Tõrva loits

Möödunud aasta kammerlikust järveäärsest Tõrva loitsust sai selleks aastaks rokimürinane staadionikontsert. Huvitav seegi. Ja loitsu sõnamine tulekeelte saatel oli väga mõjus! Kahjuks minu koduvideo ei anna pooltki sellest mõjususest edasi, aga pisku on meeleolust siiski lindile jäänud :)

Eelmise aasta muljed on kirjas siin.

Birgitta festivali armastuslugu

Neil päevil toimub Pirita kloostri varemetes juba kuuendat aastat Birgitta festival. Tegemist on võimsa ja mitmekesise muusikasündmusega, millele lisab oma võlu toimumispaik. Tegemist ei ole suvise ooperitelgiga, vaid kontserdid toimuvad kiviehitises, mille kõla kvaliteet on omane kirikule. Jah, nendel päevadel pole kloostrist järel varemed, vaid nende sisse on ehitatud muljetavaldav kontserdisaal, mis täiesti vääriline kultuuripealinnale.

Mul oli võimalus eile vaadata ajaloo ühte kuulsamat barokkooperit “Orpheus ja Eurydike”. See Antiik-Kreeka laulik Orpheusest ja tema pulmapäeval surnud mõrsjast Eurydikest rääkiv legend on kaunis armastuslugu, mis ooperile täiesti ebatüüpiliselt lõppeb hästi.
Peale seda kui Eurydike sureb, saab Orpheus Amorilt loa teda Hadesest tagasi tooma minna. See retk pole surelike seas just tavapärane. Ainsad surelikud, kes allilmast ka tagasi tulnud, on kõik kangelased: Herakles, Odüsseus, Aeneas, Theseus, Pirithous ja Psyche.

Lavastuse poole pealt peab ütlema, et pole just palju oopereid, kus kõige võimsamana jääb kõlama koor. Aga Pirita kloostri müürid olid just õigeks kõlakojaks, et eelmisel aastal parimaks kooriks pärjatud Voces Musicales kaiguks ja kajaks. Hümn armastusele oli imeilus.

Eesti publikul oli kindlasti põhjust uhke olla ka Amori osa laulva poiss-soprani Heldur Harry Põlda üle. Vesteldes vaheajal Brigitta festivali ellukutsuja ja vaimse isa maestro Eri Klasiga, andis ta Heldur Harry tulevikule lauljana suurt lootust. Ja mainis, et kuigi poisi unistus on dirigendiks saada, võiks sellise andega laulu juurde jääda.

Helen Lokuta ja kontratenor Mikael Bellini moodustasid ka väga kauni (nii kõlaliselt kui visuaalselt) armastajapaari. Kellele tegid taevaseid kehasid Pan-Optikumi akrobaadid.
Kõik see kokku oli vaimustav ja ülev kontsert. Küll on kahju, et sellised festivali jaoks sündinud lavastused jõuavad elusuuruses nii vähesteni. Kuid kolmel õhtul mitme kaameraga salvestatud telepilt peaks seda lumma siiski edastama. Juba pimedatel sügisõhtutel on see ehk tele-eetris.

Arvude keeles

Tööpuudus Eurostati andmetel tundub valusalt suur number - iga viies tööealine inimene Eestis on tööta. Valitsus teatab, et meil on ametliku töötu staatuse ja seeläbi ka haigekassa kindlustusega inimeste arv kahanemas. Kuid kasvamas on haigekassa kindlustuseta inimeste arv. Need on inimesed, kes pole ametlikult töötud, kuid ei tööta, ei õpi, ega ole ka pensionil. Lingile Euroopa Liidu tööpuuduse numbrid vajutades näete ise, kui mannetus seisus on Eesti oma tööpuudusega teiste EL riikide reas.

Probleemi eitades seda aga ravida ei saa. Ehk aitab Haigekassa ülestunnistus, et Eestis on üle 71 tuhande ravikindlustuseta inimese väikese sammu edasi. Kui valitsus lõpuks tunnistab diagnoosi, saab asuda ka mõistlikuma ravi määramisele. Seni on Keskerakond välja käinud küll töökohtade loomise seaduse. Samuti maksuleevendusi, millest võidaks nii tänane töötu, tema tulevane tööandja kui ka riik.

Ehk sügisel saab ka valitsus aru, et töötutoetuse maksmiseks kulutatav raha ei sobi kiitlemiseks, kuidas tööpuudust vähendada aidatakse miljarditega. Tõsi, esimesel 9 kuul on sellest tublisti abi. Kuid peale 9 kuud jääb üle vaid kohaliku omavalitsuse abist sõltuda. Ja see ei ole õige.

Maru on rüüstanud maa

Täna käis üle Tartu ja Elva kiire maru, mis murdis männilinnas mände ja ülikoolilinnas niitis vikatina Emajõe äärseid pajusid.

Tuul oli nii vali, et puhus tormituuli alahinnanud jalgratturid pikali. Kuna rannailmast sai tormiilm nii kiiresti, siis oli pahaaimamatuid suvenautlejaid tänavatel küllaga.

Paistab, et tänavu on suvi tõeline suvi kuuma päikese ja sinna juurde kuuluva äikesega. Ja kes ei mäletaks veel suurepärast talve. Vägisi meenub ühe vana ilmavaatleja ütlus, et Eestis on aasta keskmine temperatuur alati sama. Seega kui talvel on korralikud miinusilmad, peab suvel seda kompenseerima suur soe. Kui talv on aga lörtsine ja malbe, siis on ka suvi samasugune.