Volber Tartus

Kuulates üleriigilisi uudiseid, mis annavad ülevaate volbriöö ootusest/kartusest põhjustatud alkoholimüügi piirangutest Harjumaal ja Pärnus, jääb volbrist mulje kui jaanipäeva kehvemast versioonist. Tartu on väga erinev, tudengite nägu. Mitte ainult tudengipäevadega seoses, sest volbriööle annavad oma ilme akadeemilised organisatsioonid.

Minu esimene volber rebasena jääb juba kolmeteistkümne kevade taha. Veetsin kogu öö konvendiruumes, aga see oli väga meeleolukas. Nii nagu mitmedki järgnevad volbriööd. Täna käisin akadeemiliste organisatsioonide rongkäiku pealt vaatamas, fotol on amicad. Rongkäigu traditsiooniline kulgemisrada on Vanemuise tänav, Raekoja plats, ülikooli peahoone ja Toomemägi.

Päike paistis, ühe toreda organisatsiooni rebane kinkis pealtvaatajatele nartsisse ja kostus vanu tuttavaid korporantide laule. Tartu on ikka tore! Eriti volbri ajal.

valitsusremont

Värske uudis, et Andrus Ansip peab Jüri Pihliga kõnelust rahandusministri väljavahetamiseks (allikaks Aktuaalne Kaamera), võib olla ühelt poolt surve sotside vaigistamiseks. Teisalt aga sotside endi soov oma tõsiseltvõetavust suurendada.

Eks Ivari Padar, kes täna Foorumis taaskordsetest kärbetest räägib, annab kindlasti täpsemaid selgitusi. Kuid juba nädalapäevi räägitakse kuluaarides, et Jüri Pihl ise soovib rahandusministriks saada. See on teel peaministriks tõhusam koht.

Mul on tunne, et olen oma blogi lugejaid veidi alt vedanud. Sest vaikus siin ei tähenda sugugi seda, et elu on vaikseks muutunud. Pigem vastupidi. Toimub palju.

Olen arvamust avaldanud pressiavaldustes valitsuse järjekordse eelarvemadina kohta ja avaldanud arvamust aktuaalse kaamera poolt tellitud küsitlustulemuste suhtes, mis diagnoosisid Reformierakonna kiiret populaarsuskaotust.

Mõlema teema puhul on ühisosaks Reformierakonna soovimatus üldse midagi teha. Endal neil igasugune plaan majanduslanguse pidurdamiseks puudub, põhienergia kulub aga teiste initsiatiivi pidurdamisele. Põhjendused mitte midagi tegemiseks muutuvad ka aina jaburamaks.

Nimelt on reformistid otsustanud, et suurema sissetulekuga inimestel on suur soov riiki petta. Nii kinnitas Jürgen Ligi rahanduskomisjonis, et kui kehtestada kõrgem tulumaksuaste tulule, mis ületab 25 000 krooni kuus, aga jätta erisoodustusmaks muutmata, hakatakse petma. Sama teemat kordab reformistide peasekretär Michal, kelle arvates tähendaks astmeline tulumaks seda, et riik korjaks inimestelt raha, mis omakorda suurendaks töötust, ettevõtlikud nihverdaksid maksudeks kõrvale või vahetaks üldse riiki.

Selline väide on näitlik õppematerjal Reformierakonna demagoogia osas. Töötust ei suurenda mitte kõrgem maksuaste kõige jõukamatele, vaid valimatu kärpimine näiteks eurorahade kasutamisele võtmise arvelt. Ettevõtlikke inimesi maksupettuste plaanis süüdistada näitab vaid suhtumist oma baastoetajatesse. Hirmutades lahkumisega tuleb mõelda, mis on hoidnud Soome, kus kõrgem maksuaste on 50,5% tühjaksjooksmast. Sama probleemi pole ka Rootsil maksuastmega 56,6%, suurel majandusmaal Saksamaal 47,5 % tasemega või meiega võrreldavates mõõtmetes ja eurotsooni kuuluval Sloveenial 41% kõrgema tulumaksutasemega.

Tundub, et ka seekordse eelarvekärpe puhul toimib sissejuurdunud mudel: sotsid esitavad meedias enda programmi, kuid lõpuks võetakse nende endi häälte toel vastu 180 kraadi vastupidised otsused. Praegusel juhul tundub siis olevat enim tõenäoline, et sotsid tõmbuvad tagasi "valitsusrahu" nimel.

Kärpida! Kärpida? Või otsida teisi lahendusi

Kärpida on vaja selleks, et saaksime euro. See on Ansipi mantra. Ometi on sel nädalal peale Eesti Panga prognoosi esmakordselt kolmikliidu poliitikute suust hakanud kõlama ka teise tee võimalus. Eelarvele on võimalik kosutust leida ka maksudega.

Milliste maksudega ja kellele langeb tegelik koormus, selles on aga küsimus. Reformierakond on loodud selleks, et teha kingitusi kõige jõukamatele. Nii toimib see emapalga ülempiiri puhul, mida saavad vähesed, aga maksab riigile palju. Nii on see maksualandusega, millest võidavad kõige enam kõige rikkamad. Nii on ka ettevõtete tulumaksuvabastustega. Eestis on Eurostati andmeil üldse kogu Euroopa Liidu väiksem kasumimaksude osakaal SKT-st.

Reformierakonna nägu on ka igasuguse ettevõtluse soodustamine. Olgu selleks siis liiakasuvõtmine (reformerid olid ainsatena Riigikogus vastu kiirlaenudele intressi ülempiiri kehtestamisele) või hasartmängud netis.

Sattusin paaripäevase hilinemisega huvitavale vaidlusele EPL online kommentaariumis, kus ühed kaitsesid mõtet Eestist kui hasartmängude korraldamise paradiisist, teised leidsid, et hasartmängu ei pea soosima. Põhimõtteliselt on ju ärivabadusest jutustades vabandatud nii sms-laene kui vajadust teha panuseid Brasiilia jalgapalliliigale. Aga kas ebapiisavat sissetulekut omav inimene, kes kiirlaenu võimaluse puududes poleks ka pangas laenukõlblikuks osutunud ning seetõttu jätnuks tegemata kena päikesereisi, ei oleks täna õnnelikum, sest tal oleks alles kodu, mis nüüd läheb kosmilise intressi katteks?

Vaatamata kasumimaksu osas supersoodsale olukorrale ning piiripealsete äride soosimisele, pole meil olulisi tõendeid, et selline süsteem soosib majanduskasvu ja investeeringuid. Vastupidi, Eesti kuulub maailma viie kiiremini kukkuva majanduse hulka.

Tänases olukorras on kohane pikem mälu, no vähemalt kaks kuud. Kahe kuu taguses ajas pidas president Ilves Jõhvis vabariigi aastapäevakõne, kus ta muuhulgas manitses kolmikliitu ja peaminister Ansipit: „Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse. Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks, pea olematuks. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega. Ma ootan, et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.“

Minu isiklik kogemus ütleb, et mingit debatti ei tule. Nii nagu sotsid, IRL ja reformistid rullisid üle astmelise tulumaksu ideest, sest seda pole kirjas nende koalitsioonileppes, nii üritatakse ka edasised kärped sisseharjunud krokodillide komisjoni tööstiilis teha.

Aga ehk ma eksin.

Riigikogu peab sünnipäeva

Kell 17-18 Toompea lossi õuel Singer Vingeri tasuta kontsert. 90 aastapäeva puhul on Riigikogu uksed kõigile avatud. Just praegu lõppes istungitesaalis rahva küsimuste esitamine ministritele. Võimalik on ka Pika Hermani torni minna, et sealt avanevat vaadet nautida.

Hommikul pidasid aga sünnipäevakõne Riigikogu esimees Ene Ergma, president, õiguskantsler, riigikontrolör ning Riigikohtu esimees. Mõni kõne oli suhteliselt õõnes, mõni manitses Riigikogu ja ühe ettekandjaga oli tema kõnekirjutaja lihtsalt halba nalja teinud. Kui kedagi sisu poolest välja tuua, siis pikima reisi ette võtnud ehk Tartust kohale tulnud Märt Raski.

„Õiguskorra stabiilsus ja õigusloome konservatiivsus on kohtusüsteemi poolt vaadatuna suured väärtused. Neid väärtusi ei kaalu üles kiire, päevapoliitilistele eesmärkidele allutatud seaduste muutmine, mis esmapilgul, õhtuste uudiste aspektist võivad otsustajatele näida lausa möödapääsmatutena. Veelgi enam, kiired põhiseaduse muutmise ideed, mis esimeses järjekorras vallutavad meedia uudisterubriigid ja alles siis jõuavad erialainimeste töölaudadele, toimivad iseenda vastu, olenemata sellest, kui põhjendatud need ettepanekud võiks olla. Teatudsuunalised põhiseaduse muutmise ettepanekud toimivad ühiskonna peal nagu allergiatest, mida võib-olla on aeg-ajalt mõistlik korraldada, et teada saada, kas rahva mälu on ikka värske.“

Pea kõik kõnelejad tuletasid meelde vaikivat ajastut ja kolmekümnendate majanduskriisi. Mõni hirmutas sellega, mõni õigustas.

Kohal oli ka enamus ministreid, puudu oli siseminister Pihl. Oleks ta kohal olnud, oleks ehk mõelnud, kas jutt pole tema algatusest, millega soovis ta muuta põhiseadust, et kaotada täna kehtiv põhimõte, et igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ning erandeid võib teha vaid kohtu loal.

Sünnipäeval mõeldakse vahest tihedamini, milleks meile üldse Riigikogu ja demokraatia. Siinjuures nõusutn president Ilvesega, et ehk pole Eesti rahvas veel demokraatiast tüdinud. Puupüsti rahvast täis Riigikogu hoone tänasel päeval lubab seda uskuda. Tulge teie ka! Kui enne ei jõua, siis kontserdikski!