Pühvliaasta horoskoop

26. jaanuaril algab Pühvliaasta. Eestlaste huvi idamaise kalendri vastu näitas ilmekalt eile rahvasumma uppunud Kadrioru park, kus toimusid Hiina uue aasta pidustused.

Mis nägu siis Pühvliaasta tuleb? See on konservatiivne traditsioone ja väärtusi hinnas hoidev aasta. Kõik toimub aeglasemalt kui varem ja kasv tuleb vaid neile, kes on kannatlikud ja usinad. Sel aastal lõikad seda, mida rotiaastal oled külvanud.

Ülevaadet tähemärkide osas alustan Ahvist, sest see on peaminister Ansipi märk.

Ahv

See aasta lubab ahvidele enam kvaliteetaega, mida veeta pere ja sõpraderingis. On oodata suuremaid edusamme spordivallas, eriti märtsikuus (Türgi suusamaraton), tööalaselt pettumusi rohkem kui õnnestumisi.

Kukk

Sobiv aasta, et heastada senised kaotused. Sinu prestiiž ja maine paranevad.

Koer

Sel aastal hoia madalat profiili. Pööra enam tähelepanu kodustele asjadele, sest maised rõõmud on selle aasta märksõna.

Siga

Hillary Clinton, Siiri Oviir, Priit Toobal

Ära võta asjatuid riske, usalda instinkti ning lao vundamenti tulevasteks aastateks.

Rott
Mart Laar, Siim Kallas

Rõõmurohke ja stabiilne aasta. Tööalaselt Rott tunneb kohustust võtta lisaülesandeid ja kohustusi, mida seni õnnestus vältida.

Pühvel
Barack Obama

Uue tsükli algus, kus alustatu omab mõju tervelt tosin aastat.

Tiiger

Maret Maripuu, Edgar Savisaar ja Urmas Paet
Tiigrile on pühvliaasta uimasus väga raske kannatada. Kuid see aasta toob tagasi vanad sõbrad, loob uusi liite ning mõnest rotiaasta vaenlasest võib saada kasutoov liitlane järgmisel, tiigri aastal.

Kass

Hea aasta kodu soetamiseks ja muudeks kinnisvaratehinguteks. Aasta, mil peaks keskenduma kodule ja perele.

Draakon

Kadri Simson, Keit Pentus ja Laine Jänes
Jätka oma senist rutiinset tööd ja sa ehitad baasi pikemaajaliseks tõusuks. Tööalaselt ootab ees suurem pettumus oktoobris, kuid selle korvab kuhjaga õnn isiklikus elus novembris.

Madu

Ivari Padar, Toomas-Hendrik Ilves, Ester Tuiksoo

Väga hea aasta madudele! Haara võimalustest! Probleeme tekitab vaid raha, sest eriti kevadel, kuid pühvliaastal vingerdab madu ilma end kriimustamata välja igast probleemipuntrast.

Hobune

Kuigi Hobune ei ole oma tänase tööga rahul, peab ta ka pühvliaastaks säilitama kannatlikuse. See aasta ei ole sobiv, et murda välja senisest rutiinist, pürgida uute väljakutsete poole. See on aasta, kus tasub kindlustada seniseid positsioone. Helge külg sel aastal on aga rohket rõõmu pakkuv armuelu.

Eestis esitavad seda aastat Jaak Aaviksoo, Juhan Parts, Jüri Pihl, Jüri Ratas

Lammas

Pühvliaasta pole lambale kerge, seetõttu karda raskeid väljakutseid.

Kes ei leidnud ses postituses seda, mida otsisid, siis äkki annab teile vastuseid Kivisildnik

...

Väikeriigi tuumarelv

Kaitseminister Jaak Aaviksoole langeb au lõpetada Eesti missioon Iraagis. Kui ta poleks aasta lõpus Iraagi missiooni pikendamise ajal puhkusel viibinud, ehk oleks jäänud ära ka piinlik mandaadi pikendamine ilma korraliku kutse või infota meie vägede staatuse kohta.

Paraku Aaviksoo puhkas ning välisminister Urmas Paet käitus kui innukas timurlane, kes püüab abi pakkuda ka seda mittesoovivale vanainimesele.

Veel pühapäeval üritas Paet ETV uudistesaates leida põhjendusi, miks Iraagis jätkamine vajalik on. Enam ei saanud apelleerida Iraagipoolsele suurele huvile, sest läbirääkimised näitavad selgelt, et seda ei ole. Juba augustikuise Iraagi visiidi ajal oli meil Paedaga erinev arusaamine – minule jäi selge arusaamine, et abi ei palutud, tema kordas, et paluti ikka küll.

Viimase veenmiskohana käis Paet välja Eesti poolt võetud kohustuse NATOs, et me oleme võimelised hoidma 8% oma maaväest välismissioonidel. Kaheksa protsenti maaväest peaks mis tahes ajahetkel osalema juba toimuval operatsioonil või olema antud sellel otstarbel NATO käsutusse. Rõhk on sõnal maaväest. Eesti puhul on see täidetud Afganistani missiooniga.

Ehk on Iraagi missiooni piinlik lõpp ka õppetunniks, et Eesti välispoliitikas peaks saama selgeks, millistel tingimustel sõjalistel operatsioonidel osaletakse. Me varjusime Iraagis aastaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni taha, kuid selle kadumine ei morjendanud välisministrit.

Väikeriigi tuumarelvaks peaks olema rahvusvaheline õigus. Ehk peab ka meie valitsus seda printsiipi edasiste abistamiste puhul silmas.

Ajaloo võlu (paadi mittekõigutamine ja defitsiidis eelarve)

„Nende poliitika oli kasvav eelarvedefitsiit, mis on suurendanud majanduse stagnatsiooni, kasvatanud tööpuudust ning andnud oma panuse panganduse kokkukukkumisele!”

Need sõnad kuuluvad Franklin Delano Rooseveltile 76 aastat tagasi, kes kritiseeris eelkäijat, kes kulutas „kolm pikka aastat teekonnal pankrotti”.

Täna ametivannet andev Barack Obama rääkis teleusutluses, et vaatab eeskuju otsivalt FDRi esimesele sajale päevale. Tema eeskujul loen paralleelselt Jean Edward Smithi “FDRi” ning Jonathan Alteri “The Defining Moment: FDR’s Hundred Days and the Triumph of Hope”.

Alter räägib, et kõigil oli Roosevelti ametisse astumise ajaks kõrini eelmise valitsuse “paadi mittekõigutamise poliitikast”. Lausa nii kõrini, et kui FDR oleks esimese sammuna Kapitooliumi maha põletanud, oleks teda ikka heakskiidu kisa saatnud, sest vähemalt süütas ta valguse.

FDRi meeskonda kuuluv Rex Tugwelli meenutab inauguratsiooni ning oma hämmastust selles osas, et uue presidendi poolt peetav kõne sai muuta nii suurel määral edasisi sündmusi. Piisas vaid lootuse andmisest. Hope! Näis, kas ka tänases inauguratsioonikõnes on sel oma roll, sest ka Obama usaldusväärsus majandusküsimustes on täna suur.

Suure depressiooni aegses majanduskriisis vaevlevad inimesed ootasid lahendusi ja seda asus ametisse vannutatud president kogu oma tarmukusega ka pakkuma. Jean Edward Smith kirjeldab klassikaks saanud “esimese saja päeva” kujundi tekkimist, mis on otseselt seotud USA esindajatekoja istungitesessiooniga 9. märtsist 1933 kuni 15. juunini 1933 ehk täpselt 100 päeva. Esimese seaduse vastuvõtmiseks panganduse päästmiseks kulus alamkojas, ülemkojas ja presidendi allkirjastamiseks vaid 6 tundi.

Ametiaega alustav Obama on välja käinud oma majandusprogrammi, kirjutasin sellest pikemalt täna delfis. Aga ta andis valimiskampaanias oma esimese tööpäeva suhtes ka sellise lubaduse: “my first day in office, I will bring the Joint Chiefs of Staff in, and I will give them a new mission, and that is to end Iraq war responsibly and deliberately but decisively."

Ärapanija versus Erisaade

Täna hommikul paar kolleegi itsitas, et ma olevat eile õhtul Ärapanijas olnud. Kahjuks ise ei näinud, aga küsisin siiski, et milles siis nali oli? Huumor olevat seisnud selles, et üks naljameestest, ei saanudki aru kas Juur või Oja, olevat leidnud, et kuna Kadri Simson on nüüd abielus naine, siis seetõttu ei tohiks ma enam koduseinte vahelt nina välja pista, veel vähem aga päevasündmustest oma arvamust omada.

Mhm? Kuidagi arhailine või lausa saudiaraabialik. Igatahes ei kõla väga naljakalt. Ja seda mitte seetõttu, et ma enda üle naerda ei oskaks.

Vastupidi, nii harva kui mul on olnud juhust naljasaadetesse sattuda, olen ikka seda huumoriga võtnud. Üks esimesi kordi oli viis aastat tagasi Henrik Normanni aastavahetusprogrammis, kus ta pilas suhteliselt äratuntavalt minu antud intervjuud Urmas Ottile Happy Hour´s. Pilasaates oli küll intervjueeritavaks Pipi Pikksukk, kellele läheneti ehtotilikus stiilis a la : „Meie ees rullub lahti fantastiline inimsaatus. Aga miks sa tulid ära heaoluühiskonnast ja hakkasid kokku elama koduloomaga?"

Viie aastaga on ka Normann tuhmistunud, mis siis ärapanijatelegi ette heita. Uue hooaja huumor on ju hoopis ETV Erisaates.

Saada sõbraliku lähenemisega endine põllumajandusminister sinnamaani, et ta üllatusest õhetades peab küsima, et teie vist ikka ei ole Aktuaalsest Kaamerast või Türgi jalgpallifännid lubama viiki, kui selle eest saab Türgi Eesti toel Euroopa Liitu (ja viik saadigi), on vaid mõned kuldsed hetked hooaja esimesest poolest.

Ma ei tea, mis nalja täna õhtul minu enda kulul saab, aga peale seda kui Anatoli Tafitšuk tuvastas mu peal needuse ja selle trummipõrina saatel eemaldas, on võõrutusnähud väga rängad. Palavik on tõusnud, hääl kadunud ning muid muresid nagu polekski.