See lugu on natsi Saksamaast. Aga te võite seda võtta ka mõistuloona.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.

Pastor Martin Niemöller:

Als die Nazis die Kommunisten holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Kommunist.


Als sie die Sozialdemokraten einsperrten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Sozialdemokrat.


Als sie die Gewerkschafter holten,
habe ich nicht protestiert;
ich war ja kein Gewerkschafter.


Als sie die Juden holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Jude.


Als sie mich holten,
gab es keinen mehr,
der protestieren konnte.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.

1933 lõid natsid esimese kontsentratsioonilaagri Dachaus. Kuna natsid alles konsolideerisid enda kätte võimu, siis keskendutigi eeskätt poliitilistele vastastele – kommunistid, sotsiaaldemokraadid ja dissidendid, kes demoraatia pankroti staadiumis olid ka enamike sakslaste silmis ebapopulaarsed.

Kõigi nende esmaste ohvrite puhul ei teinud avalikkus midagi, et neid kaitsta ja nende kadumist pigem tervitati.

Võttis aega viis aastat ja natside totaalse kontrolli all olid nii politsei, kohtud, ametnikkond kui press.

Alles siis 1938. aastal algasid massilised rünnakud, mis puudutasid ka Saksa ühiskonnas austatud ja tunnustatud inimesi.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.

Guantanomost Eestisse?

Välisminister Urmas Paet pidas täna välispoliitilise ettekande, kus tunnustas USA uut administratsiooni selle otsuse eest, et nad otsustasid sulgeda Guantanomo laagri. Paet mainis, et selles küsimuses on teistel riikidel ühine poliitiline vastutus kinnipeetavate vastuvõtmise osas ja et sellele otsitakse lahendust Euroopa Liidus ja otsitakse ka Eestis. Palusin Paedal täpsemalt selgitada, milles seisneb see lahenduse otsimine Eestis? Paet vastas järgmist:

See lahenduse otsimine Eestis seisneb samas asjas, mis on lahenduse otsimine Euroopa Liidus kui tervikus. Ehk jaanuaris oli see teema välisministrite kohtumisel arutelu all. See, kuhu tänaseni nendes aruteludes on jõutud, on see, et keegi Euroopa Liidu valitsustest ei vaidle sellele vastu. Jah, see samm on positiivne, et Guant´anamo vangla suletakse aasta jooksul, arvestades seda, et need kõikvõimalikud uudised, reportaažid, jutud, mis selle Guant´antanomo laagri ümber aastate jooksul käisid – see paraku ka kahjustas rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse kuvandit tervikuna. Nii et see otsus on positiivne. Ameerika Ühendriigid on Euroopale selge liitlane ja partner, mis tähendab seda, et kui liitlane ja partner vajab abi, siis talle tuleb seda anda – selles on kokkulepe ja nüüd edasi on siis üksikasjad. Ehk siis Euroopa Komisjon sai ülesande Ühendriikidega läbi vaadata kõikvõimalikud juriidilised üksikasjad, mis puudutab nende inimeste võimalikku siirdumist Euroopa Liitu. Tegemist on vabade inimestega, mis tähendab seda, et need inimesed peavad ise tahtma, mis tähendab seda, et need inimesed on pärast vabad liikuma, tulema ja minema, kuna me ei räägi siin mingite vangide üleandmisest. See tekitab omakorda rea juriidilisi küsimusi. Kuna täna ka Euroopa Liidu riikidel on väga erinev seadusandlus, mis puudutab asüüliküsimusi, varjupaiga andmise küsimusi, ajutise elamisloa andmise küsimusi. Küsimused sellest, et kui üks riik, mis kuulub Schengenisse, selle inimese vastu võtab, aga kõrval on näiteks teine riik, kes kuulub ka Schengenisse, aga ei tahaks kedagi vastu võtta. Samas on Schengeni ruumis nii-öelda liikumisvabadus – kuidas seda küsimust käsitleda? Ehk siis hetkel on see etapp, kus nendele küsimustele otsitakse ja loodetavasti ka leitakse vastus. Pärast seda on võimalik minna alles järgmiste sammude juurde ehk konkreetselt vaadata, kes oleksid need isikud, kes võiksid tulevikus Euroopa Liitu sellest suletavast vanglast siirduda ja siis ka juba konkreetselt, millised on ühe või teise riigi võimalused üht või teist inimest vastu võtta. Nii ka Eesti puhul: selles mõttes me oleme hetkel nagu teisedki Euroopa Liidu riigid selles üldises raamistiku loomise staadiumis. Kui see on valmis, siis on võimalus vaadata, kas on mingisugust huvi, võimalust või vajadust ka juba konkreetsete isikute juurde minna. Täna seda teemat ei ole arutatud.

Kokkuvõte: jääb mulje, et välisminister Paet on valmis leidma nii huvi,
võimaluse kui ka vajaduse pakkumaks abi Guantanamo kinnipanemisel tekkivale
probleemile, kuhu panna tänased kinnipeetavad... Kas sellele ei peaks eelnema aga ka veidi laiem arutelu ja selgitustöö. Mitte taas kord välisministri poolt antud lubadus, mida Eesti riigil tuleb lihtsalt täita.

Astmeline tulumaks

Lisatud 14.6.2010: täna sai Riigikogu menetlusse antud uuem ja detailsem astmelise tulumaksu eelnõu. Võrreldes varasemaga on 2 erinevust - madalam tulumaksuaste 18% väikesele sissetulekule ning kõrgemad astmed 26% ja 33%. Täpsemalt uues 14.6.2010 postituses.


Tänane peauudis kipub olema Riigikohtu otsus, et Riigikogu ei käitunud Põhiseaduse kohaselt kui endal palka kärpida üritas.

Seega, kui 25. veebruaril teatab Statistikaamet möödunud aasta neljanda kvartali keskmise palga, toimub ka 1. märtsist automaatselt Riigikogu liikmete palga ümberarvutamine.
Need 101 inimest saavad näidata, et soovivad oma osa panustada tagasi Eesti riigi majanduslangusest tõusuks.

Üks võimalusi riigi tulude kasvatamiseks on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kõrgema sissetulekuga inimeste teatud piirist üle tõusev tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Selline tulumaksu suurendamine kõrgepalgalistele annaks ka Riigikogu liikmetele võimaluse oma sissetulekult seaduslikult suurem osa riigieelarvesse jätta läbi kõrgema maksumäära.

Kuid tulgem üksikult üldisele. Eesti riigieelarve seis on nukker. Eelarve ei saa lõputult väheneda, sest kusagil tuleb vastu riigi toimimisvõime piir ja ilma kulutamata on ka lootusetu, et iseenesest tekib uus tõus. Järelikult tuleb leida viise kuidas kasvatada riigi tulusid.

Mõeldes Eesti riigi eelarvele ja panusele, mida saavad anda kõrgema sissetulekuga inimesed andis Keskerakond täna Riigikogule üle astmelise tulumaksu eelnõu. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on alla 25 tuhande krooni, kehtima tänased maksumäärad. Kuid iga kroon palgast, mis ületab kuus veerandsada tuhandet, maksustatakse kõrgema 33 protsendilise maksumääraga.

Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas.

Tagasi üldiselt üksikule. Täna saab Riigikogu liige neli keskmist palka vastavalt 2007. aastale 49080 krooni (ehk 4x12270krooni), millest jääb peale 21% tulumaksu tasumist alles 39246 krooni. Juhul kui ülehomme teatatakse, et uueks keskmise arvutamise summaks saab 13400 krooni, siis saaks riigikogulase palgaks 53600 krooni. Peale astmelise tulumaksu kehtestamist 33% suurusena üle 25000selt sissetulekult jääks peale maksude maksmist Riigikogu liikme tasuks 39384,5 krooni.

Mulle tundub, et me oleme seisus, kus Riigikogus peaks enamus toetama astmelist tulumaksu ja selleks pole isegi vaja võtta eeskuju Obama administratsioonilt, kes samuti kõige jõukamatele tulumaksumäära tõstab.

Miks sai Hanno Pevkur sotsiaalministriks?

Põhjus ei peitu selles, et Reformierakonnal poleks paremat spetsialisti sotsiaalvaldkonnas kui Hanno Pevkur. Vastupidi, Urmas Klaas oma tausta poolest ja juhtimisomaduste poolest oleks sellesse ametisse paremini sobinud. Kuid siin on üks reformistide juhtkonnale sobimatu KUID.

Kui Urmas Klaas oleks lahkunud Riigikogu liikme kohalt, oleks tema asendusliikmeks tänane Tartu linnapea. Kruuse on esimene üleriigilises asendusliikmete nimekirjas. Miks Urmas Kruuse Riigikokku oodatud pole seisneb ilmselt tema selgetes seisukohtades, et Valitsuse poolt tehtud negatiivne riigieelarve selgelt riivab linnade ja valdade põhiseaduslikke õigusi. Ilmselt poleks tema nii lühikese mäluga mees kui endine Tartu linnapea Andrus Ansip.