Millistes asulates on oodata veehinna tõusu?

Eile esitati õiguskantslerile arupärimine ühe reklaamikampaania kohta, milles Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher endid Tallinnas reklaamisid. Reklaam oli suunatud tallinlastele ja rääkis monopolide hinnapiirangu seadusest. Kuid 1. novembril jõustuv seadus võib Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu.

Hinnatõus väikelinnadele tuleneb sellest, et monopolidevastane seadus nõuab tulevasteks
investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil. Seni on panuse andnud
veetrasside ja kanalisatsiooni väljaehitamisse linn ise kas keskkonnainvesteeringute
toetuste või eurorahade abil ja nii on tulevikukulu püsinud pisut enam hajutatuna. Enam
mitte.

Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile.
Paraku pole konkurentsiamet salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab
konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Kui varem
kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet
kohustatud ka uue hinna kooskõlastama kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Seni piisas vallavolikogu tahtest, et pehmendada näiteks sotsiaalsetel kaalutlustel tarbijatele
vahepeal kerkinud vee erikasutustasu või saastetasu, rääkimata vee- ja kanalisatsioonivõrgu
ülalpidamiskuludest. Nüüd jäävad monopolidevastase seaduse tõttu vaid majanduslikud
kaalutlused ja omavalitsustel kaob võimalus pidurdada veehinna tõusu.

Isamaa ja Res Publica Liit püüab monopolide ohjeldamise seadusega parandada oma minevikuvigasid Tallinna Vee erastamisel. Eesmärk iseenesest õige, sest tänasel Tallinna
linnavõimul pole seaduslikku õigust kümne aasta tagust erastamistehingut tühistada ega
selles kokkulepitut kehtetuks muuta. Kuid IRLi poolt Tallinnat arvesse võttes vastu võetud reeglid toovad väiksematele linnadele ja alevitele kaasa kahjuks hinnatõusu. Monopolidevastase seaduse maksab kinni väikelinlane.

Siin on konkurentsiametilt saadud nimekiri asulatest, kellele uued reeglid kehtima hakkavad:
AS Viimsi Vesi
AS Tallinna Vesi
AS Esmar Ehitus – Haabneeme
Tehnovõrkude Ehituse OÜ – Tallinn
OÜ Mähe Vesi
AS Teede REV-2 – Tallinn
AS Elveso – Rae vald
OÜ Kalde Vesi Rae vald
OÜ Järve Biopuhastus Kohtla – Järve
AS Pärnu Vesi
AS Kunda Vesi
Rapla Vesi AS
AS Sillamäe Veevärk
OÜ Jõgeva Veevärk
Tõrva Linnahoolduse Asutus
OÜ Järvakandi Kommunaal
AS Viljandi Veevärk
AS Rakvere Vesi
Viru Vesi AS Kohtla – Järve
OÜ Vändra MP
Saarde Kommunaal OÜ
OÜ Järva-Jaani Teenus
AS Koeru Kommunaal
AS Põlva Vesi
OÜ Vasalemma Vesi
OÜ Kiviõli Vesi
AS Valga Vesi
Saku Maja AS
AS Paide Vesi
AS Kadrina Soojus
OÜ Sindi Vesi
Kärdla Veevärk AS
OÜ Velko AV – Anija vald
OÜ Pandivere Vesi Väike Maarja
AS Revekor – Räpina
AS Matsalu Veevärk
Haapsalu Veevärk AS
OÜ Aseri Kommunaal
OÜ Kose Vesi
AS Keila Vesi
AS Tartu Veevärk
AS Emajõe Veevärk
Strantum OÜ – Harku vald
AS Võru Vesi
OÜ Väimela Soojus
Põltsamaa Varahalduse OÜ
AS Kuressaare Veevärk
AS Narva Vesi
AS Otepää Veevärk
Tamsalu Vesi AS
AS Lahevesi – Keila vald
Tapa Vesi AS
AS Kuremaa Enveko – Kuremaa Jõgeva vald
OÜ Loo Vesi
Paldiski Linnahoolduse OÜ
Türi Vesi OÜ
Kiili KVH
Jõhvi Veemajandus OÜ
OÜ Pesulux Jõhvi
AS Kovek Saue vald
OÜ Raven Aruküla, Raasiku ja lähimbrus
Kohila Maja OÜ

Veider komme

Kevadel sain huvitava pakkumise läbi oma kunagise õpingukaaslase Londonis. Üks noor dokumentaalfilmide tegija soovis nõu Eesti seenemetsade osas. Nimelt on tal käsil projekt ida-eurooplaste veidrast kombest – seenelkäimisest.

Sellel filmil on väga lahe koduleht, kus ingliskeelsele ilmaruumile räägitakse, et seentes on midagi müstilist. Ja pakutakse, et see võib tulla kas sellest, et neis on enam sugulust loomse kui mis iganes taimega või siis sellest, et nad tekivad üleöö. Kuid et idaeurooplased hindavad enam maitseelamust kui narkootilisi omadusi. Veel jutustatakse lugu, et kui mets tundub paljudele juba lapsepõlvest saadik ohtlik paik, kus võib eksida ning hulguvad ringi hundid ja nõiad, siis seenekorjaja rahva jaoks sümboliseerib kõike seda ohtlikku nõid Baba Jaga. Nojah. Sealt lähebki film vist multikaks edasi. Paraku ei leidnud ka mina aega filmiinimestele oma absoluutselt mitte ohtlikku, pigem valget ja avarat kukeseenemetsa näidata.

Küll aga võtsin seenele kaasa neli ameeriklasest külalist. Nad olid vaimustuses seenemetsa katvast pehmest paksust samblast ja nautisid koriluse rõõme täiega. Veel koju tagasi jõudnuna saatsid kirja, et see oli kogu reisi üks kirkamaid kogemusi.

Ma loodan, et sellel sügisel on ees veel mitu kaunist sügisnädalat. Siis saab selle laheda veidruse pärast veel metsa minna.

Foorumi saate eilsed hääletustulemused väärivad tähelepanu

Kuigi väga põnev oli ka diskussioon stuudios, olid kõige huvitavamad siiski eilse Foorumi saate hääletustulemused ning need väärivad põhjalikumat analüüsi.

Asi pole ainult selles, et helistajaid oli tavatult palju – üle 1500 saatesse helistaja, mida on palju enam kui küsitlusfirmade 500-inimeselised valimid.

Esiteks küsiti vaatajatelt, kas nad usuvad, et praegu riigis võimul olevad paremerakonnad saavad kevadistel Riigikogu valimistel piisavalt hääli, et kahekesi valitsuses jätkata. Sisuliselt küsiti, kas usutakse praeguse valitsuse mandaadi pikendamisse peale valimisi.

Foorumi vaatajaskond vastas, et ei usu. Teisisõnu, usutakse, et Riigikogu valimised toovad siiski kaasa Eestile vajalikud muutused.

Samas mõõdeti inimeste usaldust Tallinna koalitsiooni suhtes – seal oli tulemus risti vastupidine. Üle 70% vaatajatest andis teada, et nende hinnangul peab Tallinna koalitsioon valimisteni vastu, mis näitab selgelt suuremat usaldust Tallinna linnavalitsuse kui riigis võimul oleva Reformierakonna ja IRL-i koalitsiooni suhtes.

Muidugi on need tulemused paremerakondadele ebameeldivad ja ebamugavad ja ilmselt ei soovita neid enam kunagi meelde tuletada.

Küsimus on selles, miks rahvas nii arvab?

Ilmselt otsustavad inimesed selle järgi, millist koalitsiooni peavad endale sobivamaks ning teovõimelisemaks.

Kuigi riigi koalitsiooni vastuolusid on õpitud vaka oll hoidma, näevad inimesed siiski, et suuri otsuseid see seltskond Toompeal enam ei tee. Eestile vajalikud reformid toppavad, pigem on kõik keskendunud võimu hoidmisele ja päevade veetmisega kuni valimisteni.

Tallinna koalitsioonis on mõistagi eriarvamusi, kuid igapäevasest tööst on näha, et Tallinnas asjad liiguvad. Tõsiselt tegeletakse kõige aktuaalsema ühiskondliku probleemidega – tööpuudusega.

Just täna toimub lauluväljakul taas tööbörs, kus lisaks vajalikele abiteenustele, nagu nõustamine ja konsultatsioonid, on võimalik kandideerida ka reaalsetele töökohtadele.

Tallinna aktiivse tegutsemise foonil paistab koalitsiooni võimetus midagi tööpuudusega ette võtta, eriti selgelt silma. Ministrid laiutavad käsi – mure on, aga mida teha – ei tea. Partsi jutt valitsuse poolt toimivast ravimist on ju lausa eksitav, sest tööpuudus jääb valitsuse enda prognooside kohaselt kõrgeks veel aastateks.

Milles muus asi ikka on, kui lihtsas tõsiasjas, et Tallinn tõepoolest töötab, Stenbock mitte – ja seda arvasid ka televaatajad.

SAADET SAAB JÄRELVAADATA SIIT

Kunstimuuseum, kunstimuuseum

Londonis õppides jäi minu kooliteele Trafalgar Square ning sellel asuv Briti kunstimuuseum The National Gallery. Sinna sisseastumine ning maalide vaatamine polnud sugugi keeruline. See on muuseum, mis peidab endas aardeid alates Leonardo da Vinci teostest kuni Manet, Monet ja impressionistideni.

Eile viibisin KUMUs näituse Eesti kunst paguluses avamisel. Miks KUMU küll ei jää tee peale ette, vaid sinna tuleb ekstra minna? See retooriline küsimus ei vaja vastust. Kuid sisaldab soovitust tormisel nädalavahetusel see retk ette võtta.

Välis-eesti kunstnikud on väga eriilmelised. Näha saab töid, mis Eestis väljas esmakordselt. Tegemist on kunstnikega, kelle tööd täna kuuluvad erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s.
Kuni aastalõpuni avatuks jääval näitusel on eksponeeritud kunstnike tööd Eduard Viiraltist Mark Kalev Kostabini. Minu personaalne lemmik on Tiit Raid. (tema nimele klikkides avaneb lehekülg maalidega)

Tema neli maali olid eksponeeritud seinal, mille ülaservas oli tsitaat sõnumiga, mille täpne sõnastus mulle meelde ei jäänud. Sõnum selles aga kõlas, et kodumaast eemal olek mõjub kujutavale kunstnikule veel rängemalt kui keelebarjääri pärast kannatavale kirjanikule või näitlejale. Kuid näitusel palju kannatust ja muserdust silma ei paistnud. Seda oli, kuid värvikirevust ning elujaatust samapalju.

Ega muud kui minge ja vaadake ise!