Mida soovitab IMF Eestile?

Täna hommikul kohtusin Riigikogus Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooniga. Delegatsiooni juht ütles mitu kiitvat sõna Eesti varemtehtud sammude kohta, eelkõige reservide kogumise osas. Ka arvati, et kuna Eestis algas kriis naabritest varem, sai ka reageering olla varasem. Sooviti jõudu Euroopa Liidu rahade kasutuselevõtuks, kuid hoiatati ka ohtude suhtes, mis võivad 2009. aasta eelarve viia euro-kõlbmatuks.

Ohtudena mainiti eelarvesse planeeritud maa- ja metsamüüki. Ohuna mainiti ka kohalike omavalitsuste raskusi, kuid eraldi kinnitati, et Tallinnaga on kõik korras. Kuid mis puutub 2011. aasta Riigikogule üleantud eelarveprojekti, siis selle defitsiit on ekspertide hinnangul suurem kui 3%.

Ajutiste tuluallikate asemel soovitati vaadata jätkusuutlikumaid variante. Seda nii ettevõtte tulumaksu, dividendide kui automaksu osas. Kinnisvaramaksu osas öeldi, et Eesti liigub maailma trendidele vastuvoolu ja peaks tagama kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest nemad vastutavad kohaliku infrastruktuuri eest.

Last, but not least – astmeline tulumaks. Kui Eestis on vastased väitnud, et kaheastmelist maksu on raske koguda ja see on aldis maksupettustele, siis see kahtlus võeti kohe maha. Kiideti Eesti maksudeklareerimise eeskujulikkust ning kinnitati, et teise astme lisamine ei tee seda komplitseerituks. Tegelikult lausa soovitati meie üksikisiku tulumaksu tasakaalustada ja teha see maksumaksjale õiglasemaks, et väikese sissetuleku juures ei tuleks kohe liiga palju ära maksta.

Ajutised lahendused tuleb asendada püsivate tuludega 2011. aastaks. See tähendab paraku maksutõusu soovitust. Kuid valik kuidas leida optimaalne maksusüsteem uues kasvukeskkonnas, on poliitiline. Kui tõsta käibemaksu, siis kiirendab see tõusu, kuid väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Kui luua kõrgem maksuaste suurema sissetuleku saajatele, siis on see võrdsem koormuse jagamine Eesti inimeste vahel.

Maksutõus peab näima õiglane, rõhutas IMFi analüütik.

Tänud toetajatele

Head sõbrad, tänan südamest iga mulle antud toetushääle eest!

Selle jaoks, et teha põhjalikumaid kokkuvõtteid ja need siin blogis ka lugemiskõlblikuks vormistada, läheb veidi aega. Tallinna valimisvõidu üle rõõmustamiseks pole tegelikult aega antud. Üle Eesti käivad tõsised arutelud edasiste liitlassuhete üle ja omajagu saab teha ka riigikogus. Näiteks kaitstes eelarves omavalitsuste tulubaasi.

Küll aga on selge, et Riigikogus Reinsalule&sõpradele omaseks saanud trallimine seadustega ei too talle ega tema parteile kasu. Kogu soolise võrdõiguslikkuse seaduse külge poogitud Tallinnale ülejäänud Eestist erineva valimisseaduse vastuvõtmine, oli ju tehtud selleks, et riigis valitsevatele erakondadele valimistulemused meelepärasemaks disainida. Saadi aga hoopis kõrge valimisaktiivsus, sest sellised trikid pühivad passiivsuse.

Mulle meeldib see, kuidas Tallinn viimase nelja aastaga arenenud on. Ma usun, et ta areneb edasi ja suudab lahendada ka linlaste muresid, mis riigi tähelepanu ei pälvi. Pikas valimiskampaanias panin tähele, et sotside programm toetas meie põhimõtteid. Praegusel hetkel oma sissekande lõpetangi, et minna edasist koostööd arutama sotsidega.

Kes sobib ülikoolilinna peaks?

Akadeemik Anto Raukas saatis sel nädalal päris laiale ringile e-maili hüüdega „Kallid otsustajad! Endise tartlasena on mul mure hinges, mis mu vanast kodulinnast saab.”

Tartu on ülikoolilinn, peaga linn, hariduse linn. Kuid vaadates linnapeakandidaatide tausta selgub, et:

Urmas Kruuse, praegune linnapea ning Reformierakonna linnapeakandidaat, on sündinud 1965. aastal ja omandanud 2004. aastal Audentese Ülikoolist kõrghariduse ärijuhtimise erialal. Seega 39-aastaselt jõudis mees rakenduskõrghariduse omandamiseni. See on umbes selline haridus, mida omal ajal loeti tehnikumihariduseks.

Jarno Laur, sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat, on sündinud 1975. aastal ja lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledþi. Tartu Ülikool on hea ülikool. Tema Narva Kolledþ kaugeltki mitte nii hea. Selle kohta käivad samad sõnad, mis Urmas Kruuse koduülikooli kohta. Siiski saame nentida, et 33-aastaselt sai ka see mees endale rakenduskõrghariduse.

Aadu Must, Eesti Keskerakonna linnapeakandidaat, on sündinud 1951. aastal ja lõpetanud 1976. a cum laude Tartu Ülikooli. On tuntud teadlane, professor, juhtinud mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte, olnud Tartu Linnavolikogui esimees, Riigikogu liige.

Margus Tsahkna, IRL-i linnapeakandidaat, on sündinud 1977. aastal, külastanud mitmeid ülikoole ja neis õpinguid alustanud. Aga ainult alustanud. Nähtavasti on tegemist 32-aastase igavese üliõpilasega. Ta on hea laulumees nii nagu Urmas Kruusegi hea pillimees.

Kirjast suur osa avaldati ka Eesti Päevalehes, kuid EPL tsenseeris välja lõppjärelduse:

"Mina omalt poolt arvan, et professor Must on kandidaatidest ainuke, keda sobiks ülikoolilinna peana nii kodus kui ka kaugemal näidata. Kruuse ja Laur on kahtlemata toredad mehed, kes sobiksid linnapeaks igasse Eesti väikelinna, kuid Tartus võivad ülikoolide rektorid ja professorid nad intellektuaalses plaanis täiesti varju jätta."

Kuidas soojahind alaneks?

Toasoe on kortermajas elades kulu, millest korteriomanikul säästa eriti ei õnnestu. Eriti suureks kujunevad arved just külmematel kuudel.

Vaatasin enda kolme viimase aasta veebruarikuu soojaarveid:

Veebruar 2007. 777 krooni

Veebruar 2008. 1127 krooni ja 58 senti

Veebruar 2009. 1552 krooni ja 62 senti

Kolme aastaga on arve kahekordistunud.
Mis on selle taga?

Kui 2007 aastal oli toasoojaks kasutatav maagaas aktsiisivaba, siis 14. juunil 2007 hääletasid Reformierakond, IRL ja sotsid selle poolt, et maagaasile kehtestati aktsiis 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta.

Kui 2007 aasta veebruaris oli toasooja käibemaks 5%, siis alates juulist tõsteti see 18protsendile.

Oma blogi esimeses sissekandes üle aasta tagasi kirjutasin muide sellest samast "majandusimest".

Kuid selle talve hindu pole me veel näinud.

Samas tõsteti 2009. juulist toasooja käibemaksu 20 protsendile ning kergitati aktsiise 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta.

Riigieelarve arvudes tähendab see, et tulevaks aastaks planeeritakse ainuüksi maagaasi aktsiisist teenida 246 miljonit krooni ja sellele lisaks veel toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni.

Vaatasin minagi Keit Pentuse telereklaami, kus ta lubas soojaarved poole odavamaks teha ja mõtlesin, kuidas Keitu aidata. Keskerakond ulatas abikäe – täna algatasime seaduse, millega saaks toasooja käibemaksu alandada. Madalam 9 protsendiline käibemaksumäär tähendaks inimestele maksuleevendust 251,8 miljoni krooni võrra ja me teeme analoogse parandusettepaneku ka tuleva aasta riigieelarvesse.

Tegelikult on pidev kaudsete maksude tõstmine viinud olukorda, kus inimesed, kes ei võitnud midagi tulumaksu alandamisest, on pidanud kordades enam hakkama maksma käibemaksu ja aktsiiside taha peidetud riigimakse. Koorem on lihtsalt ebavõrdselt jagatud väiksema sissetulekuga inimeste kanda.