Lähme seenele!

Mulle meeldib Eestimaa suvi ka siis, kui rannailma polegi. Sest kui pole rannailma, siis on seeneilm. Selle aasta esimene seenelkäik on tehtud ja saak polnud paha.

Igal kogenud seenelisel on välja kujunenud oma kodumetsad, mille puhul teada nii seenesordid kui kindlamad tukad, kust alati midagi korvi leiab. Aga püüa sa seeneliselt välja pressida, kust ta oma korvitäitega saabub. Ikka on vastuseks, et „Värska kandist” või „Häädemeeste lähistelt”. Ei täpsemalt. Sest võõrad hordid koduses seenemetsas on vist ühe seenelise õudusunenäoks.

Kui aga väljakujunenud korjeala pole, siis möödunud nädalavahetuse põhjal annan lihtsat nõu. Kui tee äärde on jäetud seeneliste autosid piisava tihedusega, siis võib aimata head saaki. See kehtib eriti kukeseente puhul, sest neil on komme end sambla sisse peita ja nii on lootust, et eelmine seeneline lihtsalt kõiki kollaseid hõrke vilju pole avastanud. Kukeseentel on veel kaks suurt plussi. Esiteks ussid neid tavaliselt ei söö. Teiseks on neil komme kasvada ringina, nii et kui oled leidnud sambla seest ühe kukeseene võid linnukoerana ajada jälge ja leida teise, kolmanda ja ei tea mitu veel.

Mul on mõni kord õnnestunud sattuda külluslikele ringidele. Selles seeneringis oli üle saja kukeseene. Aga sellisele kullaaugule saab sattuda küll ainult siis, kui vaid üks seeneline aastas sellisesse salajasse kohta satub.

Kes aga otsida ei malda, võib sel suvel rahulikult mustikale minna, metsad on neist maitsvatest marjadest pungil. Ja saagirikkamate metsade nimekirja leiab siit: http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/marjad-seened

Tausta rahanduskomisjonist

Rahanduskomisjonis arutati õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut. Õiguskantsler viitas, et vaid 4 tööpäeva seaduse kehtima hakkamise ning käibemaksumäära tõusu vahel rikub Põhiseaduse mõtet.

Tegin ettepaneku õiguskantsleri ettepanekut aktsepteerida ning asuda muutma Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust.

Kuigi ma leian, et kaudsed maksud on niigi liiga kõrged ja koormavad sellega eelkõige madalapalgalisi ning lapsi ja vanu inimesi, kes veel või enam ei tööta, nägin kiire kompromissina mitte maksumäära tagasikeeramist, vaid seda et seadusele tuleb lisada üleminekusätted ning teatav kompenseerimismehhanism, millega hüvitada kahjud, mis tulenesid käibemaksu tõstmise väga lühiajalisest etteteatamisest.

Sellega saaksid ettevõtjad tagasi teatud kulud ülesannete eest, mida riik ootamatult ja põhjendamatult lühikese aja jooksul neile peale pani. Näiteks ületundide eest, mida kiire maksutõusu jõustumiseks teha tuli. Samuti näiteks varemtrükitud ühistranspordipiletite asendamiseks. Üleminekusätted peaksid kindlasti kehtima juba teostatud riigihangetele ning kassapõhist arvestust pidavatele FIE-dele.

Sisuline arutelu oli komisjonis täiesti olemas, aga soovi oma viga tunnistada neil, kes 18. juunil käibemaksu tõstmise poolt hääletasid, ei olnud. Kõige imelikumalt käitusid rohelised. Nimelt tuli komisjoni Marek Strandberg, kes hääletamise hetkeks rohelise Trapido ruumist välja eskortis. Nii jäi tulemuseks 5:5, pluss ukse taga redutav Toomas Trapido ja ettepanek õiguskantsleri ettepanekut aktsepteerida komisjonis toetust ei leidnud.

Paraku kui Riigikogu 3. augusti istungil õiguskantsleri ettepanek toetust ei leia, läheb ta Riigikohtusse. On suur tõenäosus, et antud küsimuses toetab Riigikohus õiguskantsleri argumente. Selle kohtuetapi lõppedes on kahjud aga tänase kompenseerimisega võrreldes juba kordades suuremad. Mul on kuri kahtlus, et vähemusliidu tuima panemise taga on kalulatsioon, et peale kohalikke valimisi pole valitsuse mured enam nende kaelas ja las järgmine valitsus klatib siis eelmise tehtud vigu.

Suvepäevad Käsmus

Keskerakond pidas suvepäevi Käsmus. Ilus ja mõnus oli. Rahvast oli murdu ja tegevust küllaga. Vahepeal paistis ka päike ja vesi oli ujumiseks mõnus.


Suvepäevalistele esines brigaadikindral Urmas Roosimägi.

Käsmu ekskursioon meremuuseumi juhataja Aarne Vaik' i juhtimisel oli osalejate poolest menukaim atraktsioon.

Kuid ka tordivõistlusel oli osalemas mitukümmend naiskonda. Pildil saarlased oma triibulises meremeherõivas ja kalaikebanaga (taamal Nõmme naiskond Siiri Oviiri juhtimisel).

Karaokevõistlusel esitati vanadest populaarsetest vikerviisidest Rammsteinini
Oli jõumeeste võistlus (pildil tugevaim riigikogulane demonstratsioonesinemist tegemas)

Võistluse korraldajaks olid Võrumaa tuntud rammumehed Gert Goršanovi vedamisel.

Ja kiirmaleturniir.

Õhtu lõppes loomulikult peoga, aga selleks hetkeks oli fotoaparaat juba käest pandud.

Veri, ei mingit kahtlust!

Andsin täna verd. Ja seni kuni käsi pumpab pallikest ja veri veenist kotti voolab, oli aega mõelda, miks ma seda üldse teen.

Esimest korda teadvustasin doonoriks saamise võimaluse neliteist suve tagasi. Olime klassikaaslastega just edukalt ülikooli sisseastumiseksamid sooritanud. Ilmselt sada-kakssada aastat tagasi oleks inimesed oma rõõmsat sündmust tähistanud kirikule altari või kroonlühtri kinkimisega, aga ajad on teised. Nii seadsime kooliaegse parima sõbrannaga sammud Maarjamõisa, et verd loovutada. Paraku olid minu verenäitajad peale intensiivset eksamiteperioodi nii viletsakesed, et minu verd ei tahetudki. Kogu mulje sain vaid värskest arstitudengist sõbrannalt, kes käis veel paar päeva peale oma vereloovutust kaamelt ringi. Nii jäigi veredoonorluse mõte tosinaks aastaks soiku.

Paar aastat tagasi tegin uue katse. Nüüd oli hemoglobiin korras, vererõhk ideaalne ning kuna ma polnud ka liig eksootilistes paikades reisinud, end tatoveerinud ega augustanud, siis saingi seekord doonoritoolile.

Sellel, mis juhtus minuga järgmisel päeval, võib olla neli põhjust.
Esiteks olid nii Ädala tänava verekeskuse arst kui minuga tegelenud õde ülisõbralikud, hoolivad ja soojad.
Teiseks oli just minu veregrupi verd abivajajatel vaja.
Kolmandaks oli peale vereloovutust nii kerge tunne, et ma sain aru, miks keskajal aadrilaskmist ravimeetodina kasutati.
Neljandaks saabus esimene päikeseline kevadpäev.

Kõigi nende nelja positiivse elamuse koosmõjul on mul esimesest doonoripäevast õnnis mälestus.

Doonoriks tulek on tehtud kõigile väga mugavaks. Tallinna kesklinnas on uus doonorikeskus ning mööda Eestit sõidab ringi doonoritelk. Selleks, et doonoriks saada peab olema täisealine ning terve, puhanud ja söönud.