Naised poliitikas

10 aastat tagasi valmis Aapo Pukil portree minust. See oli üks kaheteistkümnest Keskerakonna kangest naisest tehtud pastellist. Mäletan, et jaanuaris toimunud maalide avanäitusel Rahvusraamatukogus oli hirmus suur ajakirjanike ja fotograafide tung, sest see langes kokku meie valitsusse minekuga ja kõik tahtsid teada, milline vastne haridusminister Mailis Rand välja näeb. Aga Mailisi toona veel kaheteistkümne tuntuma hulgas polnudki. Ta oli liitunud erakonnaga juba 1998 „Tark naine poliitikasse!“ kampaania mõjul, aga ministriks tuli otse doktorantuuriõpingutelt.

Selle nädala enim jagatud kirjatöö autor Raul Rebane nendib naiste alaesindatusest kirjutades, et väikeriik, kes jätab teadlikult kasutamata suure osa oma vaimsest potentsiaalist, on kas loll või tal peab olema naftat. Naftat meil ei ole.

Maailma Majandusfoorumi uuring teatab kuivades arvudes, et Eesti on uuritud 135 riigi seas tagumises otsas ehk 87. Kohal poliitiliste võimaluste kategoorias. Selleks, et poliitikas oleks naised paremini esindatud peab olema nõudlus ja pakkumine.

Nõudluse pool ehk valijate valmisolek anda naistele hääli -- kui kandidaat on sama hea kui tema konkurent meespoolelt – on olemas.

Mirjam Allik on Riigikogu Toimetiste artikli tarvis läbi analüüsinud viimaste Riigikogu valimiste tulemused soo ja häälte arvu põhjal. Selle analüüsi kokkuvõttes saab öelda, et mõlemast soost kandidaatide seas on samas proportsioonis nii väikese, suure kui ka keskmise häältesaagiga inimesi. Ehk naiste võime saada hääli pole sugugi kehvem meestest.

Teine küsimus on pakkumine. Valijad on valmis andma hääli heale kandidaadile, aga naisi on kandidaatide seas lihtsalt vähe. Lihtne põhjendus on see, et naised kaaluvad kandideerimist või poliitikasse minemist palju harvem kui mehed. Näiteks on tänases Riigikogus koguni 18 liiget alla 35-aastased, aga neist lausa 16 on noored mehed.

Neljapäeval nentis Mihkel Raud, et tema muljet Keskerakonnast on kujundanud arusaamine, et siin on külluses tarku ja kenasid naisi. Eile osalesin Vikerraadio reporteritunnis ja seal tõi ka ajakirjanik Tiina Jaakson Keskerakonna esile kui ainsa, kes valimisnimekirjades kasutab tõmbluku printsiipi.

See on Põhjamaades levinud nimekirja moodustamise viis, kus antakse meestele ja naistele võrdsed võimalused nimekirja eesotsas. Kuna Keskerakond on ainus erakond Eestis, kes seda põhimõtet järgib, siis teiste erakondade nimekirjades olev meeste ülekaal ongi teadlaste arvates üheks põhjuseks naiste alaesindatuse seletamisel Riigikogus.

Politoloog Margit Tavits, keda lääne teadusringkondades teatakse ja laialdaselt tsiteeritakse, on järeldanud, et naiskandidaat paikneb Eesti valimistel riiklikus nimekirjas keskmiselt ligi neli kohta tagapool kui samade omadustega mees.

Mirjam Allik, Dublini Ülikooli Trinity kolledži doktorant nendib põhjalikus analüüsis, et kuigi naiseks olemine ei mõjuta Eestis häältesaaki või valituks osutumist otse, võib sugu mõjutada valituks osutumist kaudselt, riiklike nimekirjade kaudu. Mehi on ringkonna esinumbrite ja riikliku nimekirja kahe esimese kümne seas ebaproportsionaalselt rohkem kui naisi.

Mirjam Alliku sõnul seletavad kõige paremini Riigikokku pääsemist varasem kogemus poliitikas (kas kandidaat on minister, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liige), vanus ning järjekord piirkondlikus nimekirjas. Kasuks tuleb ka kõrgharidus. Samas, kuna naisi on ametisolijate seas alati vähem kui mehi, võib sugu mõjutada valituks osutumist kaudselt poliitilise kogemuse kaudu. Seega juba tõsiasi, et teist koosseisu järjest on valitsuses vaid üks naisminister vähendab ilmselgelt Reformierakonna ja IRLi naispoliitikute võimalust saada sama stardipositsiooni oma meeskolleegidega võrreldes.

Telekas netis

Eile oli eetris üldse viimane Kolmeraudne ja osa sellest aitasin täita ka mina. Superluks tehnika areng annab võimaluse telekat vaadata ilma telekata ja nii lisangi viite eilsele verbaalsele tulevärgile.

Kadripäeval Kadri nimest

Üks läbi aegade popimaid tüdrukute raamatuid on olnud Silvia Rannamaa „Kadri“ ja selle järg „Kasuema“. Oleks päris lihtne arvata, et ilmselt on neil raamatutel oma süü, et kuuekümnendatel teismelise eas olnud tüdrukud panid seitsmekümnendatel oma tütardele massiliselt nimeks Kadri. Aga mingil põhjusel toimus ka üle ookeani USAs just samal ajal Katherine nime panemise sagenemine.

Siseministeeriumi kodulehel on põhjalik ülevaade neist nimedest, mida on lastele pandud peale taasiseseisvumist. Tüdrukute seas on vaieldamatud lemmikud Anna, Laura, Kristiina ja Maria. Kadri on alles 44ndal kohal. Kui aga liita kõik samast nimetüvest pärit Kadrid, Katid, Katrinid ning Katariinad, siis jõuavad tüdrukud, kelle nimepäev on kadripäeval menunimedele järele.

Hakkasin eesti.ee portaalist nimede esinemissagedust uurima seetõttu, et üks kadripäeva veidi irooniline tervitus kõlas nii, et Kadri on uue sajandi Salme ja Leida.

Nimedel on omad tõusud ja mõõnad. Näiteks on siseministeeriumi eesnimede statistikas 678 erinevat tüdrukunime, mida on aastatel 1992-2004 pandud vähemalt neljal korral. Aga nende nimede hulka ei kuulu enam Jutad, Ainod, Salmed, Aitad, Lained ega Maimud. Sellenimelisi on küll Eestis veel igat üle tuhande, aga vanaemade põlvkonnas veel nii menukaid nimesid tänastele lastele enam ei panda.

Töövarjupäev

Tänasel töövarjupäeval ei oleks Riigikogu saanud arutada sobivamat teemat kui kõrgharidusreform. On ju tänased gümnaasiumi lõpetajad need, kes peaks olema esimesed uute reeglite järgi kõrgkooli astujad. Haridusminister Jaak Aaviksoo jutu järgi saab neile osaks tasuta õppekoht seni, kuni nad korralikult täiskoormusega õpivad. Väga õige eesmärk minu meelest. Aga skeptikud, nende seas ka paljud ülikoolide rektorid, väidavad et plaanil puudub rahaline tugi. Ülikoolidele tekib eelarveauk, kui tasuline õpe kaob. Aaviksoo kinnitas ise ka, et reformist ei saa asja seni kuni tudengitele ei ole õppetoetusi, mis kaotaks sundvajaduse töötamiseks ja võimaldaks sajaprotsendiliselt õpingutele pühenduda. Paraku puudub selleks koalitsioonis üksmeel. Mina olen alati seda meelt olnud, et tarkadele noortele peaks kõrgharidus olema tasuta. See ei saa aga olla loosung, kus vähema raha eest pole kuidagi võimalik pakkuda paremat haridust. Igatahes jäid arutelud selle üle täna pooleli ja jätkuvad uuel nädalal.

Päeva kokkuvõtteks tegime Atsiga, minu töövarjuga Pärnu Koidula gümnaasiumist, foto ka hämaras istungitesaalis. Vahepeale jäid aga Briti saatkonna aastapäev, üks esinemine, väliskomisjoni briifing Iraanis toimuvast ja kohtumine Afganistani diplomaatidega. Päris hariv oli kuulda näiteks nende nägemust Eesti ja USA sõdurite erinevast kuvandist.

Kuvandist rääkides, on minu silmis töövarjudel see küll lihtsalt super. Ei saa olla, et lihtsalt minul veab :)