Miks IRL Langi umbusalduse suhtes vaikib?

Ajal, mil õhus on umbusaldus justiitsminister Rein Langi vastu ning teadmine, et peale kohalikke valimisi selgub nii mõndagi kurvastavat 2010. aasta eelarve kohta, võiks kahelda vähemusliidu tervises.

Kui Riigikogu avas oma sügisistungjärgu ja kuulas president Toomas Hendrik Ilvese kõnet, istus valitsusloožis ka suur osa vähemusvalitsuse ministreid. Hiljem arutati sellest vaatepildist tulenevalt, et kas järgmine kord näeme neid ministreid sel puhul koos, kui valitsus tagasi astub.

Samas. Vaatamata halbadele eeldustele pole sel vähemusvalitsusel puudu soovist edaspidigi võimul püsida.

Ilma suurema kärata on Reformierakond lihtsalt endale meelepärase valitsusremondi juba ära teinud ja valmis jätkama vähemusliidus, mis tugineb roheliste häältele kuni aastani 2011. Seni kuni rohelised paari nõukogu liikme koha eest annavad toetuse ka ebaselgele riigieelarvele, võibki peaminister jätkata juttu, et hullu pole midagi, võib jätkata samas vaimus.

See muster on Reformierakonnale omane, viimased kümme aastat on nad pidevalt valitsuses püsinud, seejuures kuue erineva võimuliiduga:

1999 3-liit Isamaa, Reform ja sotsid
2002 2- liit Reform ja Keskerakond
2003 3- liit Reform, Res Publica ja Rahvaliit
2005 3-liit Reform, Keskerakond ja Rahvaliit
2007 3-liit Reform, IRL ja sotsid
2009 2-liit Reform ja IRL.

Tänast valitsusliitu tundub siduvat ühine tegevus riigiettevõtete müüki planeerides.

Valitsusliidu tervise kraadiklaasinäiduks on isamaaliitlaste reageering (õigemini reageeringu puudumine) Langi juhtumile, kus minister kasutas kevadise valitsuskriisi ajal 10-päevast võimuvahemikku siseministeeriumis.

2007. aasta küberrünnakud on andnud palju jutuainet välis- ja kaitsepoliitikaga tegelevatele eestlastele. Nii ministeeriumide tasemel kui parlamendiliikmete näol. Eriti on see teema meeldinud isamaalastele. Nüüd aga on isamaalased vait kui sukad. Olukorras, kus Lang läks teise ministri valitsemisalasse ja vabastas viisakeelu alt mehe, kes oli paar kuud varem rahvusvahelisel videokonverentsil võtnud endale vastutuse 2007. aasta küberrünnakutes.

Seega Reformierakond on teinud taas oma kübaratriki – kaubamärk on ümber pakitud.
Kuna tee uute koalitsioonipartnerite leidmiseks on kinni, siis käib ka vähemusliit. See on isegi mugav.
Vähemusvalitsuselt ei saagi ju oodata raskeid otsuseid ning toimivaid tegusid. Vähemusvalitsus on lihtsalt vaheperiood uute valimisteni. Seekord siis kestab see vaheperiood, mida valitsetakse ikka veel 2007. aasta buumi retoorikast ja koalitsioonileppest tulenevalt, järgmised poolteist aastat.

Selgeks lahenduseks ajaraiskamisest väljatulemiseks oleks erakorralised Riigikogu valimised. Aeglaseks aga väsimatu küsimine, mida Valitsus tegelikult teeb, et majandusolukorda parandada ning majanduslangust kõige haavatavamatele pehmendada.

Tasuta kinno

Homme ja ülehomme õhtul on võimalik kinos Sõprus vaadata tasuta filmi „Balti loorberid“. See on äsjavalminud film Balti ketist, millele seekordne Ärkamisaja Filmifestival ongi pühendatud.

Filmi autorid Mati Talvik ja Toomas Lepp on hankinud Balti ketist pildimaterjali, mida senini nähtud pole. Ma tean omast kogemusest, et iga seniteadmata killu leidmine on suur töövõit.

Kui ma 10 aastat tagasi kogusin materjale oma raamatu „Iseseisvuspäeva sünd” jaoks, siis suurimaks üllatuseks oli telearhiivi lünklikus. Näiteks 1991. aasta augustisündmuste puhul meenutatakse ikka, kuidas Toompeal toimuvale elati kaasa ETV vahendusel. Aga kuna ajad olid kitsad, siis otseülekandeid kas ei salvestatud või võeti lindid taaskasutusse. Igatahes on säilinud kaks päeva kestvast kriisiistungist vaid paariminutiline Aktuaalse Kaamera lõik lõpphääletusest 1991. aasta 20. augusti öötundidest.

„Balti loorberite“ filmis on uudse materjalina Viljandimaa Rahvarinde inimeste poolt filmitud videod. Üks mees filmis Balti ketti Viljandist põhja poole sõites ja teine lõunasse suundudes. Pilt on natuke hägune ja hüplik, aga seda enam emotsionaalne.

Emotsioone on selles filmis palju. Olen tähele pannud, et kui ma näen mõnda liigutavat hetke, siis jooksevad kinos külmavärinad mööda selgroogu. Selles filmis selline hetk oli.

Balti kett on sündmus, milles osalemist niisama ei unustata. Ka filmis on näha, et veel sel suvel laulupeol antud intervjuudes löövad inimeste näod seda inimketti meenutades särama. Ja see ei ole ainult nii siin Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus. Leedus on koguni iga paarikümne kilomeetri järelt mälestusmärk kirjadega, et siit läks läbi Balti kett. Leedus ja Lätis on rajatud ka Tautas Fronte ja Sajudise ehk Leedu ja Läti rahvarinnete muuseumid. Vaadates seda filmi tuleb meelde, et see oli aeg, mil kolm Balti rahvast olid ühtsemad täna.

Kahe miljoni osalejaga ketti läbi kolme maa ei saagi luua, kui ühtsust pole.

Filmi kandev motiiv oli inimeste kaasamine. Mitmed filmi osalised räägivad, kuidas läksid tegema vaid ühte asja, aga korraga olid kogu oma energia Rahvarindele pühendanud. See oli aeg, kui puudus ükskõiksus, sest kõigile läks toimuv korda.

Tänaste mugavustega harjunud inimesel on päris keeruline minna tagasi vaid 20-aasta tagusesse aega. Aega, mil organiseeruti ilma mobiilikõnede ja väga väheste isiklike autodega tervet Eestit läbivaks inimketiks. Seisti maanteel ja infot saadi kaasaskantavatest raadiotest. See külmavärina hetk tuli nähes kaadreid, mil inimesed seisid ketis ja kordasid raadiost ülekantavaid Heinz Valgu sõnu. Need kaadrid olid niivõrd lootust täis. Ja õnneks me täna teame, et eesmärgid said saavutatud ja Eestil õnnestus peaaegu ime, ehk veretu iseseisvumine. Tänasest vaatenurgast on aga liigutav ka see, et nii mõnedki loosungid on ikka olulised, näiteks Rein Taagepera poolt öeldu Lilli piiripunktis 1989. aasta 23. augusti õhtul.

Filmi näeb laupäeval ja pühapäeval kell 19 Ärkamisaja Filmifestivalil.

Keskerakonna meeleavaldus Toompeal

Tänasele meeleavaldusele Ansipi valitsuse tegevusetuse vastu oli tulnud oodatust märksa enam inimesi. Ja inimestel, kellega mina rääkisin, olid tõesti suured mured. Kui pole tööd, siis elada tuleb praktiliselt mitte millestki.

Sain sõna ka mina.

Siin minu sõnavõtu tekst:

Majanduskriisi ajal ei tohi riik lappida eelarveauke inimeste arvelt, kellel on niigi igapäevase toimetulekuga raskusi. Eesti valitsus on just nii käitunud. Tänane valitsus tõstis käibemaksu ravimitele. Tänane valitsus tõstis aktsiise toasoojale ja transpordile. Ning vaid kolm kuud tagasi tõstis valitsus veel kord käibemaksu, mis eelkõige lööb lapsi, kes veel ei tööta. Lööb eakaid, kes enam ei tööta. Ning tööinimesi, kes teenivad alla keskmise palga. Üks terve riik ei saa panna majanduslanguse koormat vaid kõige nõrgemate kanda.

On aeg, et oma panuse Eesti majanduse taastamisse saaksid anda ka inimesed, kes tulumaksu alandusega võitsid kümneid tuhandeid kroone. Selle võimaluse annab suure sissetulekuga inimestele astmeline tulumaks.

Keskerakond on algatanud seaduse, millega luuakse teine, kõrgem maksuaste sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus. Astmelise tulumaksu kehtestamisega võidaks Eesti riik ainuüksi järgmisel aastal 2,1 miljardit krooni.

See raha ei jääks niisama seisma. Seda raha saaks riik kasutada, et täita oma kohust ja asuda toetama uute töökohtade loomist. Sellest rahast oleks abi laste sooja koolilõuna säilitamiseks ja tudengite õppetoetusteks. Ja see raha annaks võimaluse hoiduda edaspidistest kaudsete maksude tõstmisest, mis lööb kõige nõrgemaid.

Riigid, kellel on astmeline tulumaks ei langenud nii sügavasse majanduskriisi, kui selles on täna Eesti. Riigid, kellel on astmeline tulumaks, on võimelised kriisis aitama ka raskustesse sattunud kodanikke. Eesti võiks kuuluda nende riikide hulka.

Olles täna maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi seas, ei tohi me leppida seisukohaga, et kõik on korras. Et kõik on tehtud õigesti ja jätkame samamoodi. See ei ole tõsi. Meie maksusüsteem on ebaõiglane ja koormab kõige nõrgemaid. Saagem eurooplasteks, lähenegem Põhjamaadega, muutkem tagurlikku maksusüsteemi!

Spordisaal jääb erisoodustuseks

Riigikogus arutati töötajate tervisesse panustamist ja seda, kas ettevõtjat tuleb oma töötajate tervise pärast muretsemise eest lisamaksustada.

Tõsi, alguseks tuleb öelda, et Reformierakonna initsiatiivil jääb ka edaspidi teenindaja vaktsineerimine, sportimisvõimaluste loomine töötajatele või hambaravi kompenseerimine erisoodustusmaksu alla. Oma vastuhääle andis ka IRL, mis on imelik, sest enne eurovalimisi ei pidanud nad paljuks teha pressiteade, et valitsus vabastab ettevõtted töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust ning Valitsus kiitis ühiselt Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud ettepanekud heaks.

Ei aidanud üleüldine arusaamine, et iga tervisesse pandud kroon toob ajaga riigile kümme krooni tagasi. Ega ka see, et kuna täna ettevõtted tervislike eluviiside soodustamiseks peavad maksma erisoodustusmaksu, siis enamik on sellest loobunud. Paraku on ka tõsiasi, et maksu laekumise osas ei suutnud Riigikogu kõnetoolis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kolmel korral vastata, palju seda 2009. aasta eelarvesse laekub.

Tööinspektsiooni kodulehel on väga ülevaatlik artikkel, sellest, mis tingimustel peab täna tööandja erisoodustusmaksu maksma prillide eest, sportimise eest, vaktsineerimise eest, hambaravi eest või isegi joogivee olemasolu eest.

Keskerakonna eelnõu oli loodud taustal, kus eelarvekärped on niigi toimunud suurelt inimeste tervise arvelt. Meenutame või kevadisi otsuseid haiguspäevi enam mitte riigi poolt kompenseerida, vaid panna tööandjale. Raskendati ka väikese lapse vanematel koju jääda. Rääkimata üldisest ravijärjekordade pikenemisest ehk lihtsalt arsti juurde pääsemise keerukamaks tegemisest. Ravimitele suurendati käibemaksu ning juba arutatakse soodusravimite nimekirja lühendamist poole võrra.

Valitsus näeb töötaja terviseedenduse kuludelt erisoodustusmaksu laekumist riigikassasse tuluna, aga see teenitakse elanike tervise ja majandusarengu arvelt. Inimeste tervise paranemisele kaasaaitamine aga erisoodustusmaksu kaotamise näol on õigustatud peamiselt avalike huvidega - tervema ja tootlikuma inimtööjõu tagamisega. Eksperdid muide kinnitavad, et tervislike eluviiside edendamise abil on võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada.