lisades valimissüsteemi muutvad seadusemuudatused asjasse hoopis mitte puutuva soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõusse.

See, et see katse ei õnnestunud, ei tee teda veel olematuks. Freedom House langetas oma raportis hinnangut Eesti valimiskorrale, kuid mitte valimisseaduse susserduste, vaid valimislubaduste tühisuse pärast. Mis jätab mulje, et analüüs on enam kui pealiskaudne.

Ka meedia on juhtinud tähelepanu, et Andrus Ansipi valitsus püüab igal võimalusel avalikke diskussioone vältida – mille eest Ansip on koguni saanud pressivaenlase tiitli.

Samuti on tõsiseid kahtlusi, et töötuse ja väljarände tegelik suurus erineb märkimisväärselt riigi ametlikust statistikast.

Freedom House jättis samaks reitingu kohalike omavalitsuste suhtes, kuigi valitsus on võtnud selge suuna omavalitsuste autonoomia vähendamiseks, mille ilmekaks näiteks on linnadelt ja valdadelt esimese negatiivse eelarvega äravõetud tulubaas keset 2009. aasta eelarveaastat.

Raha soovitakse jagada tsentraliseeritult, vaid neile, kes on praegusele võimukoalitsioonile lähedased, või kellelt soovitakse teatud poliitilisi vastuteeneid.

Freedom House'i poolt märkimisväärseks peetud vähemusvalitsus ei ole ju kogu kriisi ajal suutnud algatada ühtegi põhimõttelist reformi ning see on jäänud püsima vaid tänu üsna räpastele tehingutele Riigikogus Roheliste erakonna essindajatega.

Samuti on Ansipi valitsusele omane otsuste langetamine tagatubades ja üleolev suhtumine avalikkuse õigustatud huvile teada, kuidas ja milleks maksumaksjate raha kasutatakse. Avalikkus ei tea kindlasti kogu tõde Eesti Energia müügikavade ega ka Estonian Airi tehingute tagamaad.

Freedom House'i objektiivsuses võib samuti kahelda. Kuigi organisatsioon väidab, et on sõltumatu USA suurtest erakondadest, on selle tööd aastate jooksul suunanud sellised vabariiklaste korüfeed nagu Donald Rumsfeld ja Paul Wolfowitz.

Võib-olla on palju väita, et Bushile lähedastel USA poliitikutel on põhjust Ansipit toetada, kuid peaministri ultraparempoolne maailmavaade on vabariiklastele kindlasti sümpaatne. Võimalik on ka see, et nii nagu mitmel korra varem, pole rahvusvaheline institutsioon oma seisukohtade kujundamiseks saanud Eestist just kõige usaldusväärsemaid andmeid.

Pikas perspektiivis oleme kõik surnud

Viimaste nädalate pessimistlikumad majandusuudised on tekitanud maailmas taas arutelu, kas majandus on ikka ohutsoonist väljas. KUI majandus on kindlalt tõusuteel, siis võiks ju majanduse elavdamise paketid lõpetada ning asuda eelarvete tasakaalustamise kallale.

Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman arvab, et kriis pole möödas. Ta kurdab, et kiputakse eirama jätkuva kõrge tööpuuduse ning deflatsiooni ohte. Selle asemel eelistatakse tegeleda hoopis pikas perspektiivis paistavate rahvastiku vananemise ja pensionide kulukusega.

Krugman teatab otsekoheselt, et püüe viia diskussioon pikaajalistele reformidele ei ole riigimehelik, vaid vastupidi argpükslik viis kõrvale hoida vastutusest tänaste probleemide osas.

Täna on olemas suurel hulgal töösooviga inimesi, kes on töötud kuna puudub nõudlus. Jättes nad pikaajaliselt töötuks, saab ka neist inimestest pikaajaline probleem sarnaselt vananemisest tuleneva tööl käivate ja pensionit saavate inimeste suhtarvu halvenemisega.
Eirata suurimat tööpuudust üle aastakümnete ning selle asemel tegeleda pensioniea tõstmisega pole tarkus vaid rumalus, lõpetab Krugman.

Kas ta kirjutab Eestist?
Ei. Kuigi kriitika on kohasem meie valitsusele kui Saksamaa omale, keda ta tegelikult eelarve kärpimise plaanide pärast nuhtleb. Tänases Eesti Päevalehes on karikatuur paksust sakslasest, kes veidi vööd pingutab. Kuid on oluline teada ka seda, et Saksamaa esialgsed kärped on tagasihoidlikud. Saksa riigieelarve on tänavu 319.5 miljardi euro kandis. 2011. aastaks vähendadakse seda 11,2 miljardi võrra, kuid miinusesse jääb see kuni aastateni 2014-2015.

Defitsiiti on eelkõige mindud majanduse elavdamise pakettide pärast. Nii investeeris riik teedesse ja koolidesse. Kuulus on ka autovahetusprogramm, üle 9-aasta vanuse auto romulasse andmisel sai uue auto hinnast 2500 eurot hinnasoodustust. See aitas Saksa autotööstust, mida muidu oleks tabanud krahh. Töökohtade säilitamise osas on oluline olnud nn kurzarbeit programm, mis võimaldas tööandjatel säilitada väljaõppinud töölised ka juhul kui tellimused langesid, appi tuli riik. Majanduse elavdamise paketid on aidanud hoida Saksamaal tööpuudust suhteliselt madalana. Eurostati hinnangu oli see möödunud aastal 7,5% ning tõuseb tänavu 7,8 protsendile (Eestis I kvartalil 19,8%).

Seega, mujal Euroopas säästeti oma inimesi suure tööpuuduse eest riiklike meetmetega ning alles ajal, kui majanduskasv on juba 2,5% asub riik kokku hoidma. Eestis on eelarvenumbreid inimestest olulisemaks peetud. Käisin paar nädalat tagasi Saksamaal ning sealsed otsustajad vaatasid meid kui imeloomi: kuidas te seda teete? Meie oma inimestega küll nii käituda ei saaks – oli sõnum, mis pigem muserdas kui tekitas uhkustunnet.

Suvine sissekanne

Tervitusega sõpradele, kes soovivad suvel lugeda pigem merepäevadest või kartulimardikatest, mitte aga majandusest või poliitikast. Olgu see väike vahepala meenutuseks möödunud jaanipäevast. Kvaliteet on kehv, kui see-eest oli meeleolu väga hea. Jaanipäevast ja sellest, milline on hilisem mälestus noore aja jaanist laulab Kihnu Virve, kelle seltsis möödus meeleolukas reis Kihnust Pärnusse.

Astmeline tulumaks

Täna sai Riigikogule üle antud põhjalikult täiustatud astmelise tulumaksu eelnõu. Eelnõul on rohkete tabelitega akadeemiline seletuskiri, mida aitas koostada Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg.

Astmeline tulumaks on euroopalik. Mitte ainult sellepärast, et aitab ära hoida sissetulekute suurt erinevust nii inimeste kui regioonide vahel. Vaid ka seetõttu, et toimib naturaalse regulaatorina suurte majanduskõikumiste vastu. Eesti kiire kasv ja veel kiirem majanduslangus on Euroopas ainulaadne. Enamus riikide valitsusi püüab majanduses selliseid "ameerika mägesid" vältida. Astmeline tulumaks hoiab kiire palkade tõusu faasis maksustamisega hoogu all ning kriisi ajal, mil palku langetatakse annab jälle leevendust.

Oluline erinevus võrreldes eelmiste astmelise tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused (lapsed, kodulaenu intressid, hariduskulud, kohustuslikud pensionimaksed jne) ja saadakse tema maksustatav aastatulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Seega väiksema sissetulekuga inimesed saavad maksuleevendust.

Muudatusest võidaksid otseselt inimesed, kelle sissetulekud ei ületa 12.000 krooni kuus. Arvestades kehtivaid mahaarvamisi tuludest, toimub üleminek esimesest maksuastmest teise umbes 11.000 ja teisest kolmandasse astmesse 25.000 krooni suuruse kuusissetuleku juures.

Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (ehk kõigepealt maksuvabad summad maha 2250 krooni tulumaksuvaba + teised maksuvabastused ja sealt järgmised 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga.

Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini maksustatakse 26%-ga(St. maksuvaba osa 0 kr, järgmised 5833 krooni 18%, järgmised 20833 krooni kuus 26%).

Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga.

Tundub esmapilgul keeruline? 1990. aastate alguses tundus taastatud Eesti riigile ka, et lihtsa maksu kehtestamine on otstarbekas. Kuid tänaseks E-tiigrina, kus enamik inimesi deklareerib tulusid internetis, on riik võimeline kokku korjama ka astmelist tulumaksu.