Superstaari otsingutel

Mihkel Raud jorises oma facebooki kontol Richardi üle, kes sai Eesti otsib superstaari eelvoorust edasi lastud. Richard nimelt on internetiavarustes üles leitav tänu sellele, et laulis Liis Lassi ja Elmar Liitmaa tehtud Keskerakonna eurovalimiste laulu. Youtube- s on seda vaadatud üle kaheksa ja poole tuhande korra.

Ma ei sekkunud tuliseks minevasse arutellu, sest Mihkli FB sõprade seas tundus ilma minutagi olevat enam Richardile kaasaelajaid kui vastaseid. Aga peale brittide Susan Boyle fenomeni on ju selge, et superstaari üheks oluliseks küljeks peab olema ka inimestes klikkide tekitamise huvi üles kütta.

Ma arvan, et Richardi aktsiad tõuseksid aga ka Mihkli silmis topeltkõrgele kui ta näeks viimast klippi. See on juba päris lahe, isegi mulle meeldis ;)

Roosa paber

Natuke üle kuu aja tagasi toimus elav arutelu selle üle, kas valitsus soovib kolmanda negatiivse eelarve teha vaid omakeskis, ilma seda avalikkusele selgitamata ja Riigikogu ette toomata. Saatsin sellekohase küsimuse ka rahandusminister Jürgen Ligile. Et kuidas tema tõlgendab Riigieelarve seadust, mis selgelt ütleb: riigieelarve muutmiseks, sealhulgas kulude suurendamiseks, vähendamiseks või kulude otstarbe ja finantseerimistehingute muutmiseks peab Vabariigi Valitsus algatama riigieelarve muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu ja esitama selle Riigikogule.

„Napid“ üks kuu ja kolm päeva hiljem sain Jürgen Ligilt vastuse, milles räägib kulude liigendamisest. Ka augustikuus oli Rahandusministeeriumi selgituse järgi riigikogu heakskiiduta kärpimine seaduslik, kuna eelarvet ei muudeta, küll aga muudetakse nn riigieelarve liigendust.

Ligi jätkab, et „Kulude liigendamisega täpsustab valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste tarbeks riigieelarve kulude majanduslikku sisu. Seejuures ei piira seadus Vabariigi Valitsuse pädevust liigendada kulusid ositi, näiteks teatud perioodide kaupa (nt kuu või kvartal) või ka teatud mahtudes (nt teatud protsent riigieelarves ettenähtud summast).“

Milline on siis tegelik seis?

Rahandusministeerium on külmutanud kõigi teiste valdkondade kulutusi. Kasutada saab igas kuus teatud protsendi vähem kui tegelikult planeeritud ja kuluks. Kuidas sa maksad ilma seadus muutmata 7% vähem sotsiaaltoetusi. Kuidas sa tasud ilma avalikkust teavitamata 7%vähem palka õpetajatele või politseinikele. Kuidas sa investeerid 7% vähem, ilma et see eelarves kajastuks?

Seni kestab veel lootus, et valitsus aasta viimastel kuudel müüb kiirkorras maha mõne suurettevõtte ja saab sealt ühekordset tulu, mis siis jagatakse kärbete kompenseerimiseks. Seega oleks aasta lõpus senised võlad võimalik tasuda, kuid kindlasti mitte enam ühe kuuga aasta aega ootamist olematuks teha.

Kui aga Eesti Loto või Telekom siiski müügiks ei lähe, on lihtsalt teadlikult seadust rikutud. Sest tegemist pole vaid liigendamise, pigem siiski riigieelarve selge muutmine ilma parlamenti kaasamata.

Ettepanek töökohtade loomiseks

Euroopa Komisjoni koostatud Eurobaromeetris küsitakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides järgmine küsimus: „Palun öelge, kas seoses majanduskriisiga on teiega juhtunud üks järgnevatest? Variandid: 1. te olete ise kaotanud töö. 2. keegi teie perekonnast või lähedastest sõpradest on kaotanud töö. 3. keegi teie kolleegidest on kaotanud töö.“

Eesti kuulub vastanute osas viie süngema Euroopa Liidu riigi hulka, sest oma töökaotust tunnistab 15 protsenti. 52 protsendil on keegi lähedastest töötuks jäänud ning 42 protsendil on keegi kolleegidest koondatud.

Ühestki edukast lahendusest valitsuse poolt töökohtade loomiseks kuulda pole olnud. Kriis aga süveneb ja pikaaegsetel töötutel pole enam elementaarsetki abi toimetulekuks. Mitmed linnad on püüdnud luua ja ka loonud sotsiaalseid töökohti. Aga iga töökoha loomine on koormus ka omavalitsustele, kelle eelarvest riik niigi on krabanud suure osa enda miinuse täitmiseks.

Miks kasutatakse vaid kärpimist, mis paratamatult viib töökohtade edasisegi vähenemiseni? Üks lihtsaid, inimlikke põhjusi võib peituda selles, et paljud paremerakondade juhtpoliitikud ei tunne ühtegi inimest, kes tunneks mõnda töötut. Edumullis elades ei saagi ministrid ega nende nõunikud aru, kui suur ja ulatuslik on töö kaotanute mure.

Eurostati andmetel on juba täna Eestis 112 000 tööta inimest. Tööpuuduse kasv on üsna pidev – ligi 2000 uut töötut igal nädalal.

Eesti ei peaks tööpuuduse osas eirama maailmas juba toimivaks osutunud lahendusi. Nendeks on sotsiaalsed töökohad, mis võiksid olla lühiajaliseks lahenduseks kriisi üleelamisel ka Eestis. Loodavad töökohad aitaksid meie inimestel raske aja üle elada, tehes sellal paljusid vajalikke töid, mis omakorda aitavad Eestist teha meeldivama paiga maailmas. Atraktiivne keskkond ja oskuslik tööjõud meelitavad aga välismaa tootjaid ligi tugevamaltki kui euro.

Täna algatame riigikogus seaduseelnõu, millega aasta jooksul oleksid sotsiaalsed töökohad vabastatud sotsiaalmaksust. Seisus, kus inimesel tööd pole, ei maksa ta niikuinii sentigi sotsiaalmaksu, samal ajal on abisaajana sõltuv riigi toetusrahast. Tööd saades kaoks riigi õkantav toetusekoorem, peale selle saaks riik osa töötaja tulumaksust.
Põhiline on aga see, et senisest abisaajast saaks taas aktiivne kodanik, kes majanduse elavdamiseks ka oma panuse annab.

Vaja on Riigikogu erakorralisi valimisi

Eriline aeg, nagu Eestis praegu on, nõuab erilisi abinõusid. Täna me näeme, et olukorras, kus maailmas on majanduskriis mõnevõrra leevenemas ja mõned riigid teatanud suisa majanduskasvuni jõudmisest, on Eesti jäänud kahjuks kehvemate riikide gruppi. Meie majanduslangus on Eurooopa üks suurimaid, Eesti tööpuuduse kasv üks äkilisemaid ning väljapääsu ei paista kusagilt. Selge on see, et senine poliitika ei tööta. Me ei pea ootama, kuni tööpuudus jõuab 200 000ni, saamaks teada, et ta ei tööta.

Keskerakonna on veendunud, et selleks eriliseks sammuks Eesti jaoks erakorralises olukorras saavad olla erakorralised riigikogu valimised. Kui me ootame 2011. aastani uue riigikogu ja uue valitsuseni, siis selle ajaga võivad mõnedki asjad pöördumatult kaotsi minna. Eesti vajab uut riigikogu ja uut valitsust enne, kui riik ei suuda enam pensione välja maksta, enne kui euro püüdmatusse tulevikku lükkub, enne kui kroon kukub ja enne kui tööpuuduses Ida-Virumaal inimesed tänavale tulevad. Tühi pangakonto ei ole hea poliitiline nõuandja. Meil ei ole palju aega.

Praegune riigikogu ja valitsus on saanud rahvalt mandaadi täiesti teistes oludes. Meil on buumiaja valitsus ja buumiaja parlament, mis valitsevad kriisiaja rahvast. Neid poliitikaid, mida nemad teostama tulid ei ole võimalik enam teostada. Praegu on valitsuse tegevus jooksnud ummikusse. Meil on vaja kriisist väljatulekule orienteeritud parlamenti ja majanduse elavdamisele suunatud valitsust, kes on saanud rahva heakskiidu oma tegevuskavadele ega pea ametisse astudes enam iga sekund vaatama, kas ta on Emori uuringutes tõusnud või langenud. Praegusest kriisist väljatulek nõuab tõepoolest julgeid otsuseid ja seda mitte ainult reklaamides, vaid reaalsuses.

Viis kuud tagasi toetas sotsioloog Andrus Saar riigikogu erakorraliste valimiste teemat sõnadega: „Keegi peab võtma vastutuse kiiresti tegutsed. Praegu oleme jäänud hiljaks kõigi otsustega!”

Erakorralisteks valimisteks on Põhiseadus sätestanud neli viisi. Neist rahvahääletuse korraldamine tagab kõige laiema arutelu uue mandaadi teemal. Kui rahvahääletusel vastatakse küsimusele „Kas toetate Riigikogu erakorralisi valimisi?” "JAH", on võimalik Eestile võita aasta.